Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Eestis on rajatud kaheksa biometaaniijaama, millest kuus töötavad põllumajandusliku toormel. Kõige uuem jaam käivitati möödunud suvel Ebaveres. Energiaettevõte Bioforce arendusjuht Karl Koort ütles Ebavere biogaasijaama rajamist kommenteerides, et 2020-ndaid aastaid võib loodetavasti tulevikus kutsuda ka biometaani tähelennu aastateks, sest sel kümnendil peaks uusi jaamu tekkima kõige rohkem.
Väärindades jäätmeid
“Täna on Eestis biogaasijaama ärimudel 1/3 ulatuses energia- ja 2/3 ulatuses kliimaprojekt,” tõdes Koort. “Hetkel ei ole Eestis biometaani rahalise väärtuse osas vahet, millest see on toodetud, kas toidujäätmetest või sealägast ning ei arvutata, mis on protsessist tekkinud kasvuhoonegaaside hulk. Näiteks Saksamaal arvutatakse kõik need väärtused välja ja iga MWh (megavatt-tund) biometaani kohta tekib eraldi kasvuhoonegaaside väärtus. Eestis plaanitakse ilmselt paari aasta jooksul sarnasele süsteemile liikuda, mis on oma olemuselt õiglasem ja eesmärgipärasem. Suur vahe on, millise toorme baasil biometaani toodetakse,” selgitas ta.
Eesti väiksusele vaatamata esialgu põllumajandusliku toorme puudusest rääkida ei saa. Täna hinnatakse läga ja sõnniku mahuks 4,5 miljonit tonni, sellele lisaks on veel 150 000 tonni silo ja põhujääke. Võrdluseks saab tuua, et toiduaine ja reovee jääke hinnatakse ainult 100 000 tonni peale.
“Paraku kõik see läga õhtu lõpuks biogaasijaamadesse ei jõua, siin tuleb sisse finantsloogika, et kui kaugelt on mõistlik läga jaama vedada,” rääkis Koort. Tema sõnul on optimaalne vedada sõnnikut kohale maksimum 30 kilomeetri kauguselt, kõige parem on, kui toorme raadius jääb kümne kilomeetri lähedusse. Neid vahemaid arvestades planeeritakse kümnes Eestisse ehitatav biogaasijaam just Viiratsisse Viljandimaal, kus toormega varustust tagab Ekseko suursigala. Neilt saadakse 130 000 tonni sealäga, ülejäänud on muud põllumajandusjäätmed, mis annavad kokku ligi 200 000 tonni tooret aastas.
Ebavere võimalused
Bioforce juhatuse liige Siim Tenno ütles, et täna võtab biogaasijaama ehitamine aega kaks aastat, kui nullist alustada. Ebavere biogaasijaama projekteerimist ja ehitust alustati 2021. aastal. “Tööd alustas jaam eelmise aasta suvel ja andis 2000 MWh kvaliteetset gaasi juba oktoobri lõpuks. Kui täna, jaanuari lõpus oleme valmis tootma kuus gaasi 2500 MWh, siis eesmärgiks on toota 3500MWh kuus – mahtu selleks on,” rääkis Tenno.
Aastas suudab Ebavere vastu võtta 140 000 tonni sõnnikut ja läga. Täna on lepinguid 110 000 t peale ja ülejäänud on Tenno sõnul kõik muu biolagunev jääde. Gaasijaama territooriumil asub ka päikesepark, mis toodab energiat ligikaudu 400 MWh aastas. “Kui vaadata päikesepargis toodetud elektri mahtu, siis see pole väga suur aga fakt on, et see teeb meie toodetud biometaani rohelisemaks,” tõdes Koort.
Tema sõnul tekib biometaani väärtus läbi transpordisertifikaadi, mis kinnitab, et gaas jõuab transpordisektorisse. Nii läheb enamik Ebaveres toodetud gaasist Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussidesse. Samuti sõidavad osad BioForce veokitest juba nende endi biogaasijaamades toodetud CNG gaasiga. Ettevõtte juhid kinnitavad, et kui mõne kuu pärast valmib Ebaveres CBM gaasitankla, siis saavad ka maakonna bussid ning veokid seal hakata gaasi tankima.
