Uuring annab ülevaate Eestis tekkiva kääritusjäägi kogusest, selle kasutusest ja potentsiaalist mineraalväetiste asendajana. Aruanne hindab digestaadi ohutust, omadusi ja sobivust väetise või mullaparandajana, käsitleb tootestamise võimalusi ning pakub soovitusi riiklikeks suunisteks ja sekkumiseks.
Uuringul oli viis eesmärki:
- Saada ülevaade Eestis praegu tekkivast kääritusjäägi kogusest ja selle kasutamisest ning hinnata selle potentsiaali sünteetiliste mineraalväetiste asendajana.
- Hinnata Eestis kasutada oleva biogaasi tootmispotentsiaaliga biolagunevatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest2 pärineva biomassi sobivust anaeroobseks kääritamiseks.
- Selgitada välja biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi omadused, ohutus ja sobivus mullaparandusaine/väetisena kasutamiseks.
- Selgitada välja kääritusjäägi tootestamise võimalused ning sellega seotud vajalikud eel- ja järeltöötluse tehnoloogilised lahendused.
-
Anda soovitused poliitikakujundajale, kas ja mil viisil on vajalik riigi sekkumine ohutu ja nõuetelevastava kääritusjäägi kasutamise suunamiseks.
Uurimisvaldkonnad
Biomajandus
Muld
Taimekasvatus
Väetised
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Projektijuht
Rando Värnik, Mait Kriipsalu, Allan Kaasik, Kaja Orupõld, Henn Raave, Kersti Aro
Aasta
2023
