Iga mahetootja peab olema tunnustatud ja järgima mahepõllumajanduse reegleid. Mahetootmise nõuded põhinevad paljudel õigusaktidel, mis on ettevõtjatele keerulised lugeda ja jälgida. Värskelt avaldatud väljaanne koondab õigusaktidega sätestatud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse (sh mesinduse) põhimõtted ja kontrollitavad nõuded ning annab nõuete kohta selgitusi ja kirjeldab nende täitmise järelevalvet.
Mahepõllumajandus on kontrollitud keskkonnasäästlik tootmissüsteem
Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis toimib keskkonnasäästlikult ja toetab elurikkuse säilimist. Loomakasvatuses lähtutakse loomade heaolust ning taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid. Mahepõllumajandus on kontrollitud tootmissüsteem, kus kogu tarneahela ulatuses rakenduvad Euroopa Liidu määrustega kehtestatud põhimõtted ja nõuded. Kontroll tagab mahetoodangu vastavuse õigusaktidega kehtestatud standarditele ning tagab mahetoodete usaldusväärsuse mahetoodangu tarbijale.
Materjal juhendab ettevõtjaid samm-sammult läbi tunnustamise taotlemise protsessi. Selgitatakse ka erinevate tegevusvaldkondade (taimekasvatus, loomakasvatus, mesindus) taotlemise tähtaegu ja tingimusi. Näiteks tuleb taimekasvatusega alustamiseks esitada taotlus ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini, samas kui loomakasvatuse puhul saab teatud tingimustel taotleda aasta ringi. Üks oluline teema on üleminekuaeg, mis algab taotluse esitamise päevast ja mille jooksul tuleb täita mahenõudeid, kuid toodangut ei saa veel mahedana märgistada. Põllukultuuridel on see 2 aastat enne külvi, püsikultuuridel 3 aastat ja mesinduses 1 aasta.
Nõuded taimekasvatuses, loomakasvatuses, mesinduses
Peatükk mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded käsitleb detailselt külvikordi ja taimekasvatusplaane, taimse paljundusmaterjali kasutamist (eelistades mahepõllumajanduslikku materjali) ja selle tootmist. Eristatavus mahe- ja mittemahepõllumajanduslike alade ja toodangu vahel on oluline teema, mis hõlmab muu hulgas puhastusmeetmeid masinatele ja ladustamisele. Näiteks peavad tavatootmises kasutatud masinad enne mahetoodangu käitlemist olema korralikult puhastatud ja see dokumenteeritud. Antakse ülevaade ka lubatud väetistest ja taimekaitsevahenditest, rõhutades ennetusabinõude tähtsust. Eraldi punkt käsitleb väetise kogust, mis ei tohi ületada 170 kg lämmastikku põllumajandusmaa hektari kohta aastas.
Juhend käsitleb loomade, hoonete ja söötade eristatavust tava- ja mahetootmise vahel. Välja on toodud täpsed pidamistingimused ja miinimumpindalad erinevatele loomaliikidele nagu veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kodulinnud, küülikud ja hirved. Lisaks selgitatakse loomade söötmise nõudeid, haiguste ennetamist ja ravi, sealhulgas piiranguid allopaatiliste veterinaarravimite kasutamisele ja keeluaegadele. Näiteks peavad vasikad ja varsad toituma emapiimast vähemalt 90 päeva.
Spetsiifilised nõuded mesindusele hõlmavad mesilagruppide ja korjeala asukohta. Mesila asukohta ümbritsev 3 km raadius peab koosnema põhiliselt mahepõllumajanduskultuuridest või looduslikest taimedest. Materjal rõhutab, et ühes ettevõttes ei saa samaaegselt olla tava- ja mahemesindust. Samuti kirjeldatakse mesilasperede söötmise nõudeid (näiteks on talvitamiseks lubatud kasutada ainult mahemett, maheõietolmu, mahesuhkrusiirupit või mahesuhkrut) ja mesilasvaha kasutamist.
Nõuetega hakkama saamine
Väljaanne rõhutab vajadust koostada ja rakendada praktiliste meetmete plaanid, et vältida saastumist mahepõllumajanduses lubamatute ainetega. Antakse ka juhised, kuidas käituda saastumiskahtluse korral, sealhulgas toodangu eraldamine ja PTA teavitamine.
Juhend sisaldab põhjalikke loetelusid lubatud taimekaitsevahendite toimeainetest, väetistest, mullaomaduste parandajatest, söödamaterjalidest, söödalisanditest ja puhastus- ning desinfitseerimisvahenditest. Oluline on märkida, et tööstuslikust tootmisest pärit tavaläga/sõnnik on keelatud, välja arvatud juhul, kui tootja saab PTA-le esitada kinnituse, et loomade söötmisel ei kasutata GMO-sid, antibiootikume ega hormoonpreparaate.
Kõigi mahetootmise nõuetele vastavate andmete ja dokumentide, näiteks põlluraamatu, laoarvestuse ja raamatupidamisdokumentide, ajakohastatud kättesaadavus ettevõttes on kontrollide puhul kriitilise tähtsusega. Samuti tasub meeles pidada, et tunnustamise ja iga-aastase järelevalve eest tuleb tasuda riigilõiv.
Lisainfot ja vajalikke vorme leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Väljaanne on mõeldud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse ning mesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Nõuded ja nende selgitused on kajastatud seisuga 1. mai 2025. Väljaandja: Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Mahepõllumajanduse SA.
Loe väljaannet peatükkide viisi:
- Sissejuhatus
- Mahepõllumajanduse eesmärgid ja põhimõtted
- Mahepõllumajandust reguleerivad olulisemad õigusaktid
- Mahepõllumajandusega alustamine
- Mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamine
- PTA nõusolekut ja teavitamist vajavad tegevused kõigis tootmisvaldkondades
- Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded
- Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded – taimtoidulised (veised, hobused, lambad, kitsed, hirved)
- Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded – sead
- Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded – kodulinnud
- Mahepõllumajandusliku mesinduse nõuded
- Ennetus- ja ettevaatusmeetmed ning saastumise kahtlus kõigis tootmisvaldkondades
- Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud tooted ja ained
Väljaandmist toetasid Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ja Euroopa Liit.
Allikas: Maheklubi Koduleht
