Kääritatud jooke saadakse süsivesikuid sisaldavate lahuste (marjad, suhkur, teravili) käärimisel. Saadus sisaldab tavaliselt kuni 15% etanooli.

Tüüpilised esindajad õlu, vein, siider, mõdu, kali.

Õlu ja mõdu

Õlu on jook, mis valmistatakse linnastest (või linnastest ja linnastamata materjalist), humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel. Õlu võib olla pastöriseeritud.

Mõdu ei ole otseselt seaduslikult reguleeritud. Üldiselt mõistetakse mõduna kääritatud meejooki, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 1,2–22 mahuprotsenti (kaasa arvatud). Jook võib olla pastöriseeritud, karboniseeritud või maitsestatud. Mõdu kuulub seaduslikult kategooriasse „muu alkohoolne jook“. Joogi nimena on lubatud kasutada nimetust „mõdu“.

Siider ja Perry

Siider on jook, mis valmistatakse õunamahlast või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla kääritamise teel. Kääritamine võib olla täielik või osaline. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid ning pärast kääritamist ka värsket või kontsentreeritud õunamahla. Siider võib olla karboniseeritud, kas naturaalse kääritamise tulemusel või süsihappegaasi lisamise teel. Destilleeritud alkoholi lisamine siidri valmistamisel ei ole lubatud.

Perry valmistatakse pirnimahlast või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla täieliku või osalise kääritamise teel. Valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboniseeritud, kas teisese kääritamise teel või süsihappegaasi lisamisega. Destilleeritud alkoholi lisamine ei ole lubatud

Puuvilja- ja marjavein

Puuvilja- ja marjavein (edaspidi „puuviljavein“) on kääritamise teel saadud alkohoolne jook, mis valmistatakse marjade, puuviljade või muu taimse materjali mahlast, kontsentreeritud mahlast, tõmmismahlast või püreest. Lubatud on lisada vett, suhkrutooteid või mett kääritamise parandamiseks või joogi magustamiseks. Pärast kääritamist võib lisada ka marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla.

Puuviljaveini võib maitsestada lõhna- ja maitseainetega, kuid nende organoleptilised omadused peavad olema kooskõlas peamise tooraine omadustega. Kasutatavaid lisaaineid võib lisada vaid lubatud ulatuses.

Seadusliku nimetuse variandid:

Kui joogi valmistamisel kasutati ühe puuvilja- või marjasorti, peab seaduslik nimetus sisaldama selle tooraine nimetust. Näiteks „õunavein“, „sõstravein“.

Kui joogi valmistamisel kasutati mitut puuvilja või marja, tuleb need esitada kahanevas järjestuses vastavalt kogusele. Näiteks „õuna-mustikavein“, „valgesõstra-vaarikavein“.

Kui joogi toorainena kasutati erinevaid puuvilju või marju, võib kasutada nimetusena:

„puuviljavein“ – kui tooraineks on ainult puuviljad.
„marjavein“ – kui tooraineks on ainult marjad.
„puuvilja-marjavein“ – kui toorainena on kasutatud nii marju kui ka puuvilju.

Puuviljavahuvein

Puuviljavahuvein on puuviljavein, milles on veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaas. Joogis lahustunud süsihappegaasi rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari.

Vahutav puuviljavein on puuviljavein, milles on veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaas. Joogis lahustunud süsihappegaasi rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1-3 (kaasa arvatud) baari.

Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari.

Seadusliku nimetuse variandid:

Puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini või gaseeritud puuviljaveini seaduslik nimetus peab sisaldama sõna „vein“, millele eelneb joogi peamise tooraine nimetus. Näiteks: „õunavahuvein“, „vahutav sõstravahuvein“, „gaseeritud kirsivahuvein“.

