METKi Jõgeval toimunud põllupäeva pärastlõunal keskenduti AIRE klubis küsimusele, kuidas luua põllumajanduses vähema kuluga rohkem väärtust. Esinejad tõid välja, et võtmesõnadeks on teadlikkus oma ettevõtte tegevustest ehk tööprotsessidest, korrektsed andmed ja andmete sidumine ning digilahenduste teadlik kasutamine. Andmeid on ettevõtetes piisavalt, kuid need on killustunult erinevates kohtades ja alati ei kasutata juhtimises kõiki andmeid. Kui andmed on teadlikult enda kasuks tööle pandud ja ühendatud, siis see loob reaalse kasu ja on võimalik võita ajas, rahas ja efektiivsuses.
Peamised soovitused põllumajandusettevõtjale
Aleksandr Miina (Lean Digital OÜ) soovitus on alustada protsessist, mitte tehnoloogiast. Ta rõhutas, et digitaliseerimine ei alga tarkvarast, vaid selgest arusaamast ettevõtte protsessidest ja igapäevasest tegevusest. Ta tõi välja peamised kitsaskohad põllumajanduses: andmed on erinevates Excelites ja süsteemides, puudub tervikpilt, käsitsi andmesisestus tekitab vigu ja lisakulu, ostud ja laohaldus pole kontrollitud, seadmete hooldus on jooksev, mitte planeeritud, tootmine ja müük pole omavahel seotud.
Mida saab kohe ära teha?
- Kaardistada ettevõtte protsessid (AS-IS ehk nii nagu praegu on), oluline on arusaam, kuidas töö täna päriselt toimub, küsida töötajatelt kuidas nad tegutsevad ja pane kirja. Tuleb analüüsida missugused tegevused on ajamahukad, korduvad, põhjustavad enim vigu, kvaliteediprobleeme või on kõige tülikamad ja segavad teiste tööde tegemist.
- Tuua andmed ühte süsteemi, vältimaks samade andmete uuesti sisestamist, analüüsida, milliste andmete kogumisel ja analüüsimisel on võimalik kasutada automatiseerimist ja kuidas vähendada erinevate Exceli-tabelite kasutamist.
- Automatiseerida korduvad tegevused (aruandlus, tellimused, töökäsud, laohaldus), kas on võimalik kasutada AI-lahendusi, APi liideseid, tootmise jälgimiseks sensoreid või muid reaalajalahendusi, mis aitaksid töövooge automatiseerida.
- Tootmise ja müügi analüüsi sidumine, et vältida üle- ja alatootmist ning sellega seotud sisendite või hilisema laopinnaga seotud riske ja kulusid.
- Hinnata iga kitsaskohta, sest ebaefektiivsus on mõõdetav rahaliselt: töötaja tööaeg, sisendi kulu, tootmismahu vähenemine, müügivõimekuse vähenemine.
Mida annab digitaliseerimine? Uuringud on tõestanud, et administratiivne töö väheneb kuni 20–50%, tellimuste käsitlemine kiireneb kuni 70%, vigade arv väheneb kuni 90%, laoseisu täpsus ja efektiivsus paraneb märgatavalt.
Aleksandr Miina sõnum on, et IT ja digitaliseerimine ei ole kulu, vaid kasumihoob, aga ainult siis kui protsessid on korras ja neist on selge ülevaade.
Suur hüpe algab väikestest katsetustest
Marten Madissoo (AI & Robotics Estonia) kinnitas eelkõneleja sõnu, et kindlasti peab alustama protsesside korrastamisest, muidu digitaliseeritakse segadust ja see kindlasti ei too soovitud edu. Teine soovitus ettevõtjale on, et testi enne investeerimist ja kasuta spetsialistide tuge.
AIRE roll ongi aidata ettevõtetel teha nutikaid otsuseid digitaliseerimisel ja tehisintellekti kasutuselevõtul ning pakkuda uudseid erilahendusi, mida eraturult ei leia. Võimalik on saada abi uue tehnoloogia või tarkvara testimiseks, andmeanalüüsimeetodite, pilvelahenduste, ennetava hoolduse või digitaalsete kaksikute arendamiseks.
Teadlikkuse tõstmine tehisintellekti valdkonnas on oluline ka põllumajanduses, sest see on väga suurte andmemahtudega valdkond. Kui ettevõtjal on idee, siis AIRE poolt leitakse sobilikud eksperdid ja kontaktid, saab teha katsetusi enne suuremaid investeeringuid, pakutakse abi rahastuse leidmisel ja soodustatakse koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel. Kel on idee olemas, siis tasub kindlasti ühendust võtta info@aire-edih.eu kontaktmeili kaudu, sest arendusvõimalusi on mitmeid ja esimese vestluse käigus saab leida sobivad lahendused, mis ettevõtjat edasi aitavad.
Marten Madissoo selgitas varasemate AIRE kogemuste najal, milline võib olla mõju ettevõttele, kus digitaliseerimise tase kasvab keskmiselt 27%. Selle tulemusel võib käive kasvada ligi 19% ja kulud võivad väheneda ligi 23%.
Soovitused ettevõtjale: alusta väikeste pilootprojektidega; ära kohe investeeri pimesi, testi lahendusi; kasuta toetusmeetmeid ja eksperte; leia koostööks teadusasutused.
