„Uusi põlluharimise põhimõtteid otsima suunas meid 2018. aasta põud,“ ütleb Kadrina kandis Huljal toimetava Aru Põllumajanduse OÜ tegevjuht Jakob Lindam. „Vaja oli leida stabiilsus, et põuased kehvad aastad meid nii palju ei mõjutaks.”
Taastav põllumajandus on pigem mõtteviis kui põlluharimismeetod, kus peamine eesmärk on oma äritegevust säilitades arvestada võimalikult palju eelkõige mullaga, aga ka üldisema elukeskkonnaga. Peamiselt tähendab selline mõtteviis vähem häiringut mullale, mis omakorda loob läbi mulla struktuuri ja mullamikroobide arendamise parema keskkonna taime kasvuks. Nii paranevad näiteks toitaineringlus, veehoiuvõime, vee- ja õhurežiim. Sellise strateegia eesmärk pikemal perioodil on töötada kasumlikumalt, muuta mullad vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seeläbi vähendada kogu saagi kõikumist aastate lõikes.
„2018 oli siinkandis enneolematu põua-aasta, kus me ootasime talinisu saake üle viie tonni hektarilt, aga tegelikkuses nägime alla kolme tonni,“ meenutab Jakob. „Sellele järgnesid tegelikult järgmised kehvad aastad ja kuni seniajani pole meie piirkonnas Pandivere kõrgustikul väga head saaki olnudki. Hakkasime vaatama, kuidas me oma olukorda paremaks saame teha, et põud ei mõjutaks meid nii palju. Tundub, et asjast on ka kasu tõusnud, sest mullu saime lutserni 4-aastaselt põllult 7,8 tonni nisu. Ehk siis see oli ebareaalselt suur saak.“
„Lutserni näitest järeldasime, et meil oleks vaja kasvatada süsiniku sisaldust mullas,“ räägib Jakob. „Roodevälja heinatehas ostis toona heina kokku ja siis hakkasimegi süsinikku ja biomassi kasvatama. Täpsemalt me siis veel ei mõelnud, kuidas mulla muutunud mikrobioloogia vastupidavust põuale ja muudele keskkonnatingimustele kaasa aitab. Mõned aastad hiljem tegime veel lisakatseid, kus panime juba vahekultuure ja saime näiteks suviodra saake 700–800 kilo rohkem kui muudel põldudel. Vahed olid koguni kuni poolteist tonni. Ma saan rääkida muidugi ainult meie maade muldade süsteemist, see kindlasti ei ole üksühele üle võetav. Põllu ajalugu mängib palju rolli, sordid ja külviajad ka. Antud aasta näidetel saime endale kinnitust, et siin on mingi iva. Ja sellest tulenevalt mõtlesime veel rohkem, kuidas edasi minna.“
Maamess oma õue peal
Aru Põllumajandus on läbi kogu oma ajaloo palju katsetanud erinevate tehniliste lahendustega. „Mu kursusevennad maaülikoolist vahel naeravad, et Maamessile pole vaja minnagi, tuled vaatad lihtsalt meie õue peal ringi,“ muigab Jakob. „Uue lähenemise tarbeks oli meil juba olemas otsekülvik, sügavkobesti, vedelväetise süsteemid, peenseemne külvi süsteemid ja hooldusniiduk. Enamik neist oli jäänud seina äärde seisma ja nüüd panime need uuesti töösse. Ühtlane põhu laotamine teraviljakasvatuses on väga oluline ja otsekülvi puhul on see veelgi olulisem. Esimese asjana vaatasime üle kombainipargi, mis oli amortiseerunud ning ostuotsus langes ka kokku uute nõudmistega. Kombainid vahetasime 100% välja. Meie olemasolev otsekülvik oli sahkseemenditega ja igale põllule kivide tõttu alati ei sobinud. Nii soetasime juurde ketasseemendiga otsekülviku. Lisaks oli vahekultuuri külviks vaja sättida peenseemne külvi võimekust ja orgaanika lisamiseks ka vedelväetisesüsteemid. Tegelikult on taastav põlluharimine üsna sarnane tavapõllumajandusele, peamine on mõtteviis, et häiriks mulda võimalikult vähe.“
Aru on investeerinud ka põlluanduritesse, kasutusel on näiteks Augmenta ja Agriconi tooted. „Nende abil saame väetist rohkem laotada nendele põllu osadele, kus seda rohkem vaja on ja kokku hoida sealt, kus nii palju vajadust ei ole,“ räägib Jakob. „Tulemuseks on nii finantsiline kokkuhoid kui ka mulla ja keskkonna sääst. Paul-Techi andurid on meil ka, need aitavad kontrollida seda otsust. Läbi MyJohnDeere’i on põllu piirid joonistatud RTK- signaali täpsusega, mis võimaldab meil täpselt hoida tehnorajad iga aasta samas kohas. Otsekülvide puhul on eriti oluline vähesest tallamisest kinni pidada, sest seal on eesmärk mehaanilist tihest võimalikult pikalt vältida. Teisest küljest, kui me nüüd teeme seal mingisuguseid katseid põllumajanduslikes võtetes, siis seal on hästi lihtne pärast jälgida ja analüüsida.“
Süvakobestus aitas
Aru Põllumajandusel on ka kogemus sellest, et minimeeritud põllumajanduse vahele tuleb mõnikord kasuks ka sügavat harimist teha. „Meil on keskmised liivsavimullad ja me tegime otsekülvi, tahtes võimalikult vähe mulda häirida. Eelnevalt olime 10–15 aastat teinud minimeeritud harimist ehk siis kasutanud kuni 10 sentimeetri sügavuseni randaali. Ja möödunud aastal nägime, et meie juured ei kasvanud enam sügavamale kui 10 sentimeetrit. Selle 10–15 aastaga randaalides olime teinud endale sellise mulla tihese. Niiske ilmaga murenes muld veel kuidagi lahti, aga nii kui ära kuivas, jäi täiesti selge plaat 10 sentimeetri peale. Kui nüüd kaks nädalat vihma ei sadanud, oligi meie jaoks põud käes,“ meenutab Jakob.
