Tänavune eAgronomi vahekultuuride põllupäev toimus 3. oktoobril Jõgevamaal Farmer Tõnise põldudel ning Jõgeva kultuurikeskuses. Põllupäeva fookuses olid uued ja tõhusad lahendused vahekultuuride kasvatamiseks ning külvitehnoloogiad, mis aitavad parandada muldade tervist ja vähendada süsiniku jalajälge.
Kogemuste ja teadmiste jagamine
Päev algas inspireeriva ettekandega tuntud põllumajandustootjalt Tõnis Soopalult, keda teatakse ka kui Farmer Tõnist. Tõnis rääkis oma teekonnast põllumajandusse, jagades isiklikke kogemusi ja väljakutseid, millega ta on silmitsi seisnud. Tema pühendumine jätkusuutlikule põllumajandusele pakkus kuulajatele rohkelt mõtteainet. Tõnise mõtted on järelekuulatavad.
Seejärel astus lavale Ühendkuningriigi agronoomiline nõustaja Ed Brown, kes tõi rahvusvahelise perspektiivi, tuues näiteid Ühendkuningriigis rakendatavatest praktikatest, mis on osutunud jätkusuutliku põllumajanduse osas tulutoovaks. Ta rõhutas, kuidas õigesti valitud vahekultuurid aitavad mitte ainult parandada mulla tervist, vaid ka suurendada saagikust pikaajaliselt. Ed Browni nõuandeid saab kuulata ja vaadata järele siit.
Praktilisi teadmisi otsekülvi ja kontrollitud liikumisega põlluharimisest (CTF – controlled traffic farming) jagas Simon Boughton, kes rääkis oma Ukraina kogemustest. Tema ettekandest selgus, kuidas need uued tehnoloogiad aitavad põlluharimisel vähendada pinnase tihendamist ja säilitada parema saagikuse isegi keerulistes oludes. Ettekanne on järelevaadatav.
Lisaks tegi Simon ettekande teemal „CO2 jalajälg põllumehe vaatest“, selgitades, mis see on ja kuidas see mõjutab põllumehi.
Süsinikkrediitide võimalused põllumajanduses
eAgronomi toiduainetööstuse partnerlussuhete juht Rhyannon Galea tegi kaasahaarava ettekande teemal „Väärtusahela süsinikkrediidid: mis ja kellele?“. Ta selgitas, kuidas põllumajandustootjad saavad kasu süsinikkrediitide süsteemist, mis motiveerib vähendama süsiniku jalajälge ja investeerima jätkusuutlikesse lahendustesse. Tema ettekande salvestus on nähtav ka eAgronomi Youtube lehel.
Põllule praktikat õppima.
Pärastlõunal suundusime ühiselt Farmer Tõnise põldudele, kus saime praktilise ülevaate erinevate vahekultuuride katsetest. Lisaks eAgronomi katsetele esitlesid oma lahendusi ka Agrotrade, Baltic Agro, Linas Agro, Scandagra ja Viru Seeme. Põllul saime võrrelda erinevaid vahekultuuride liike, sealhulgas tavapäraseid kultuure nagu talirukis ja sinep, kuid nägime ka eksootilisemaid vahekultuure nagu sigur, õliramtilla ja esparsett. See pakkus osalejatele suurepärast võimalust näha oma silmaga, kuidas erinevad liigid ja tehnoloogiad mõjutavad mulla seisundit.
eAgronomi mullateadlane Greta Formaglio viis läbi mullakaeve demonstratsiooni, kus ta näitas vahekultuuride mõju mulla tervisele ja struktuurile. Sellised praktilised kogemused ja vaatlused aitasid osalejatel paremini mõista, kuidas vahekultuurid aitavad parandada mulla vee läbilaskvust ja suurendada toitainete sidumist.
Kuidas see kõik võimalikuks sai?
Ürituse korraldamiseks ja vahekultuuride katsetamiseks tegime tihedat koostööd Farmer Tõnise ja tema ettevõtte Kaarli Agro OÜ-ga, kes on eAgronomi pikaajaline partner. Tõnis on tuntud oma innovaatiliste lähenemiste poolest põllumajanduses ning tal on ka sotsiaalmeedias märkimisväärne jälgijaskond, kes hindab tema nõuandeid ja kogemusi. Lisaks tänasime ka Maaelu Teadmuskeskust (METK) nende toetuse eest, mis aitas ürituse edukaks teha.
Katsepõldude külvamist toetas Multiva eCerex, mille külvitehnoloogia efektiivsust nägime ka põllul. Külvimasina opereerimise eest vastutas Agripartner OÜ, kes tagas, et kõik toimis sujuvalt ja täpselt. Lisaks täname koostöö eest Väderstad OÜ-d ja Madis Maante Mantex OÜ-st.
Vahekultuuride väärtus.
eAgronomi vahekultuuride põllupäev pakkus rohkelt uusi teadmisi ja praktilisi kogemusi vahekultuuride kasvatamise ja kasutamise osas. Osalejad said põhjaliku ülevaate erinevatest vahekultuuridest, külvitehnoloogiatest, -aegadest ja nende praktilisest rakendamisest. Vahekultuuride kasutamine on tõusnud oluliseks teemaks põllumajanduses, pakkudes lahendusi nii mulla tervise parandamiseks kui ka süsiniku jalajälje vähendamiseks.
Allikas: eAgronomi blogi 14. oktoober 2024
