See rakendusuuringu aruanne analüüsib bioloogiliste taimekaitsevahendite kättesaadavust ning selle mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja majandusele. Raport selgitab, et kuna keemiliste toimeainete valik Euroopa Liidus väheneb, on vaja leida uusi lahendusi, kuigi bioloogilised vahendid ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad.
Aruande peamised fookuspunktid:
- EL-is on toimeainete arv alates 2018. aastast pidevalt kahanenud, mis piirab põllumeeste võimalusi kahjustajatega võidelda ja suurendab resistentsuse ohtu.
- Eestis on registreeritud vaid kümnendik EL-is lubatud madala riskiga ja biotõrjevahenditest, mis paneb meie tootjad võrreldes naaberriikidega ebasoodsamasse olukorda.
- Taimekaitsevahendite valiku kahanemine võib kaasa tuua kuni 20% saagilanguse ja toiduhindade märgatava tõusu tarbijale.
- Aruanne soovitab kiirendada bioloogiliste vahendite turule jõudmist läbi registreerimisprotsessi lihtsustamise ning edendada integreeritud taimekaitset (ITK) ja täppisviljelust.
Kokkuvõtlikult rõhutab raport, et põllumajanduse elujõulisuse tagamiseks tuleb taimekaitsevahendite hindamisel arvestada lisaks toksilisusele ka majanduslikke ja ühiskondlikke mõjusid. Raportis selgitati, et kuna keemiliste toimeainete valik Euroopa Liidus väheneb on vaja leida uusi lahendusi, kuigi bioloogilised vahendid ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad.
Lõpparuanne: Bioloogilised taimekaitsevahendid