„Kui me oleksime hakanud seda probleemi lahendama vahekultuuride ja bioloogiaga, võtnuks see neli-viis aastat aega,“ jätkab ta. „Pidasime nõu erinevate nõustajatega ja nad ütlesid ka, et ega valu ei pea kannatama. Et kui teil on praegu probleem, tõmmake sügavalt läbi. Võib-olla peabki hakkama näiteks igal viiendal aastal sügavalt läbi tõmbama, teed süsteemile reseti ja lähed aga edasi. Ma ei näe selles suurt probleemi. Ja nüüd eelmisel kevadel hakkasime sellega pihta. Tõmbasime põllud sügavalt läbi sügisel ja ma praegu näen, kuidas täna on meil juured juba 30 sentimeetri sügavusel. See on ikka vägev vaadata!“
„Meie eelmise aasta kahjum 2,3 miljonit, mis igalt poolt läbi käis, on intensiivpõllumajanduse tulemus,“ nendib Jakob. „Paljude arvates kaotasime me raha, sest arendame taastavat põllumajandust, aga tegelikult on see täiesti vastupidi. Me ei ole veel jõudnud taastuva põllumajanduse võtteid nii laialt rakendada nagu plaanis on. Kõige suurem mõju oli ikkagi see meie taimejuurte 10 sentimeetrit, mis kokkupressitud mullakihi tõttu sügavamale ei kasvanud. Pealegi viimasest seitsmest aastast viiel maikuus vihma ei tulnud ja kaks asja kokku põhjustasid kehva tulemuse.“
„Ühesõnaga saime me selle olukorra mehaaniliselt kiiresti ära lahendatud,“ võtab Jakob teema kokku. „Külvikorra ja vahekultuuridega üritame me edaspidi seda hoidma jääda.“
Mida soovitada põllumehele, kes tahaks samuti taastava põlluharimisega algust teha? „Sõltub, mis tema mure üldse on. Ma võin minna väga detailseks ja praktiliseks, aga tuleb ikkagi hooaja jooksul sagedasti labidas mulda lüüa ja vaadata, mis toimub,“ ütleb Jakob.
„Tuleb aru saada, et taastav põllumajandus on eelkõige mõtteviis, mille eesmärk on muuta peamine tootmisvahend ehk muld vastupidavamaks saaki limiteerivatele teguritele. Kõige esimene, millega algust teha, on kaardistada oma olukord. Selleks tuleb käia labidaga palju erinevatel kultuuridel kaevamas, käia ka püsirohumaal ja naabri põllul kaevamas ja luua endale mingi pilt.
Esimesed sammud, mis kõige suuremat mõju avaldavad, on ikkagi pikem külvikord ja vahekultuurid. Taimedel on otsene koostöö looduse ja mullaga ning süsteem hakkab ennast ise vaikselt parandama. Kui on mehhaaniline tihese probleem nagu meil, siis üks soovitustest oleks see kõigepealt ära lõhkuda ja kohe vahekultuur järele panna. Esimestel aastatel tuleks hoida asi enda jaoks lihtne: kasutada omatoodetud kaera ja hernest vahekultuuri külviks, siis on kulud ka madalamad. Kui need tööprotsessid läbitud, saab retseptidega keerulisemaks minna.“
Loe tervet artiklit:
Allikas: Profi Eesti, mai 2025. Tekst Margo Pajuste. Pikk.ee jaoks toimetas H.Tamsalu, METK