Mitme tooraine kasutamine

Kui joogi valmistamisel kasutati mitut puuvilja ja/või marja ning nendele viidatakse joogi seaduslikus nimetuses, tuleb koostisosad esitada kahanevas järjestuses vastavalt nende mahule joogi valmistamisel. Näiteks: „õuna-mustikavahuvein“, „vahutav valgesõstra-vaarikavein“, „gaseeritud õuna-kirsivein“.

Alternatiivsed nimed

Kui joogi valmistamisel kasutati mitmesuguseid tooraineid, võib seaduslik nimetus olla üldisem, järgides järgmist loogikat:

„puuviljavein“ – kui valmistamisel kasutati ainult puuvilju,
„marjavein“ – kui kasutati ainult marju,
„puuvilja-marjavein“ – kui tooraineks olid nii puuviljad kui ka marjad.

Vein ja Vahuvein

Vein on saadus, mis valmistatakse ainult värsketest purustatud või purustamata viinamarjadest või viinamarjavirdest täieliku või osalise kääritamise teel. Eesti kasvualas peab veini tegelik alkoholisisaldus olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti, üldalkoholisisaldus ei tohi ületada 15 mahuprotsenti ning üldhappesisaldus, väljendatuna viinhappes, peab olema vähemalt 3,5 grammi liitri kohta või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

Veini valmistamiseks võib kasutada ainult veiniviinamarjasorte, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja teiste Vitis perekonna liikide ristandid. Keelatud on kasutada järgmisi sorte: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

Kõik veinitoodete kategooriad ja nende seaduslikud nimetused on välja toodud EL-i põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas.

Vahuvein on alkohoolne jook, mis on valmistatud värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest või veinist, kasutades esimest või teist alkoholkäärimist. Peamised omadused: mahuti avamisel vabaneb ainult kääritamise teel tekkinud süsinikdioksiid; süsinikdioksiidi ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C peab olema vähemalt 3 baari; valmistamiseks kasutatud veinisegu  ehk kuveede üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti.
Kvaliteetvahuvein on vahuvein, mille süsinikdioksiidi ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on vähemalt 3,5 baari. Kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutatud kuveede üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 9 mahuprotsenti.

Kõik vahuveinide kategooriad ja nende seaduslikud nimetused on välja toodud EL-i põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas.

Piiritusjook ehk destilleeritud alkohoolne jook on piiritusest või destillaadist valmistatud alkohoolne jook, mille minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti (erandiks on munaliköör, mille minimaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti).

Piiritusjoogi valmistamisel võib kasutada:

• kääritatud saaduste destilleerimist koos lõhna- ja maitseainetega, maitsestavate toiduainetega või ilma;
• taimematerjalide leotamist või samalaadset töötlemist piirituses, destillaadis või piiritusjookides;
• koostisosade lisamist, sealhulgas: lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve, lisaaineid, magusaineid, põllumajandustooteid või toiduaineid.

Koostisosade lisamine võib toimuda piiritusele, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele, eraldi või omavahel kombineerituna, samuti segades joogile teist piiritusjooki, destillaati või piiritust.

Kui jook vastab piiritusjoogi üldistele tingimustele, kuid ei vasta ühelegi konkreetsele piiritusjoogikategooriale, kasutatakse seaduslikku nimetust „piiritusjook“.

Piiritusjoogi ja selle kategooriate täpsemad nõuded, sealhulgas kõik kategooriad, on määratletud piiritusjookide määruses.

Gin

Gin on vähemalt 37,5% vol alkoholisisaldusega kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud piirituse maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.). Gini valmistamisel võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate ainult juhul, kui kadakamarjamaitse on selgelt ülekaalus. Kui toode sisaldab invertsuhkrus väljendatuna vähem kui 0,1 g lisatud magusaineid ühe liitri kohta, võib nimetusele „gin“ lisada sõna „dry“.

