Loomade heaolu on lihatööstuse ESG raamistiku oluline osa, kuna see on otseselt seotud nii keskkonnamõjude, sotsiaalse vastutuse kui ka ettevõtte juhtimispraktikatega. Eesti suurima toidutootjana peab Rakvere oluliseks, et loomade kasvatamine ja transportimine toimuks maksimaalselt stressivabalt ning vastaks kõrgeimatele heaolu standarditele.
Eesti suurima toiduainetööstuse Maag Eesti ridadesse kuulub Maag Agro (endise nimega Rakvere Farmid), mis on ühtlasi Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev põllumajandusettevõte. Selle alla koondub kogu ettevõtte algtootmine: sea- ja broilerikasvatus, söödatootmine ja loomade varumine. Maag Agro juhatuse liige ja kogu algtootmise eest vastutav Priit Dreimann avab, milline on loomade heaolu lihatööstuses tegelikult.
Algtootmise fookuses on kvaliteet ja loomade heaolu
“Eesti suurima toidutootjana ei saa me endale lubada stressis loomade kasvatamist,” alustab Priit. “Meie eesmärk on toota tarbijale jätkusuutlikku ja kvaliteetset toitu. Selle saavutamiseks peavad loomade kasvamistingimused olema ideaalsed või vähemalt ideaalilähedased.” Kogu oma elutsükli jooksul on kõik loomad hoitud parimates tingimustes.
Seakasvatuses elavad loomad elu jooksul kolmes eri laudas ning saavad kuut erinevat tüüpi eakohast sööta, mille Maag Agro toodab ise kodumaisest teraviljast, millel kindel ja kontrollitud kvaliteet. “Oleme arvutanud välja täpselt loomade vanusele sobiva toiduvajaduse, mis toetab tervist ja kasvu. Numbritest rääkides, siis umbes 10% Eestis kasvatatud t eraviljast kasutame meie söödana. Selle jaoks teeme koostööd kohalike talunikega ehk tooraine tuleb nendelt, mis omakorda tähendab lühikest transpordiahelat ja minimaalset süsiniku jalajälge. Ka broilerite sööda põhiosa pärineb Eesti farmeritelt ning sööt valmistatakse meile kuuluvas Lool asuvas tehases, kus pannakse suurt rõhku tooraine kvaliteedile ja kontrollile. Lisaks on oluline ka sööda termiline töötlemine ja granuleerimine, mis vähendab haigustekitajate riski ja tagab sobiva söödastruktuuri,” selgitab Dreimann.
Vastutustundliku ettevõttena on Maag Agro loonud loomadele ja lindudele võimalikult head elutingimused, et hoida neid hea tervise juures ning viia haigestumine miinimumini. Kui midagi on valesti, siis pöörab veterinaaride meeskond sellele koheselt tähelepanu ja vastavalt kasutatakse kas siis profülaktilist meedet või juba ravi. “Meie esmane valik ravides ei ole mitte antibiootikumid, vaid looduslikud ravimid,” rõhutab Dreimann. Samuti panustatakse loomade elukvaliteedi tõstmisesse erinevate mänguasjadega, nagu näiteks puuhalud ja „koroonapallid“, et sigadel oleks kasvuperioodil tegevust.
Investeeringud loomade heaolusse
Maag Agro investeerib regulaarselt loomade heaolusse, viies ellu projekte, mis vähendavad loomade stressi ja parandavad nende elutingimusi. „Mõned aastad tagasi investeerisime kolme miljoni euro ulatuses Ekseko seafarmi renoveerimisse Viljandis. Lisaks soetasime unikaalse põrsaveoki, millega viidi põrsaste heaolu- ja transporditingimused täiesti uuele tasemele. Meie Berdexi termohaagis on varustatud kaasaegse ventilatsiooni ja küttelahendustega, et vähendada põrsaste stressi transpordil. Oleme täheldanud, et loomad tunnevad end selles keskkonnas niivõrd mugavalt, et jäävad juba lühikese sõidu ajal magama,“ räägib Dreimann.
Ostetud Berdexi haagise näol on tegu termohaagisega, mis on varustatud sõltumatu elektrigeneraatori, kaasaegse ventilatsiooni ja küttelahendusega. Selle eesmärk on tagada võõrdepõrsastelele võimalikult stressivaba ja väheste väliskeskkonna muudatustega liikumine poegimisosakonnast uude kasvukeskkonda kas Eksekos või võõrdepõrsaste kasvatamise farmidesse üle Eesti.
Eelmisel aastal investeeriti 350 000 eurot uutesse söödaliinidesse. Need tagavad, et igal loomal on korrektne toit, mis vastab nende vajadustele. “Sel aastal investeerime ka uutesse broilerihallidesse, mis on umbes viie miljoni euro suurune panus. Kõik need näited parandavad loomade heaolu märkimisväärselt,” avaldab Dreimann.
