Kellakeeramine toimub Eestis kaks korda aastas, millest on mõjutatud nii inimesed kui ka loomad. Mida võiksid talveajale üleminekust arvata kariloomad, lemmikloomad ja metsloomad, rääkis Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu.
Viidu sõnul tuleks loomadest rääkides esmalt eristada päeva pikkuse muutumise ning kellakeeramise mõjusid. Näiteks on paljud kariloomad sesoonse paaritumiskäitumisega ehk nende indlemine sõltub päevavalguse pikkusest. Nii indlevad hobused kevadel, väikemäletsejad nagu kitsed ja lambad sügisel ning farmitingimustes elavad veised aastaringselt.
Taluloomadel on oma ööpäevane rütm
Samas, nagu inimestel, on ka loomadel ööpäevane rütm, mida kellakeeramine kindla peale häirib. “Tooksin välja veised. Neid lüpstakse kindlal kellaajal farmis ja lehmad on küllalki rutiini armastavad loomad: nad saavad aru, kui lüpsja hakkab peale tulema,” selgitab Viidu.
“Kui lüpsja hakkab lähenema, hakkavad nad kogunema aiaväravasse ja ootavad, et saaksid lüpsma minna. Kui me nüüd kella keerame ja see kellakeeramine on tagasi, siis peavad lehmad tund aega kauem ootama, et lüpsma saada ja see põhjustab kindlasti stressi,” kirjeldab nooremteadur. Seda ilmestavad omakorda hästi kellakeeramisele järgnevad päevad, kui lehmad Viidu sõnul lõuates häälekalt märku annavad, et neile talveajale üleminekuga kaasnev ootamine ei meeldi.
Kellakeeramine võib kaudselt ohustada ka lehmade tervist. “Kuna piim udarasse lõpuks ära ei mahu, hakkab see udarast tilkuma ning see võib kaasa tuua erinevaid udaranakkusi,” sõnab Viidu.
Kellakeeramine suurendab metsaloomade ja inimeste kontakte
Lisaks kariloomadele mõjutab kellakeeramine metsloomi. “Kontaktid inimestega võivad tahtmatult suureneda. Inimesed hakkavad tavapärasest varem tööle minema või töölt tulema. Nii võib teele sattuda rohkem loomi, sest nad on harjunud teataval ajal liiklema. Nüüd aga liiguvad inimesed nende mõistes valel ajal ning ka loomad peavad sellega harjuma,” ütleb nooremteadur.
“Näiteks rebased, kes pigem liiguvad asulates hämaras, võivad sattuda rohkem kontakti inimesega tänu sellele, et inimesed liiguvad tavapärasest tund aega hiljem või varem. Rebased aga sellega arvestada ei oska,” räägib Viidu.
Lemmikloomad tajuvad peremehe elurütmi
Aega ja selle muutmist tajuvad küllaltki hästi ka mõned lemmikloomad. “Kui tullakse iga päev mingil kellaajal, siis lähevad nemad juba ukse või värava ette ootama, et millal inimene koju tuleb. Samuti on loomi, kes söövad kindlal kellaajal. Neidki mõjutab kaudselt kellakeeramine, sest ega koer ei tea, et täna on ametlikult kell tund aega vähem. Nemad mõtlevad ikka, et “palun, kus mu söök on”,” kirjeldab teadlane.
Seega võib Viidu sõnul kindlalt väita, et kellakeeramine põhjustab ka loomadele asjatut stressi.
Kellakeeramisel on ka paljudele inimestele negatiivne mõju
Inimeste puhul võib talveajale üleminek kasvatada tõenäosust langeda depressiooni. Näiteks Taanis läbi viidud uuringu järgi kasvab kellakeeramisele järgneval nädalal depressioonidiagnooside arv kaheksa protsenti. Samuti mõjutab sügisene kellakeeramine inimeste und. Nimelt saavad inimesed une struktuuri muutumise tõttu seierite nihutamise järel magada hoopis paarkümmend minutit vähem. Kõige rohkem tunnevad kellakeeramise mõju nn õhtuinimesed, kes kipuvad olema noored.
Kellakeeramise debatt on kestnud paarkümmend aastat ja tekib küsimus, et miks me seda ikka keerame ja miks me nii kaua arutame? Väidetavalt kellakeeramise lõpetamise teema on takerdunud Euroopa Liidu riikide huvipuuduse taha.
Allikas: Andres Reimann, Kellakeeramine põhjustab stressi ka lehmadel ja lemmikloomadel
Toimetas: Manuela Kollom, METK