Destilleeritud gin

Destilleeritud gin on vähemalt 37,5% vol alkoholisisaldusega kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud:

piirituse destilleerimisel koos kadakamarjade (Juniperus communis L.) ja teiste taimede või looduslike materjalidega, tingimusel et kadakamarjamaitse on domineeriv; või
destilleerimisel saadud produkti ja piirituse kombineerimisel, kasutades maitsestamiseks lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid säilitades kadakamarjade ülekaaluka maitse.
Destilleeritud gin ei tohi olla valmistatud üksnes essentside või maitseainetega maitsestatud piiritusest.

Kui tootes on lisatud invertsuhkrus väljendatuna vähem kui 0,1 g magusaineid ühe liitri kohta, võib kasutada nimetust „Dry destilleeritud gin“.

London gin

London gin on eriline destilleeritud gin, mille valmistamisel järgitakse järgmisi rangemaid nõudeid:

-Gin valmistatakse ainult piiritusest, mille maksimaalne metanoolisisaldus on kuni 5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.
-Destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti.
-Lisatud piirituse maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.
-Toodet ei ole värvitud.
-Lisatud magusaineid väljendatuna invertsuhkrus on vähem kui 0,1 g/l.
-Minimaalne alkoholisisaldus lõpptootes on 37,5 mahuprotsenti.

Nimetusele „London gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode sisaldab invertsuhkrus väljendatuna vähem kui 0,1 g lisatud magusaineid ühe liitri kohta.

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on minimaalselt 37,5% vol alkoholisisaldusega värvitu destillaat, mis saadakse puuviljade pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel.

Peamised omadused:

-Esimene destillatsioon toimub koos pressimisjääkidega.
-Alkoholisisaldus ei tohi destilleerimise käigus ületada 85 mahuprotsenti.
-Jooki ei ole lubatud maitsestada.
-Värvi parandamiseks võib lisada karamelli.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kõikidel juhtudel kasutatakse seaduslikku nimetust „Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“, millele vajadusel lisatakse täiendav teave peamise tooraine kohta.

Kui jook on valmistatud ühe puuvilja pressimisjääkidest, lisatakse nimetusele vastav puuvilja nimetus. Näiteks: „Õunte pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“.

Kui jook on valmistatud mitme puuvilja pressimisjääkidest, tuleb koostisosad esitada kahanevas järjekorras vastavalt nende kasutamisele. Näiteks, kui joogi valmistamisel kasutati 50% õuna, 30% pirni, 20% kirsi pressimisjääke, on joogi nimetus „Õuna-, pirni- ja kirsi pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“.

Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Puuviljadest valmistatud piiritusjook on värvitu destillaat, mille alkoholisisaldus on vähemalt 37,5% vol. See valmistatakse puuviljade, sealhulgas banaanide, marjade või köögiviljade alkoholkääritamise ja destilleerimise teel.

Peamised omadused:

-Joogi maitsestamine ei ole lubatud.
-Maitse parendamiseks on lubatud magustamine, kuid magusaineid ei tohi olla rohkem kui 18 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).
-Kui jook on laagerdatud kokkupuutes puiduga, võib värvi parandamiseks lisada karamelli.
-Lõpptootes lubatud maksimaalne metanoolisisaldus sõltub kasutatud toorainest.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kui jook on valmistatud ainult ühest puuviljast, marjast või köögiviljast, moodustub seaduslik nimetus vastava tooraine nimetusest ja sõnast „piiritusjook“ või „wasser“. Näiteks: „Õuna piiritusjook“ või „Õuna wasser“, „Mustsõstra piiritusjook“ või „Mustsõstra wasser“.

Alternatiivina kasutatakse spetsiifilisi nimetusi sõltuvalt toorainest:

-„Kirsch“ – kirssidest,
-„Plum“, „Quetsch“ või „Slivovitz“ – ploomidest,
-„Mirabelle“ – mirabellist,
-„Fruit of arbutus“ – maasikapuu viljast,
-„Golden Delicious“ – Golden Delicious sorti õuntest,
-„Obstler“ – valmistatud puuviljadest (ja/või marjadega), tingimusel, et vähemalt 85% meskist on saadud eri liiki õuntest ja/või pirnidest.
-„Williams“ või „williams“ – üksnes sordi Williams pirnidest.

