5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, mille raames käsitlesid Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed kanakasvatuse olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti eelkõige kanade vabapidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Esmalt tuleks endale selgeks teha kanade pidamise eesmärk
Kanatõud liigitatakse peamiselt muna-, liha-muna-, liha-, dekoratiiv- ja kääbuskanadeks. Enamlevinud munakanade tõugudeks on Leghorn (munevad 290-310 muna aastas), Andaluusia, Minorka ja Aracuana. Liha-muna tüüpi kanad on näiteks Sasseks, Austalorp, Rhode Island Red ja Marans. Populaarsemateks lihakanadeks on Korniš, Kotšin, Braama ja Orpington. Dekoratiiv- ehk ilukanade eripäraks on nende väike kasv. Tuntumateks ilukanadeks on Fööniks, Bantam, Chabo ja Siidikana. Kõikidest tõugudest on olemas ka kääbusvariandid, kellel on tihti oma sugulastega äravahetamiseni sarnane välimus ja omadused. Seetõttu tuleks kanade soetamisel alati üle täpsustada, millise tõuvariandiga on tegu, et ei tekiks hiljem ebameeldivaid üllatusi.
Kanakarjas valitseb tugev hierarhia
Kanakarjas on sageli jõujooned tugevalt paigas, mille tõttu ei suuda vanad olijad koheselt uutega leppida. Levib arvamus, et kui paigutada uued kanad eraldi puuriga põhikarja puuri või aediku kõrvale, nii et nad on üksteise vaateulatuses, harjuvad nad teineteisega ära. ELS liikmete arvates on see pigem müüt ning seetõttu tõid nad parema lahendusena välja, et kanadele tuleks tagada piisav liikumisruum. See annab uuematele lindudele vanemate eest peitumiseks rohkem võimalusi. Kokkuvõttes võib uute asukatega harjumine võtta aega nädal kuni paar.
Täisväärtuslik sööt tagab kanamunade stabiilse kvaliteedi
Kanadele on võimalik soetada täisväärtuslikku sööta, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, vitamiine ja mineraalained, et tagada kanade hea tervis, munade optimaalne tootlikkus ja hea kvaliteet. Täisväärtuslikust söödast ja puhtast joogiveest täiesti piisab. Kui kanu pidada rohealal ja neile söödaks anda ainult vilja, siis sageli jääb sellest paraku munade stabiilse kvaliteedi tagamiseks väheks. Samas tasub meeles pidada, et kanu ei ole sugugi mitte keelatud toita lisaks veel vilja ja inimeste toidujääkidega, kuid sellisel juhul tuleb arvestada munade kvaliteedi kõikumisega.
Kanade pidamine rohealadel ja aedikutes toetab lindude loomulikku käitumist ja heaolu
Kanade pidamine rohealadel või aedikutes tagab lindudele suurema liikumisvabaduse, vähendab haiguste levikut, mõjub hästi munade tootlikkusele ning rahuldab tarbijate ootusi seoses lindude heaoluga. Rohealadel ja aedikutes pidamisel peab aga silmas pidama mitmeid aspekte. Näitena võib tuua, et elektriliin tuleks aia külge paigaldada maapinnast 15-20 cm kõrgusele, takistades sellega rebaste läbipääsu. Sarnaste praktiliste ja põnevate nõuannetega on võimalik lähemalt tutvuda alljärgnevas farminaris.
- Kuula ja vaata, milliseid kasulikke nõuandeid jagasid ELS liikmed lisaks kanade vabapidamisele veel:
- põhikarja komplekteerimisest;
- kanade tervislikku seisukorda iseloomustavatest välistunnustest;
- haudemunade valikust ja inkubeerimisest;
- tibude ja noorlindude kasvatamisest.
Farminar viidi läbi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ raames.
- Loe ja vaata lisaks:
- Kodulindude pidamise ABC
- Eesti vutikasvatuse ja eesti vutitõu aretuse ajalugu : Eesti vutikasvatuse 40. ja eesti vutitõu 30. juubeliks
-
Koostaja: Anna Marie Reimann, METK. Toimetaja: Hanna Raidvere-Sepp, METK
