Mikroobide resistentsus (ingl antimicrobial resistance, AMR) on mikroorganismide võime panna vastu antimikroobsete ainete toimele. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on AMR oluline sotsiaalne probleem, mis hõlmab mitut valdkonda, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust.
Antibiootikumid on suurepärased ravimid, millega on viimase seitsme aastakümne jooksul võidetud elule tagasi sadu miljoneid inimesi. Suur edu on aga uinutanud antibiootikumide tarvitajate valvsust ning viimaste aastatega on suurenenud kogu Euroopa Liidus resistentsete bakteritega nakatunud patsientide arv, mille põhjustajaks on antibiootikumide väärkasutus. Praeguseks on bakterite antibiootikumiresistentsus üleilmselt viie peamise surmapõhjuse hulgas, põhjustades igal aastal ligikaudu 0,7 miljonit surmajuhtumit.
Mikroobide resistentsus (AMR) on globaalne oht. AMR ähvardab inimesi, loomi, taimi, toitu, ja keskkonda.
„Loomatervise valdkonnal on juba toimiv antimikroobse resistentsuse vähendamise tegevuskava ning Terviseameti kinnitusel rahvatervise valdkonnas seda koostatakse. Valdkondi ühendav AMRITA teadusprojekt oli hea näide ühe tervise põhimõttest lähtuvale koostööle loomatervise, inimtervise ja keskkonna ekspertide vahel,“ sõnas temaatilise infopäeva (28.11.2023) peakorraldaja Imbi Nurmoja LABRISest. Mida on Eestis veterinaarias mikroobide resistentsuse ennetamiseks ette võetud ja milline on praegune olukord?
Millal tuleks antibiootikume kasutada?
Antibiootikumid on tõhusad vaid bakteriaalsete nakkuste puhul. Nad ei aita nakkuste korral, mille tekitajaks on erinevad viirused. Näiteks ülemiste hingamisteede viirusnakkuste või gripi korral väljakirjutatud antibiootikumid patsiendile leevendust ei too, sest bakteritapjaks mõeldud antibiootikum viirustele ei mõju.
Kui arst on kinnitanud antibiootikumide vajalikkust ja need määranud, siis tuleb rohtu võtta täpselt arsti ettekirjutuse järgi. Kui lühendate antibiootikumravi kestvust, vähendate annust ega pea kinni õigest antibiootikumide võtmise korrast, võttes näiteks kahe või kolme ettenähtud tableti asemel päevas ühe, siis võib juhtuda, et teie organismis pole bakterite hävitamiseks piisavalt ravimit, need jäävad ellu ja võivad muutuda resistentseks. Selleks, et ka tulevastele põlvedele jätkuks infektsioonide ravimiseks toimivaid antibiootikume, tuleb nende kasutamisse suhtuda vastutustundlikult.
Antimikroobne resistentsus ei teki inimestel, kes neid liigkasutavad, vaid bakteritel, kes haigestumisi põhjustavad. Bakterid muutuvad resistentseks, mitte inimesed/loomad, kes antibiootikume kasutavad. Bakterid kanduvad edasi inimeselt inimesele, keskkonnalt/loomalt inimesele jne. Antimikroobse resistentse bakteri võib saada ka inimene, kes pole kunagi elus antibiootikume võtnud.
AMR infopäeval tõdeti, et jätkuvalt on oluline teavitada inimesi (sealhulgas loomaomanikke), et antibiootikumid ei ravi viirushaigusi ning juhul, kui antibiootikumid on määratud, tuleb ravikuur alati lõpuni teha. Kindlasti ei tohi kasutada kellelegi teisele määratud ravimeid ning aegunud ja järelejäänud ravimid tuleb viia apteeki või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, kus neid tasuta vastu võetakse.
Eesti on täpselt keskmine kasutaja
Euroopa antibiootikumide veterinaarias kasutamise seire (ESVAC) andmetel jäi Eestis 2021. aastal antibiootikumide müük täpselt Euroopa mediaani alla. Eestis müüdi 46,6 mg/PCU (Müügikogused milligrammides korrigeerituna loomade arvule (mg/PCU)) ja Euroopa mediaan oli 47,6 mg/PCU. Müüdud toimeainete üldkogus jäi 2022. aastal samale tasemele kui 2021. aastal. Kõige enam müüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad on tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid. Võrreldes 2021. aastaga vähenes küll 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kasutamine 14%, kuid näiteks polümüksiinide kasutamine hoopis tõusis enam kui 2,5 korda ja makroliidide kasutamine 1,5 korda.
Hea uudis on see, et antibiootikumide kogumüük veterinaarmeditsiinis on viimased 10 aastat siiski pidevalt vähenenud. Kuid sealjuures tekitab muret, et suurenenud on selliste antibiootikumide müük, mis on olulised ka inimtervishoius, nagu nt 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporidiinid.
Inimeditsiinis oluliste antibiootikumide laialdane kasutamine suurendab riski, et nende suhtes tekivad resistentsed mikroorganismid ning ühel hetkel pole need ravimid enam tõhusad. Kuid selliseid antibiootikume on meil vaja inimeste ravimiseks, kui ükski teine antibiootikum enam ei toimi. Juba praegu on need eluliselt olulised multiresistentse tuberkuloosi ravis.
AMRi tegevuskava Eestis
Veterinaaria valdkonnas on 2017. aastast AMRi leviku ohjamiseks koostatud tegevuskava, mida on ka mitu korda uuendatud. Kava rakendusplaani täitmise kohta on omakorda koostatud aruanne, mis annab ülevaate saavutatud eesmärkidest ja tehtud edusammudest.
Üks tähtsamaid tegevusi lähiajast on kindlasti antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-andmekogu arendamine. Suve alguses tööd alustanud andmekogu võimaldab loomaarstidel esitada riikliku veterinaararstide registri kaudu andmeid põllumajandusloomadel kasutatud antibiootikumide kohta. Andmekogu annab ülevaate sellest, kus, kui palju ja milliseid antibiootikume erinevatel loomaliikidel kasutatakse, võimaldades antibiootikumide hulgalisel kasutamisel olukorda uurida ja vajadusel sekkuda. Kõik tavapärasest mahukamad antibiootikumide kasutusjuhud mõjutavad lõpuks meie kõigi toitu ja tervist. Tänu andmekogule on edaspidi olemas andmed ka teaduslike analüüside tegemiseks, mis on abiks poliitiliste otsuste tegemisel.
Lisaks andmekogu loomisele pakutakse aastate 2023–2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast toetust loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete tagamiseks (karjatervise programm). Toetus on esialgu suunatud piimaveisekarjadele, aga tulevikus on plaanis seda laiendada ka lihaveisekarjadele. Toetatakse neid põllumajandustootjaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kohustuse järgida rangemaid karjatervise nõudeid. Toetuse eesmärk on ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist, tänu millele väheneb vajadus kasutada antimikroobseid ravimeid.
Võib öelda, et Eestis on veterinaarias antibiootikumide kasutamisel paljusid teaduslikke soovitusi kuulda võetud ja nende põhjal konkreetseid samme juba astutud. Ka seire andmetel on Eesti n-ö tubli keskmine, kuigi peab rohkem jälgima, et väheneks peamiselt inimtervishoiule mõeldud antibiootikumide kasutamine.
Allikas: Maablogi.ee; Terviseamet, LABRIS
Toimetas: H.Tamsalu, Maaelu Teadmuskeskus