Kui jook on valmistatud mitmest puuviljast, marjast või köögiviljast, on seaduslik nimetus üldisem: „puuviljadest valmistatud piiritusjook“ või „puu- ja köögiviljadest valmistatud piiritusjook“.

Seaduslikku nimetust võib täiendada kõigi koostisosade nimetustega, mis esitatakse kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele. Näiteks: „Õuna-, pirni- ja kirsi piiritusjook“, „Õuna- ja porgandipiiritusjook“.

Kui jook on valmistatud ainult köögiviljadest, kasutatakse nimetust „köögiviljadest valmistatud piiritusjook“, mida võib täiendada köögiviljade nimetustega kahanevas järjestuses. Näiteks: „porgandi- ja peedipiiritusjook“.

Õunasiidrist ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook

Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook on alkohoolsed joogid, mis saadakse õunasiidri ja/või perry (pirnisiidri) destilleerimise teel.

Peamised omadused:

-Alkoholisisaldus on vähemalt 37,5% vol.
-Maitsestamine ei ole lubatud.
-Maitse parendamiseks on magustamine lubatud, kui magusaineid on alla 15 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).
-Värvi parandamiseks võib lisada karamelli.
-Joogile on kehtestatud piirangud lenduvate ainete ja metanooli sisaldusele.
 

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kui jook on valmistatud ainult õunasiidri destilleerimisel, on seaduslik nimetus: „Õunasiidrist valmistatud piiritusjook“.

Kui jook on valmistatud ainult pirnisiidri destilleerimisel, on seaduslik nimetus: „Pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“.

Kui jook on valmistatud nii õunasiidri kui ka pirnisiidri destilleerimisel, on seaduslik nimetus: „Õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“.

Viin ehk vodka 

Viin valmistatakse piiritusest, mis saadakse pärmi abil kääritades kas kartulist, teraviljast või muust põllumajanduslikust toorainest. Lõpptoodang peab olema vähemalt 37,5% vol alkoholisisaldusega piiritusjook. Erilise aroomi ja maitse andmiseks võib viina destilleerida ja/või töödelda sobivate abiainetega, sealhulgas näiteks aktiivsöega filtreerimise teel.

Viina lõhna- ja maitseainetena on lubatud kasutada looduslikke ühendeid, mis esinevad kääritatud toorainest saadud destillaadis, või lõhna- ja maitsepreparaate. Tootele võib anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei tohi tekitada domineerivat maitset. Viina võib maitse tasakaalustamiseks magustada, kuid lõpptootes ei tohi invertsuhkrus väljendatuna olla rohkem kui 8 grammi magusaineid liitri kohta. Viina metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi 100-mahuprotsendilise alkoholi ühe hektoliitri kohta.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kui jook valmistatakse ainult kartulist ja/või teraviljast, võib kasutada seaduslikku nimetust „viin“. Alternatiivina võib viina seaduslikuks nimetuseks olla „vodka“. Kui jook valmistatakse muust toorainest, tuleb seadusliku nimetuse lähedusse lisada märkus „valmistatud“ koos tooraine nimetusega.

Maitsestatud viin

Maitsestatud viin on jook, millel on viina toorainest erinev maitse. Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Seda võib magustada, segada sama liiki jookidega, maitsestada, laagerdada või värvida. Kui jook on magustatud, ei tohi see sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 100 grammi magusaineid liitri kohta.

Maitsestatud viina seaduslik nimetus võib sisaldada ülekaalus oleva maitse nimetust koos sõnaga „viin“ või „vodka“, näiteks „pirni viin“ või „pirni vodka“.

