ELi kvaliteedipoliitika eesmärk on kaitsta konkreetsete toodete nimetusi, et propageerida nende toodete ainulaadseid omadusi, mis on seotud nende geograafilise päritolu ja nende valmistamisel kasutatud traditsioonilise oskusteabega.
Eestis on kaks siseriiklikku kvaliteedikava: "Rohumaal kasvanud" ja “Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas”.
Kvaliteedikava “rohumaal kasvanud” hõlmab aberdiin anguseid, hereforde, simmentale ja/või nende ristandeid kasvatavaid farme, kes kõik on tunnustatud mahe sertifikaadiga. Kvaliteedikava loomad on karjamaal kogu karjatamisperioodi vältel, ka talvel peab neile olema tagatud vabadus liikuda. Suveperioodil karjatatakse loomi rohumaadel, millest 50% on püsirohumaad. Talvel peab loomadele olema kättesaadav kuiv ja puhas lamamisase, vesi ning igale vanusegrupile piisav heina või silo kogus. Kusjuures teravilja söötmine on kvaliteedikava loomadele välistatud.
Rohumaaveise liha kvaliteedikava tunnustati 2014.a.
Vaata esitlust – Rohumaaveise kvaliteedikavast, rakendamise rõõmudest ja probleemidest. MTÜ Liivimaa Lihaveis, Airi Külvet
Muhu Liha tooted valmivad toidukvaliteedikava “Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas” kohaselt.
Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas toidukvaliteedikava tegutsemispiirkond on piiritletud Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialaga. Lääne-Eesti saartel on aluspõhja aluselist kivimist tulenevalt liigirikas ja omapärane loodus.
Lambaid ja veised karjatatakse suuresti pärandkooslustel. Kasvatatakse looduslikesse tingimustesse sobivaid vastupidavaid lamba ja veise tõuge. Looduslikel rohumaadel karjatatavad tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nendele loomade lihale head maitseomadused. Ligi pool Eestis inventeeritud pärandkooslustest on konsentreeritud Lääne Eesti saartele.