Inimlik hool
Inimlikku hoolt ja valvsat pilku jagavad farmide igapäevaelus tublid talitajad ja veterinaarid, et tagada loomade hea tervis ja pidev kontroll farmides toimuva üle. Lisaks loomade paitamisele ja toetamisele on loomatalitajad koolitatud ja tunnevad kõiki loomade kaitset puudutavaid õigusakte, hügieeni- ja bioohutusmeetmeid, loomade ja lindude käitumist ja füsioloogiat ning omavad praktilisi oskusi oma hoolealuste parimaks kohtlemiseks.
Loomatalitajad ja veterinaarid tagavad, et loomadel on pidev juurdepääs puhtale veele, toidule ja et nende elukeskkond on turvaline ning mugav. Põrsastele on tagatud põrandasoojendus ja farmide põrandad on karestatud, et vältida libisemist.
Et loomade eest hoolitsemine oleks pühendunud ja professionaalne, on oluline tagada ka farmitöötajate heaolu. “Inimliku hoole aluseks on hea ja mugav töökeskkond. Selleks, et ka töötajatel oleks hea olla, oleme viimastel aastatel investeerinud töötingimuste parendamisse ja jätkame seda ka järgnevatel perioodidel. Toetame ka kõrg- ja kutsekoolide vastavate erialade tudengeid, kes käivad meie juures praktikal või suveperioodil tööl ja panustame nõnda tugevalt järelkasvu tekitamisele. Meie eesmärk on näidata, et loomakasvatus on põnev, mitmekülgne ja tänapäevane valdkond. Eelmisel aastal tegelesidki meie olmeruumide remondiga näiteks Viljandi Kutseõppekeskuse praktikandid,” räägib Dreimann.
Kuidas aga mõista, kas loomal on hea olla? Selle mõõtmiseks kasutab Maag Agro mitmeid näitajaid, sealhulgas looma kasvu kiirust, tervislikku seisundit ja haiguste esinemist. “Mingis kindlas vanuseetapis peab loom olema saavutanud teatud konditsiooni. Läbi nende asjaolude monitoorimise saame jälgida, kas loom on hästi hoitud või mitte. Millegi tuvastamisel peab koheselt reageerima. Näiteks viirused ei tohi minna epideemiliseks,” selgitab Dreimann.
Ringmajandus ja tulevikusuunad
Maag Agro rõhub ka ringmajandusele. Loomadest tekkiv sõnnik korjatakse kokku, pumbatakse hoidlatesse ja suunatakse tagasi põllumeestele, kes kasvatavad teravilja, millest toodetakse loomadele sööta.
Ühtlasi otsitakse erinevaid võimalusi loomade heaolu täiendavaks parandamiseks. Karja identifitseerimiseks peab praegu sigu tätoveeringu-meetodil märgistama. See on ühekordne torge pisikese nõelaga.
Praegu katsetatakse selle asemel alternatiivse meetodina kiipi. “Räägime kiibist, mis mõnes mõttes sarnaneb sellele, mida näiteks koerte ja kasside puhul juba kasutatakse. Hetkel riik seda meetodit veel ei tunnusta toiduteekonna jälgimise ühte osa, aga loodame, et meie katsete lõpuks on see heakskiit olemas,” räägib Dreimann.
“Lisaks oleme viimastel aastatel proovinud erinevaid viise, et lõpetada sigade sabade kärpimine. Täna on see veel vajalik just sigade enda heaolu aspekist. Riikides, kus sabade lühendamine või kärpimine on keelatud, on tegemist siiski eelkõige avalikkusele suunatud poliitilise otsusega, aga sead söövad samal ajal üksteise sabasid edasi. Mina näen selle vajalikkust praegu just loomade heaolu aspektist, sest sabade kärpimine aitab ära hoida suuremaid heaoluprobleeme, loomadele korduva valu ja vigastuste, põletike tekitamist,” põhjendab Dreimann.
Kui laiemalt vaadata, siis me kõik tahame jätta oma järeltulijatele normaalsed elamistingimused. “Täna me natuke keerame vinti üle ja mõtleme välja meetmeid, mis igas riigi ja iga ettevõtte puhul ei toimi. Mõned neist kõlavad ainult paberil hästi, aga praktikas tähendavad veel suuremat mõju keskkonnale,” väidab Dreimann, ent nendib, et ESG regulatsioonid ei ole saatanast. “Seal on palju olulisi asju, aga tegevused peaksid olema ratsionaalsed, loogilised, inimestele arusaadavad ja pikas perspektiivis looma turueelise. Täna kipuvad mitmed ettepanekuid olema rohkem kulu, mis omakorda võib tekitada olukorra, kus toit muutub inimeste jaoks luksuskaubaks. Seda ei tohiks olla,” ütleb Dreimann lõpetuseks.
Allikas: Kestlikkusuudised.ee
