28. oktoobril toimus Rakveres Virumaa DMO turismikonverents #LAHKUSTTÄIS
Päeva juhtis Marko Pomerants, kes avas teema humoorika aruteluga, miks võiks 61-aastane turist olla turismipiirkonnale väärtuslikum klient kui tuntud influencer ning et kõik algab lihtsatest asjadest – puhas ja ligipääsetav tualett on sageli esimene kogemus sihtkohaga.
Külalislahkus algab mõtteviisist
Signe Kiisk rääkis, kuidas külalislahkus on osa ettevõtte tulust. Tema sõnum oli selge: igas vanuses külastaja on oluline. Noored jagavad oma kogemusi sotsiaalmeedias, lastega pered on valmis panustama laste heaolusse, eakad hindavad mugavust ja tähelepanu.
Külalislahkus algab peas ehk meie mõtetes. Kui ettevõtja peab klienti tülikaks, peegeldub see käitumises. Soe tervitus ja lihtne naeratus on väiksed, aga nähtavad märgid. Toetav mõtteviis loob lojaalsed kliendid. Signe tuletas meelde, et ei tohi eeldada ega hinnata: tuleb võtta inimest nii, nagu ta on.
Pomerants lisas, et tähelepanu vajavad ka kõige pisemad külastajad – miks mitte riputada nende jaoks midagi lakke, sest kärus pikali olles on nende maailm just seal.
Kuidas Rootsi turist Eestit näeb
Niclas Fjellström Culinary Heritage Networkist rõhutas, et kõrgemad hinnad tähendavad kõrgemaid ootusi. Oluline on keskenduda temaatilistele reisijatele, mitte rahvustele, ning pakkuda terviklikku kogemust.
Tema mudel A5 + C toob välja põhitõed:
- Accessibility – ligipääsetavus on Eestis üldiselt hea, vaja on täpsemat juhendamist
- Accommodation – majutus peab toetama lubatud kvaliteeti
- Activities – loodus on meie tugevus, seda tuleb nutikalt kasutada
- Added Values – külalislahkus, kohalik lugu, kestlik mõtteviis
- Advertising – turundust saab teha alles siis, kui eelnev on olemas
- Cooperation – koostöö loob tõmbejõu, mida üksik ettevõte ei saavuta
Rootsi turist ootab lihtsat ja selget logistikat, lühikesi vahemaid ning head toitu.
Autentsus ja isiklik kontakt loovad mälestuse, mis toob tagasi ning see, mis on laual, läheb ka südamesse.
Muuseumid kui loo jutustajad
Viljar Vissel Virumaa Muuseumidest tõi välja muuseumide rolli turismis. Muuseumi ülesanne on mõtestada minevikku ning teha seda nii, et see kõnetaks ka nooremat publikut. Konkurents külastaja tähelepanu pärast on tihe: Eestis on ligi 200 muuseumi.
Tuleb leida vastus küsimusele „MIKS? – Miks peab inimene muuseumisse tulema?“
Ligipääsetavus ei ole lisateenus
Veiki Laan Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidust rääkis enda näidetel, kuidas Eestis on olukord ligipääsetavusega ning kas olukordade lahendamisel vaadatakse ühes suunas või üksteisele arusaamatult otsa.
Mis on ligipääsetavus? See on, kui keskkond, teenused, tooted, info või digilahendused on kõigile inimestele kasutatavad ja arusaadavad, sõltumata nende vanusest, erivajadusest, oskusest või olukorrast. Näiteks 45-kraadine kaldtee ei ole ligipääsetav, aga kuidas saada teada, milline kaldtee oleks sobilik? Veiki soovitas küsida asjaosalistelt, mitte oletada.
Ka erivajadustega inimesed soovivad turismist osa saada – nad on kliendid nagu kõik teised.
Arutelupaneel: koostöö loob piirkonna edu
Paneelis rõhutati, et eestlaslik kadedus on turismi arengut pidurdanud. Kui ettevõtjad üritavad turisti „enda juurde lukustada“, kaotab piirkond tervikuna. Lõppmulje tekib ikkagi tervest teekonnast.
Tuleks meeles pidada ka seda, et külaline ei ole kunagi „rumal“ – kui ta eksib või on segaduses, tasub turismiettevõttel üle vaadata oma sõnumid ja märgistused.
Kestlik külalislahkus kui hoolivuse märk
Kaisa Linno tutvustas, kuidas Virumaa arendab kestlikkuse põhimõtteid. Lahemaa ja Rakvere on jõud
nud maailma 100 rohelise sihtkoha hulka. Konverentsil anti esmakordselt üle Virumaa kestlikkuse märgised – Virumaa hooliv ettevõte, millega tunnustati turismiettevõtteid, kes panustavad keskkonda ja kogukonda.
Kestlikkus ja külalislahkus on osa tänapäeva turismi hügieenist – talupojatarkus, mis näitab hoolimist.
Uuenduslik spaakultuur Narva-Jõesuus
Karina Künnas Narva-Jõesuu Medical SPAst tutvustas, milline Euroopa tasandi kõrge tunnustus hiljuti saadi - Innovative Medical SPA ehk parima Euroopa spaa tiitel innovatsiooni kategoorias. See ühendab kuurortravi ajaloolised juured ja holistilise tervise. Tulemuseks on teenused, mis toetavad inimest terviklikult ja annavad tööriistad tervise hoidmiseks ka pärast SPA külastust.
Kuidas AI toetab külalislahkust ja kasvatab turismiäri
AI ekspert ja koolitaja Kristo Peterson tõi näiteid, kuidas tehisaru saab olla turismiabi:
- aitab mõista sihtrühmade vajadusi,
- loob parema kliendikogemuse,
- toetab turundust ja teenusearendust.
AI ei asenda külalislahkust, kuid saab seda võimendada.
Konverents tõi kokku Virumaa ettevõtjad, turismiarendajad ja otsustajad, kes näevad turismi kui hoolimise majandusharu. Külalislahkus, koostöö ja ligipääsetavus ei ole lisad – need on osa tänapäevasest teenusest. Turism on edukas siis, kui külastaja lahkub siit rahulolevana ja tuleb tagasi koos uute inimestega.
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