Madissoo sõnumiks põllumeestele on, et suur hüpe AI, robootika ja digitaliseerimise maailma algab väikesest katsetusest.
Optimeeri käsitööd ja kvaliteeti, mitte ainult tootmise mahtu
Heilo Altin (IntelliDry OÜ) tutvustas portsjonkuivati jaoks välja töötatud AI-põhist vilja kuivatamise lahendust. Tegemist on kuivatiga, kus selliseid automaatsüsteeme ja andureid küljes ei olnud varasemalt, mis oleksid võimaldanud operaatori tööd lihtsustada ja paremini tööprotsesse jälgida.
Probleemidena toodi välja: vilja üle- või alakuivatamine, sellest tulenev kvaliteedi langus ja energia kadu ning töö ebaefektiivsus, käsitsi mõõtmine, sellest tingitud ebatäpsused ja suur ajakulu.
Lahenduseks olid kuivatisse lisatud sensorid, mis mõõtsid temperatuuri, vilja niiskust, õhuniiskus jne. Töötati välja AI mudel, mis optimeerib kuivatamisprotsessi, mis tagab kuivati automaatne juhtimise ja mis suudab prognoosida kuivatamise aega. Viljakuivati näitel tõdes Heilo Altin, et tuleb automatiseerida kriitilised protsessid.
Katsekuivatitena osalenud põllumehed tõid kõige olulisema tegurina välja selle, et nüüd on neil olemas südamerahu, sest automaatteavitused telefonis ja reaalajas kuivati jälgimine annavad neile võimaluse viibida kuivatitest ka veidi aega eemal.
Altini soovitus põllumehelt põllumehele: automatiseeri suurima kuluga protsessid, kasuta reaalandmeid sensoritelt ja ilmastiku andmeid, vähenda operaatori käsitööd, optimeeri ka kvaliteeti, mitte ainult tootmise mahtu. Tema sõnul tuleb suurim kokkuhoid kitsaskohtade automatiseerimisest.
Innovatsiooninõu enne investeeringuid
Sille Pudel rääkis Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistuse poolt pakutavatest võimalustest. Uudsete lahenduste välja töötamiseks vajaliku suuna leidmisel saab kasutada METKi innovatsiooni konsultantide teadmisi, et aidata ettevõttel liikuda ideest toimiva lahenduseni.
Innovatsiooniteenistuse toel saavad põllumajandustootjad leida partnereid innovatsiooniprojektide elluviimiseks, hinnata oma ettevõtte arenguvõimalusi ning kasutada erinevaid toetusmeetmeid.
- Näiteks väikesemahuline Arendusosaku toetus 2026 | PRIA, aitab ettevõtetel kaasata eksperte ja arendada uusi lahendusi katsete, prototüüpide ja IT-arendustegevusteks. Toetuse summa on kuni 20 000 eurot ja vajalik on kaasata teaduspartner. Voor on juba avatud ning taotleda saab jooksvalt.
- Suurema mahuga innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist põllumajandus- ja metsandussektoris, toetati veebruaris lõppenud Suur- ja väikeprojektide toetus 2025 | PRIA meetmest. Pudel selgitas, et kuigi selle aasta voor on lõppenud ja rahastusotsused käes, siis on järgmise aasta taotlusvooruks õige aeg ettevalmistusi teha. Detsembris avatava väikeprojektide voor toetusesumma on kuni 350 000 € ja selle abil saab teha tootearendus ja rakendusuuringud. Taotleja peab kaasama innovatsioonipartneri ja väljatöötatud lahendused peavad aitama kaasa ettevõtte konkurentsivõime kasvule.
Sille Pudel julgustas ettevõtjaid, et METKi innovatsiooniteenistuse poole võib pöörduda ka siis kui ettevõtjal on arenguidee või painab mõni väljakutse, millele oleks vaja teaduspõhist või tehnoloogilist lahendust.
Soovitused: kasuta nõustamist enne investeerimist, kasuta toetusi lisarahastuse saamiseks, kaasa teaduspartner varakult projekti idee ettevalmistamisse, suuremad arendustegevused tuleks jagada väiksemateks projektideks.
AIRE klubi ettekannete põhjal saab välja tuua 5 praktilist mõtet
- Kaardista protsessid ja leia kitsaskohad.
- Automatiseeri korduv töö ja alusta sealt, kus ajakulu ja vead on suurimad.
- Pane andmed kokku ja loo üks tõene andmeallikas, kasuta ühendamisel digilahendusi, et vältida andmete korduvaid sisestamisi
- Kasuta koostööd ja toetusi, sest innovatsioon sünnib partnerluses
- Testi enne suuremaid investeeringut – kasuta pilootprojekte ja AIRE tuge.
Esmakordselt põllumajandustootjatele mõeldud AIRE klubi kinnitas, et põllumajanduse järgmine efektiivsuse hüpe ei tule ainult suurematest masinatest, vaid targemast juhtimisest ja andmepõhistest otsustest.
„Vähemaga rohkem“ ei tähenda kokkuhoidu kvaliteedi arvelt, vaid paremaid otsuseid, nutikamat töökorraldust ja õigel ajal tehtud investeeringuid.
Autor: Sille Pudel, METK innovatsiooniteenistus
METKi põllupäeva AIRE klubi kokkuvõte, 16.06.2026