Hüppeline areng
Vaatamata biogaasijaama kõrgele maksumusele on jaamade rajamine hoo sisse saanud. 2024. aastal valmib üheksas biogaasijaam Valga lähedal Laatres. Kümnes jaam tulebki Viiratsisse ja selle projekteerimine juba käib. Plaanide järgi lüüakse seal kopp maase juba mais-juunis. Kuigi keskmiselt maksab ühe 35 GWh aastas biometaani tootva jaama ehitus kümme miljonit eurot, on tasuvusaeg praeguste energiahindade juures kindlasti alla kümne aasta.
“Meil võiks Eestis lähiaastatel biogaasijaamasid juurde küll tekkida. Kui 2023. toodeti Eestis umbes 200GWh biometaani, siis prognoosin, et kuue aasta pärast on see kogus vähemalt kolmekordne,” arutles Koort. Ta lisas, et kuna biometaanijaamad vähendavad atmosfääri lenduvat metaani emissiooni, siis on neil ka oluline roll kliimaeesmärkide täitmisel.
“Metaangaas on oma olemuselt 28 korda ohtlikum kasvuhoonegaas kui CO2. Õnneks on Euroopa Liidu tasemel selles osas väga selge arusaam ja loodud regulatiivne raamistik toetab biometaani tootmist. Ühelt poolt on enamus liikmesriikides biometaani päritolutunnistus eraldi väärtusega ning teiselt poolt on erinevaid otsetoetusi. Eestis tekib biometaanile lisandväärtus läbi transpordisektori tarbimise. Hea sõnum on, et hetkel on väljatöötamisel investeeringutoetuse eelnõu, mis peaks selle aasta keskel välja tulema. Usun, et ettevõtjatel ning pankadel peaks täna olema piisavalt kindlust valdkonna jätkusuutlikkuses, et teha vajalikke investeeringuid,” lausus ta.
HEA TEADA:
- Laias laastus on biogaasijaamades kasutusel kahte tüüpi käärimisprotsesse: mesofiilne ja termofiilne kääriti. Enamasti toimub biogaasireaktoris anaeroobne mesofiilne protsess ehk kääritustünnis on temperatuur vahemikus 35 – 42C (kraadi). Termofiilses protsessis on temperatuurivahemik 50-60C. Koorti sõnul on Kesk-Euroopas paljud jaamad termofiilsed, mis tähendab, et viibeaeg on materjalil lühem aga tuleb temperatuuri tõsta. Eestis on kõik mesofiise kääritusprotsessi peal nagu paljudes Põhja-Euroopa biogaasijaamades.
- Kuna bakterid, mis kääritusprotsessi üleval hoiavad, vajavad stabiilset keskkonda arenguks, on väga oluline hoida kääritusmahutites õiget temperatuuri. Ebaveres on kolm kääritustünni, milles on käärivat mahtu kokku 15 000 tonni ja järelkääriti. Digestaat, mis Ebaveres kääritustünnidest välja tuleb on 40C, mis omakorda tähendab, et ka sissetulev tooraine tuleb eelnevalt üles soojendada, kuna talvel on biogaasijaama jõudev sõnniku ja läga temperatuur kõigest 3C.
- Biometaanijaamast saadav digestaat on väärtuslik lisa põldudele. Kui Bioforce veokid viivad farmide sõnnikulaguunist tooret biogaasijaama, siis kokkuleppel farmide omanikega viiakse digestaat otse põllu ääres olevatesse varjualustesse, kus põllumehed saavad selle sobival ajal mulda künda.
Taustaks: 12. jaanuaril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teadusnõukoja ja keskkonnatoimkonna õppekäik Eesti uusimasse põllumajanduslikul toormel töötavasse biogaasijaama, millele järgnes arutelu biogaasi tootmise potentsiaali üle Eestis
Allikas: Maaeluvõrgustik, Juuli Nemvalts, 23. jaanuar 2024. a