Meest valmistatud piiritusjook

Meest valmistatud piiritusjook saadakse meemeski kääritamise ja destilleerimise teel.

Peamised omadused:

-Minimaalne alkoholisisaldus 35% vol.
-Jook on värvusetu.
-Värvi parandamiseks on lubatud lisada karamelli.
-Jook ei ole maitsestatud.
-Maitse parendamiseks on lubatud magustamine, kuid ainult meega. Lisatud mee kogus ei tohi ületada 20 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).

Liköör

Liköör on jook, mille alkoholisisaldus on vähemalt 15% vol ja mille magusainete sisaldus on invertsuhkrus väljendatuna vähemalt 100 grammi liitri kohta. Baasalkoholina kasutatakse piiritust, destillaati, piiritusjooki või nende kombinatsioone. Erandina on madalam magusainete sisaldus lubatud:

-Kirsi- või hapukirsilikööride puhul: vähemalt 70 grammi liitri kohta, kui need sisaldavad ainult kirssidest või hapukirssidest saadud piiritust.
-Emajuure või samalaadse taime või koirohuga maitsestatud likööride puhul: vähemalt 80 grammi liitri kohta.

Likööri valmistamisel võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid ning -preparaate. Kui liköör valmistatakse teatavatest puuviljadest, marjadest või taimedest, on lubatud kasutada ainult spetsiifiliselt seda maitset andvaid aineid.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Seaduslik nimetus võib olla „liköör“ või „liqueur“.

-Piirituses leotatud kirssidest või hapukirssidest valmistatud liköör: nimetusteks võivad olla „guignolet“ või „češnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma.
-Piirituses leotatud hapukirssidest valmistatud liköör: nimetusteks võivad olla „ginja“, „ginjinha“ või „višnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma.
-Rummipõhised liköörid: võib kasutada nimetust „punch au rhum“ koos sõnaga „liköör“ või ilma. Kui likööris on kasutatud baasalkoholina rummi võib liitnimetusena kasutada seadusliku nimetusega “liköör” samas vaateväljas liitnime solbaerrom ehk mustsõstrarumm.
-Piima- või piimatootepõhised liköörid: seaduslik nimetus võib sisaldada sõna „cream“, mida täiendatakse ülekaalus oleva maitse andnud tooraine nimetusega koos sõnaga „liköör“ või ilma.
-Brandy’ ehk Weinbrand’i baasil valmistatud liköörid: võib kasutada liitnimetusi nagu näiteks „prune brandy“, „orange brandy“, „apricot brandy“ või „cherry brandy“, tingimusel, et samas vaateväljas on märgitud joogi seadusliku nimetusena „liköör“.
-„Crème de“ liköörid: minimaalse magusainete sisaldusega invertsuhkrus väljendatuna 250 grammi liitri kohta, mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega, näiteks „Crème de menthe“. Need ei sisalda piimatooteid.
-„Crème de cassis“: mustast sõstrast valmistatud liköör, mille magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on vähemalt 400 grammi liitri kohta.
-Munaliköör ehk advocaat, avocat, advokaat: munakollasest, munavalgest, suhkrust ja/või meest liköör, mis mõnikord võib sisaldada ka piimatooteid. -Munalikööri alkoholisisaldus on 14% vol ja selle mee ja/või suhkru minimaalne sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

Teised likööritüübid

Piiritusjookide määruse lisas I on lisaks ülalnimetatutele loetletud ka liköörid, millel on määruses spetsiifiline kategooria ehk seaduslik nimetus, mida tuleb likööri kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel järgida, kui jook vastab sätestatud nõuetele:

-Sloe gin
-Sambuca
-Maraschino, marrasquino ehk maraskino
-Nocino ehk orehovec
-Munaliköör ehk advocaat, avocat, advokaat
-Munasisaldusega liköör

Bitter ja Akvavit

Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
Mõrumaitseline piiritusjook on ülekaaluka mõru maitsega piiritusjook, mis valmistatakse piirituse ja/või destillaadi maitsestamisel lõhna- ja maitseühendite, lõhna- ja maitsepreparaatide või mõlema abil. Joogi minimaalne alkoholisisaldus on 15% vol.

