Liha- ja piimakarjakasvatajate ootused oma veisekarjale on väga erinevad. Eesti teadlased pakuvad võimalust, kuidas sõeluda välja neile kõige sobivamad loomad juba enne sündi. Samuti aitaks uus meetod parandada karja üldist tervist.
“Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse,” ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Eesti suurtes piimafarmides sünnivad uued lehmapõlvkonnad praegu üldiselt kunstliku seemendamise teel. Piimafarmer soovib karja just emasloomi, kuid praeguse meetodiga pole võimalik seda soovi sajaprotsendiliselt täita. Eeskätt isasloomi eelistavad lihaveisekasvatajad tunnevad samas huvi uuemate meetodite, nagu embrüote siirdamise vastu, märgib Nõmm.
Embrüote siirdamise tehnoloogiaga saab valida looma sugu
“See tehnoloogia käib niimoodi, et me võtame emasloomalt munarakud, viljastame need katseklaasis ja kasvatame neid inkubaatoris seitse päeva. Seitsme päeva pärast on meil valmis embrüo, mille me saame retsipientloomale tagasi siirata,” kirjeldab ta.
Oma hiljutises uuringus otsis Nõmm koos kolleegidega pärilikke markereid ja mustreid: mille põhjal oleks võimalik leida parima kvaliteediga katseklaasi-embrüo, mida lehmadele siirata. Meetod eeldab, et varajasest embrüost võetakse proov.
Nõmm võrdleb päris varajast embrüot ehk moorulat vaarikaga: “Alguses on üksainus viljastatud munarakk, mis hakkab siis jagunema: kaheks, neljaks, kuueks, kaheksaks, 16-ks, 32-ks ja nii edasi.” Kui varajaselt embrüolt kaks rakku ära võtta, ei sega see embrüo edasist arengut. Nõmme sõnul arenesid paar rakku loovutanud embrüod edasi sama hästi kui need, millelt koeproovi ei võetud.
“Nende kahe raku analüüsimisel me saame juba näiteks järgmisel päeval teada, kas embrüo on emane või isane,” jätkab Nõmm. Erinevate meetoditega saavad teadlased koeproovi põhjal teada näiteks sedagi, millised võivad olla tulevase veise võimalik piimatootmisvõime ja tervis. “Kuidas ta peab erinevatele haigustele vastu – kõik see teave on väikeses embrüos juba algusest peale olemas,” ütleb nooremteadur.
Terves karjas terve veis
Uuel meetodil on Monika Nõmme sõnul varasemate ees mitu eelist. Näiteks võib sel moel saada ühelt väga heade omadustega lehmalt aastas rohkem järglasi kui seemendusega. “Embrüoid tootes teeme lehmale superovulatsiooni. Tavaliselt valmib ühel loomal üks munarakk ühes kuus. Kui me aga stimuleerime lehmi hormoonidega, on võimalik, et valmib ühel loomal ühe tsükli jooksul kuni 10 munarakku,” selgitab nooremteadur.
Seeläbi saab farmer muuta kogu oma karja kiiresti geneetiliselt palju paremaks ja tervemaks. Karjakasvatajal kuluks ka loomade ravile vähem raha. “Ühtlasi parandab see meie toidu kvaliteeti, sest mida tervemad on loomad ja mida vähem neid ravitakse, seda väiksem on risk, et erinevad ravimite jäägid satuksid meie toidulauale,” lisab Nõmm.
Uue meetodi kasuks räägib tema sõnul seegi, et külmutatud embrüod säilivad sisuliselt igavesti. Samuti pole vahet, millist tõugu veisele soovitud omadustega embrüo siirata. “On võimalik kasutada reitsipientidena vähemväärtuslikke loomi, kelle tervis on küll korras, aga kes näiteks ei anna nii palju piima. See loom saab kanda tiinuse lõpuni ja sünnitada oma geneetikaga üldse mitte seotud järglase,” kirjeldab nooremteadur.
Uus meetod vajab tutvustamist
Eesti piimafarmerid on Nõmme sõnul uue meetodi osas veel pigem umbusklikud. Lihaveisekasvatajad ostavad heade geenidega embrüoid aga välismaalt sisse. Sestap soovibki Nõmm uut meetodit laiemalt tutvustada ning farmereid teavitada, et nõu ja abi saab nüüd ka kodumaalt, Maaülikoolist. “Minu töö praegu seisnebki selles, et viia farmerite ja loomakasvatajateni teadmist, et see on hea metoodika ja suurepärane võimalus oma karja paremaks muuta,” ütleb ta.
- Esimene embrüosiirdatud lehmvasikas sündis 2018. aastal Maaülikooli valvsa hoole all.
Aretustöö kuulub kõikide loomakasvatajate igapäeva – mida aeg edasi, see vajab tasakaalukust ja innovatsiooni.
Loe artikleid tõuaretuse innovatsiooni ja genoomse loomakasvatuse teemadel.
Allikas: Airika Harrik, novaator.ee
Toimetas: Manuela Kollom, METK
