Kui puulehed kolletavad ja muru enam ei kasva, siis tead – sügis on kohal ja talv pole enam kaugel. Isegi kui ilmad veel vahelduvad, on aeg tegutseda: enne kui lumi tuleb ja maa külmub, tuleb muru õigesti talveks ette valmistada.
“Sügistööd muru kallal ei võta kaua, aga need on tähtsad,” ütleb Raido Laes, Linas Agro agronoom. “Kui need tegemata jäävad, võib kevadel avastada, et muru on hallitanud, auguline või lihtsalt kidur.”
Esimene asi: lehed ja muu kraam tuleb murult ära saada
Sügis toob kaasa palju langenud lehti, õunu ja ploomikive – kõik see maandub murule ja jääb sinna mädanema, kui sa midagi ette ei võta. “Lehed, viljad, oksad – kõik, mis murule jääb, võib tekitada seal hallitust või laike, kus rohi enam ei kasva,” ütleb Raido. “Kui lumi tuleb peale ja lehed on veel all, läheb asi eriti halvaks.”
Seega: võta reha ja tee murul puhtaks. Võib-olla isegi mitu korda sügise jooksul – eriti just enne esimest lund.
Viimane niitmine – mitte liiga lühikeseks ega liiga pikaks
Paljud mõtlevad, kas sügisel üldse niita. Vastus on: jah, kindlasti, aga mõõdukalt. “Kui jätad muru liiga pikaks, vajutab lumi selle alla ja tekib hallitus. Kui lõikad liiga madalalt, saab muru külma. Parim kõrgus enne talve on kuskil 4–5 cm,” ütleb Raido.
Niitmine aitab murul kuivada ja talve paremini vastu pidada. Viimane niitmine võiks olla tehtud oktoobri lõpus või novembri alguses, olenevalt ilmast.
Sügisväetis – viimane tõuge enne talve
Kui oled septembris kasutanud lämmastikurikkaid väetisi, siis sügisel on aeg vahetada need välja spetsiaalse sügisväetise vastu, kus on rohkem fosforit ja kaaliumi. “Fosfor tugevdab juuri, kaalium aitab taimedel paremini külmale vastu pidada. Aga alates novembri lõpust pole enam mõtet väetada – siis läheb muru juba talveunne,” soovitab Raido.
Lisaks võib kaaluda raudsulfaati sisaldavaid väetisi, mis aitavad vähendada sammalt ja seenhaigusi. PS! Ära puista neid kiviplaatidele ega sissesõiduteele – raudsulfaat jätab pruunid plekid, mida hiljem maha ei saa.
Kui muru on samblane – aeg lubjata
Kui su muru kipub samblasse minema või kasvab kehvasti, võib põhjus olla liiga happeline pinnas. “Eestis on palju happelist mulda, eriti kohtades, kus on vihmane ja väetatakse tihti. Kui muru ei saa mullast toitaineid kätte, siis võtab sammal võimust,” selgitab Raido.
Lubjata võiks oktoobris või novembris, enne vihma – või kasta peale lubja laotamist, et see imenduks mulda.
Soovituslik kogus:
- 5–10 kg granuleeritud lupja 100 m² kohta.
- Ja kindlasti jäta vähemalt 2–3 nädalat vahet lubjamise ja väetamise vahele.
Kontrolli tööriistad üle ja jälgi talvel lund
Kui tööd tehtud, viska pilk ka oma muruhooldusvahenditele – puhasta niiduk, õlita osad, pane kõik kuivalt talveks ära.
Aga ka talvel võib muru saada kannatada, kui sajab palju lund enne kui maa külmub. “Kui lumi tuleb soojale ja pehmele murule, võib all tekkida hallitus ja niiskus. Seepärast tasub paksud hanged murult ära lükata – eriti varjulistest kohtadest,” soovitab Raido.
Allikas: Muru talveks valmis: 5 lihtsat sammu ilusaks kevadeks | Linas Agro Blogi
