Kliimamuutused, vee kvaliteet, süsiniku sidumine, bioloogiline mitmekesisus – need kõik on loomakasvatajate jaoks olulised teemad. Prantsusmaal on välja töötatud veebitööriist, mis kasutab farmides kogutud spetsiifilisi andmeid, et anda veiste, kitsede ja lammaste kasvatajatele soovitusi keskkonnamõjude vähendamiseks.
Loomakasvatus, eriti mäletsejate pidamine, on suure keskkonnajalajälje tõttu sattunud kriitika alla nii Euroopas kui ka globaalsel tasandil. See on viinud loomakasvatussektori otsima keskkonna- ja loomasõbralikumaid tootmisviise, mis võimaldaks parandada tootmise majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
Samal ajal on ELi põllumajandussektori jaoks saadaval üha rohkem digitehnoloogiaid ja andmepõhiseid lahendusi, mis võimaldavad põllumajandustootjatel töötada täpsemalt, efektiivsemalt ja jätkusuutlikumalt, aitavad teha paremaid otsuseid ning parandavad tootmisviise ja tõsta farmide üldist tulemuslikkust.
Idele (Institut d’Elevage Idele, Prantsuse Kariloomade Instituut) on välja arendanud andmepõhise veebitööriista nimega CAP’2ER®.
Agroökoloogilist näitajadte määramiseks sisestatakse programmi kolmkümmend komplekti tegevusandmeid. Andmed on jagatud viide kategooriasse: loomad, sõnnikumajandus, põllud, sööt ja energiakulu. Näiteks peab sisestama järgmised andmed: kogu aastane kütusetarve, loomade produktiivsusandmed (viljakus, juurdekasv, realiseerimisvanus), ostetud sööt, sõnnikukogused ja käitlus, ettevõtte maadel asuvate puude, põõsaste, hekkide, rohuribade, kivihunnikute, kiviaedade ja veekogude arv.
Pärast sisestatud andmete analüüsi saab tootja ülevaatliku aruande ja soovitused, milles on arvesse võetud vee- ja õhukvaliteeti, elurikkust, kasvuhoonegaase, süsiniku sidumise võimet, ning toiduks toodetud toitainete hulka. Tulemused on visualiseeritud kergesti mõistetava graafika abil. Prantsuse lihaveisekasvataja Benoît Gavaland oli veebitööriista kasutamise suhtes entusiastlik: „Keskkonnasõbralikud ja majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Aidates kaasa keskkonnakaitsele, parandame samal ajal loomakasvatuse ökonoomsust.”
Tööriista tutvustus projekti BovINE veebiseminaril, juuni 2021
IDELE haldab ja ajakohastab programmi jooksvate andmete ja põlumajandusorganisatsioonidelt saadava tagasiside põhjal. Programmi kasutab Prantsuse nõuandeteenistus (maksab litsentsitasu) ja IDELE koolitab põllumajandustootjaid.
CAP2’ERi testiti projektide LIFE Beef Carbon ja LIFE Green Sheep aames erinevates Euroopa riikides. Tänaseks on seda Prantsusmaal kasutatud juba 23 000 farmi hindamiseks. Näiteks läbisid hiljuti hindamise 15 farmi Pamplie piimaühistust. “Põllumajandustootjad on motiveeritud veebitööriista kasutama mitte üksnes farmide majandusnäitajate ja keskkonnamõju parandamiseks. See aitab vaadata tulevikku ja toetada ökosüsteemiteenuseid,” sõnas Jean-Pierre Germain, farmer ja Pamplie piimaühistu president.
CAP2’ERi testiti LIFE Beef Carbon ja LIFE Green Sheep projektide raames erinevates Euroopa riikides. Tänaseks on seda Prantsusmaal kasutatud juba 23 000 farmi hindamiseks.
Nüüd on saadaval veebitööriista Euroopa versioon, mis kasutab riiklike viidetega seotud ühist metoodikat. Tööriista tõlgitakse inglise keelde.
Osalevate farmide suur arv on toonud esile võimalused kasutada farmide andmeid põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks. Tulemused on näidanud, et rakendus aitab farmidel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 6-15%.
Mõnda aega tagasi sai rakendus Prantsuse madala süsiniku standardi sertifikaadi, tänu millele saab tööriista kasutada süsiniku vähendamise tõendamiseks. Tööriista kasutamisega farmides premeeritakse põllumajandustootjate pingutusi keskkonnamõjusid leevendavate põllumajandustavade rakendamisel.
Taustast
9.-10. detsembril 2021 organiseerisid Euroopa komisjon ja EIP-AGRI tugiüksus virtuaalse töötoa “Farm data for better farm performance”.
Interaktiivne üritus oli pühendatud innovatsiooniprojektide ja põllumajandusandmete teemaliste algatustega seotud inimestele
Töötoa aruandes on välja toodud arutelude peamised tulemused, võimalikud teadmuslüngad, vajadused uurimistööks ja rakendusuuringuteks.
Artikli eestindanud Daria Gabriela Orr, PMK, toimetasid Annika Suu ja Liina Ulm