Seaduslik nimetus võib olla „mõrumaitseline piiritusjook“, „bitter“ või „mõru“, kas koos täiendava märksõnaga või ilma.

Akvavit ehk aquavit
Akvavit ehk aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mille minimaalne alkoholisisaldus on 37,5% vol. See valmistatakse piiritusest, mida maitsestatakse taime- või vürtsidestillaadiga. Lisaks võib kasutada looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate, kuid joogi maitse peab valdavalt pärinema hariliku köömne- ja/või tilliseemnete destillaadist. Eeterlike õlide kasutamine on keelatud.

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

See piiritusjook valmistatakse leotamise ja destilleerimise teel puuviljadest, marjadest või pähklitest, mille mahlasisaldus on väike. Tüüpilised toorained on näiteks aroonia, must aroonia, kastan, tsitrusviljad, sarapuupähkel, harilik kukemari, maasikas, hariliku astelpaju mari, teravalehise iileksi mari, kirsskontpuu, kreeka pähkel, banaan, harilik mürt, kaktusvili, granadill, toomingas, laukaploom, must sõstar, lumi-karusmari, punane sõstar, karusmari, koer-kibuvitsa mari, soomurakas, rabamurakas, vampel, vaarikas, musta leedri mari, hariliku, vahtralehise või aedpihlaka mari, ambarella, kollane mombin, kännasmustikas, jõhvikas, mustikas või pohl.

Osaliselt kääritatud või kääritamata leotisele võib lisada (100 kg tooraine kohta 20 liitrit) piiritust või samast toorainest või segust valmistatud piiritust või destillaati.

Joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5% vol. Seda ei värvita ega maitsestata, kuid maitse parendamiseks on magustamine lubatud, kui magusainete sisaldus liitri kohta invertsuhkrus väljendatuna ei ületa 18 grammi. Värvi parendamine on lubatud vaid karamelliga, kui jook on laagerdunud kokkupuutes puiduga vähemalt ühe aasta.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Joogi seaduslikule nimetusele lisatakse kasutatud puuviljade, marjade või pähklite nimetus. Näiteks:

-„Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook arooniast“
-„Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud karusmarja piiritusjook“

Whisky ehk Whiskey

Whisky ehk whiskey on vähemalt 40% vol alkoholisisaldusega piiritusjook, mida valmistatakse järgides kõiki järgmisi etappe:

-Meski valmistamine: Linnastatud teraviljast valmistatakse meski, mida võib destilleerida koos linnastamata teravilja tervete teradega või ilma. Meski suhkrustamiseks kasutatakse linnases sisalduvat ensüümi diastaasi, millele võib lisada teisi looduslikke ensüüme. Kääritamine toimub pärmi abil.
-Destilleerimine: Iga destilleerimine viiakse läbi kuni alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi, säilitades destillaadis kasutatud toorainest tuleneva lõhna ja maitse.
-Laagerdamine: Viimane destillaat laagerdatakse vähemalt kolm aastat kuni 700-liitristes puidust vaatides.
Viimasele destillaadile võib lisada ainult vett ja karamelli värvimiseks. Jooki ei magustata, isegi mitte maitse ümardamiseks, ning seda ei maitsestata.

Seaduslik nimetus ja variatsioonid

Seaduslikule nimetusele whisky või whiskey võib lisada sõnad „single malt“ („ühelinnase-“) ainult juhul, kui jook on valmistatud üksnes linnastatud odrast ja destilleeritud ühesainsas destilleerimiskojas.

