Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodi mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve.
Mesi sisaldab DNA jälgi kõigist võimalikest organismidest, kellega mesilased ja mesi kokku puutuvad. DNA-analüüs tuvastab meest näiteks erinevaid taimi, baktereid, seeni ja putukaid ning annab igale meeproovile unikaalse ning võltsimiskindla DNA-profiili ehk sõrmejälje.
Mee DNA-analüüs võimaldab kirjeldada senisest täpsemalt meetaimede koostist ning monitoorida mesilase patogeene ja parasiite. Kahjurite jälgimine DNA tasemel aitab vastavad kolded võimalikult varakult tuvastada, aidates vältida tõsiseid majanduslikke kahjusid. Muuhulgas saab mee DNA-profiili abil tuvastada toote autentsust ja päritolu.
Taolist kõikehõlmavat analüüsi mujalt maailmast täna tellida ei saa
Nii võltsingud kui mesilaste haigustekitajad on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) toidu metagenoomika juhi Kairi Raime hinnangul mee tootmisega seotud valdkonnas kõige põletavamad probleemid. “Meie DNA-analüüs võimaldab mee abil monitoorida muuhulgas 20 kõige olulisemat mesilaste patogeeni või parasiiti. Oleme maailmas unikaalsed: taolist kõikehõlmavat analüüsi kusagilt mujalt täna tellida ei saa,” lausus ta.
Kui meetaimede analüüsiks on seni kasutatud õietolmuterade analüüsi mikroskoobiga, siis DNA lähenemine analüüsib mett molekulide tasemel ning tuvastab lisaks õietolmutaimedele ka nektari- ja lehemeetaimed liigi tasemel. Ühe meeproovi analüüs põhineb 10–20 miljoni DNA järjestusel, mille abil saab tuvastada kõiki liike, kelle DNA järjestus on praegu teada.
Iga tootja südametunnistusel on, et tarbijad saaksid osta päris mett
Uue DNA-põhise lähenemise arendamiseks annetas oma meeproovi rohkem kui paarsada Eesti mesinikku. Nordmel OÜ kutseline mesinik Peeter Matson rääkis, et juba testi väljatöötamise etapis tuvastati arvukalt kõrgel tasemel võltsinguid, mida seni olemasolevad testid näha ei suutnud. “Vaid siis on lootust ausale mesindusele, kui mee DNA-test võetakse laialdaselt kasutusele. Iga tootja südametunnistusel on, et tarbijad saaksid osta päris mett. Lisaks võltsingute tuvastamisele on mesinduse sektorile suureks abiks laiapõhjaline teave meetaimede ning patogeenide kohta,” tõi Matson välja olulisema.
Kairi Raime sõnul on sarnast lähenemist võimalik tulevikus kasutada ka teiste toiduainete puhul, et vähendada võimalusi võltsinguteks ning kaitsta tootjat ja lõpptarbijat.
Video valmis 2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja PRIA tellimusel. Autoriõigus kuulub Mahepõllumajanduse Koostöökogule. Toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ mahemajanduse valdkonna raames.
Loe lisaks:
- Artikkel “Varroos – kutsumata külaline mesilas”
- Mahemesinduse infoleht nr.1 “Kutsumata külalised mahemesilas. Kahjurid ja kiskjad”
- Mahemesinduse infoleht nr.2 “Kutsumata külalised mahemesilas. Varroos”
Allikad: Novaator.err.ee 16.04.2024 ja Maheklubi. Toimetas: Anna Marie Reimann, METK
