Eesti põllu- ja maamajanduse elujõulisuse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks on tähtis pädevate nõustajate olemasolu, kes aitavad ettevõtjatel kohaneda digi- ja roheväljakutsetega. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistus ootab huvilisi õppima nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi. Tule investeeri oma teadmiste ja kogemuste jagamisse alustades tööd nõustajana!
Konsulent on enamasti põllumajandusküsimustes nõuandev koolitatud isik. Nõustajad abistavad ettevõtjaid kõikvõimalikes nendele vajalikes teemades, nõustamist toetab riik nõuandetoetuse kaudu. Nõustamistöö tulemuslikkus sõltub eeskätt nõustaja asjatundlikkusest ning koostöö ulatusest ja ladususest kliendiga. Koostöö tulemusi hinnatakse koos kliendiga, kusjuures lõpliku valiku teeb ja hinnangu annab klient.
Kas nõustaja või konsulent?
Nõuandeteenuse osutajate nimetused on erinevates allikates varieeruvad. Kasutusel on konsulent, nõustaja, nõuandja jm. Konsulendiks nimetatakse põllu-, metsa- või maamajanduse valdkonna nõustajat. Terminil on kaks tähendust: 1) valdkondliku nõustamisega tegelev spetsialist; 2) kutsekvalifikatsiooniga konsulent.
Konsulent on inimene, kes omab teatud valdkonnas kõrget pädevust — ta käib ennast pidevalt täiendamas, on kursis turul toimuvaga ja omab valdkonnast head ülevaadet. Konsulendiks saamisele on eelnenud mitu aastat valdkonnas tegutsemist ja päevi kestnud koolituste läbimine.
Põllu- ja maamajanduse valdkonnas toetatava nõuandeteenuse osutajad on koondatud nimetuse nõustajad alla. 2024. aastal laienes nõustajate ring ning lisaks kutsetunnistusega konsulentidele saavad nüüd toetatavat nõuandeteenust osutada muuhulgas teadurid, õppejõud ja teised valdkondlikud eksperdid. Nõustajad on koondatud nõustajate nimekirja, mida haldab METK.
Miks nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi on vaja?
Tänaseks on nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud 62 nõustajat. Nõuandesüsteemis moodustavad olulise osa (56%) nõustajad vanuses üle 50 eluaasta. Paljud tegevnõustajad on siirdumas pensionile, noorte huvi ja motivatsioon põllumajandusnõustaja karjääri vastu on olnud seni kesine.
ÜPP strateegiakavas tuuakse välja, et üheks kitsaskohaks nõuandesüsteemis on nõustajate vähesus ja järelkasvu nappus, mis pärsib nõuandeteenuse kättesaadavust. Katmata on mitmeid olulisi nõustamisvaldkondi seoses ees ootavate digi- ja roheväljakutsetega. Samuti puuduvad nn innovatsiooninõunikud, kes viiksid omavahel kokku teadlased, nõustajad, ettevõtjad.
Kuivõrd viimase kahekümne aasta jooksul ei ole toimunud aktiivset uute nõustajate süsteemi kaasamist ja arvestades senist kesist järelkasvu, nõustajate arvu vähenemist ning olemasolevate keskmist vanust, siis otsustati algatada programm nõustajate järelkasvuks.
Järelkasv on vajalik saavutamaks põllumajandustootja võimekus kohaneda sektorit ees ootavate väljakutsetega, elujõulisus ja konkurentsivõimelisus. Eriliselt suurt vajadust järelkasvu osas nähakse nendes valdkondades, kus praegu nõustajaid vähe või neid ei ole olemas ja mis on seotud muutustega ühiskonnas, põllumajanduses ning ÜPP strateegiakava peamiste eesmärkide täitmises (nt. keskkonnahoiu ja kliimamuutustega kohanemise-, põllumajandustöötlemise-, ühistegevuse ja nii innovatsioon kui infotehnoloogia ja digilahenduste valdkond).
Suurendamaks nõuandeteenuse kättesaadavust, aktiivsete nõustajate hulka ja nõuandeteenuse nõustamisvaldkondi oodatakse järelkasvuprogrammiga liituma aktiivseid oma valdkonna spetsialiste, kes oleksid huvitatud oma teadmiste jagamisest ja Eesti põllumajandustootjate nõustamisest saavutamakse Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikus ja ÜPP eesmärkide täitmine.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistus alustas tegevust 1. jaanuarist 2024 (2015–2023 pakkus põllu- ja maamajanduslikke nõuandeteenuseid Maaelu Edendamise Sihtasutus). Teenistuse ülesannete hulka kuulub muuhulgas konsulendi kutsetunnistuse väljaandmine ning nõustajate nimekirja hoidmine.
Nõustajate järelkasvu arendamise programm
Koolitusprogrammis pööratakse tähelepanu uuenduslikkusele, elulähedusele, suunatust erialakompetentsidele ning konsulentide individuaalsetele vajadustele. Olulisel kohal on praktiline õpe, sh kogemuste jagamine, ühiste õppereiside ja ettevõtete külastuse korraldamine.
Koolitusprogramm on koostatud nii, et võimaldada osalejatele maksimaalselt vajaduspõhist lähenemist. Seetõttu täpsustatakse osade grupikoolituste sisud peale osalejate värbamisel saadud ülevaadet nende eelnevast õpi- ja töökogemusest. Ühtlasi pakume võimalust individuaalselt valitavateks koolitusteks. Igale osalejale on tagatud juhendaja / mentor programmi vältel. Programmis osalejal on võimalus koolituspäevadel lektoritelt nõu küsida. Lisaks on võimalus teha osalejate grupikohtumisi nii kontaktsena kui veebis toetades programmis osalemist.
Koolitusprogrammi läbimisel on võimalik sooritada konsulendi kutseeksam ning taotleda nõustajate nimekirja kandmist ja alustada tööd nõustajana.
Kui tunned, et soovid oma teadmisi ja kogemusi ettevõtjatega jagada ja sulle meeldib töötada inimestega, siis see programm võib olla just Sulle. Aasta konsulendiks valitud Olavy Sülla Pärnumaalt toob esile, et nõustaja töö juures meeldib talle kõige rohkem inimestega suhtlemine ja nende probleemidele lahenduste pakkumine. „Kui klientidel midagi õnnestub ja hästi läheb, siis see loob hea tunde,” ütleb ta.
Täpsem info – https://metk.agri.ee/noustajate-jarelkasvu-arendamise-koolitusprogramm
Autor: Eve Külmallik, Maaelu Teadmuskeskus. Toimetasid Leho Leis ja Hanna Tamsalu