Teraviljast valmistatud piiritusjook

Teraviljast valmistatud piiritusjook valmistatakse tervetest teradest kääritatud teraviljameski destilleerimisel, säilitades toorainest tulenevad lõhna- ja maitseomadused. Joogi minimaalne alkoholisisaldus on 35% vol. Seda ei maitsestata, kuid maitse parendamiseks on magustamine lubatud, kui magusainete sisaldus liitri kohta invertsuhkrus väljendatuna ei ületa 10 grammi. Värvuse parandamiseks võib joogile lisada ainult karamelli.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Seaduslik nimetus võib olla „teraviljabrändi“ („grain brandy“), kui jook on valmistatud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni alla 95 mahuprotsendi, säilitades kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

Seaduslikus nimetuses „teraviljast valmistatud piiritusjook“ või „teraviljabrändi“ võib sõna „teravilja-“ asendada teravilja nimetusega, mida piiritusjoogi valmistamisel ainsana kasutati. Näiteks: „rukkist valmistatud piiritusjook“ või „nisust valmistatud brändi“.

Ülejäänud piiritusjookide kategooriad

Käesolevas dokumendis on välja toodud need piiritusjookide kategooriad, mida Eestis koostamise hetkel enim toodeti. Piiritusjookide määruse lisas I on loetletud veel mitmeid seaduslikke piiritusjookide nimetusi. Iga nimetuse jaoks on kehtestatud spetsiifilised kategooriad ja nendele vastavad reeglid, mis käsitlevad jookide kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist.

Alljärgnevalt on esitatud sellised seaduslikud nimetused ehk piiritusjookide kategooriad:

-Rumm
-Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
-Rosinatest valmistatud piiritusjook (ehk raisin brandy)
-Hefebrand (ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook)
-Õllest valmistatud piiritusjook
-Topinambur (ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook)
-Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse kasutatud puuvilja, marjade või pähklite nimetus)
-Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
-Emajuurepiiritusjook
-Köömnemaitseline piiritusjook (ehk Kümmel)
-Aniisimaitseline piiritusjook
-Pastis
-Pastis de Marseille
-Anis (ehk janeževec)
-Destilleeritud anis
-Mõrumaitseline piiritusjook (ehk bitter)
-Laukaploomimaitseline piiritusjook (ehk pacharán)
-Mistrà
-Väkevä glögi (ehk spritglögg)
-Berenburg (ehk Beerenburg)
-Mee- ehk mõdunektar

Aromatiseeritud veinitooted on alkohoolsed joogid, mis on toodetud lõhna- ja maitseainete ning muude koostisosade (nt viinamarjavirre ja/või alkohol, värvained ja suhkrud) lisamisega teatavatele veinitoodetele. Euroopa Liidus liigitatakse need kolme põhikategooriasse:

-Aromatiseeritud veinid (nt vermut)
-Aromatiseeritud veinijoogid (nt sangria ja Glühwein)
-Aromatiseeritud veinikokteilid.

Aromatiseeritud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad lõhna- ja maitseainetest, mida on kasutatud valmistamisel.

Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli. Joogi tegelik etanoolisisaldus on 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Vähemalt 4 mahuprotsenti etanoolisisaldusest peab olema tekkinud kääritamise teel.

Puuviljaliköörvein on puuviljavein, millele on kangendamise eesmärgil lisatud üksnes puuvilja- ja marjaveinist valmistatud destillaati. Joogi tegelik etanoolisisaldus: 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

Muu alkohoolne jook on jook, mis on saadud piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel. Joogi etanoolisisaldus on 1,2–20 (kaasa arvatud)  mahuprotsenti. Jook võib olla karboniseeritud ja maitsestatud.

Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavad nõuded:

Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning kõikide muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatakse ainult põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, destillaate või piiritusjooke.
Lahjendamist või lahustamist teostatakse vaid määral, mis on vältimatult vajalik.
Alkohoolsed joogid ei tohi sisaldada sünteetilist alkoholi ega muud mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi.