Maaelu Teadmuskeskus (METK) on avaldanud Kristel Jalaku poolt koostatud käsiraamatu “Nõu andjast nõustajaks” kolmanda, täiendatud ja parandatud väljaande. See käsiraamat on suunatud professionaalsetele nõuandeteenuse osutajatele ning toob esile konsulendi töö eripärad ja nõudmised. Raamatu põhitõed on universaalsed, ehkki näited ja kontseptsioonid on koostatud lähtuvalt konsulendi spetsiifikast – põllumajanduse, metsanduse ja toidu tootmise valdkondades tegutsevate nõustajate tegevuste hulgast.
Mis eristab professionaalset konsulenti asjaarmastajast?
Oma teadmiste ja nõuannete jagamine, nagu hulk teisigi tegevusvaldkondi, võib olla nii amet kui harrastus. Professionaalse nõuandeteenuse osutaja – konsulendi ehk põllumajandusnõustaja – tööd eristavad asjaarmastajalikust nõuandmisest järgmised tunnused:
- Konsulent tegeleb nii kliendi kui ka teemaga. Nõu andja tegeleb ainult teemaga, vältides isiklikku suhet või vastupidi – isiklikuks minnes ei suuda eristada enda ja kliendi probleeme.
- Konsulendi tegevuse tulemus on kliendi maailmas positiivsete muutuste saavutamine. Nõu andja tegevuse tulemus on enesele hea enesetunde tekitamine.
- Hea töö eeldab nõuandeteenuse osutajalt ühel ajal paindlikkust ja süsteemikindlust. Nõu andja toimib süsteemitult ja ebajärjekindlalt, sageli ka jäigalt, püüdes juttu rohkem või vähem teadlikult kallutada selles suunas, kus tal nõuandeid varuks on.
- Konsulendi peamine tööriist on oskus kuulata. Nõu andja tegeleb peamiselt rääkimisega.
Konsulendi töö tulemuslikkust on kõrvalseisjatel ja vahel asjaosalistelgi raske hinnata. See oleneb eeskätt nõuandeteenuse osutaja asjatundlikkusest ning koostöö ulatusest ja ladususest. Sageli ei ole töö tulemused mõõdetavad arvnäitajates ja võivad ilmneda alles mõne aja pärast.
Nõustamistöö osad ja käsiraamatu põhiteemad
Käsiraamat rõhutab, et teadmised üksi ei taga edu. Vaja on ka oskusi ja õiget suhtumist, mis põhineb konstruktiivsusel, võrdväärsusel, kliendi enesemääramisõiguse tunnustamisel, enese ja teise aktsepteerimisel, kriitikavabal hoiakul ja aususel.
- Konsulendi rollid ja kliendid: Käsiraamat kirjeldab konsulendi mitmeid rolle, näiteks müüja, projektijuht, koolitaja, innovatsiooninõustaja, info- ja kontaktide vahendaja. See aitab mõista erinevate klientide – näiteks tõeliste klientide, huviliste, saadetute ja kaeblejate – ootusi ja vajadusi.
- Nõuandeteenus kui toode: Rõhutatakse nõuandeteenuste pakkumist toodetena või pakettidena, mis aitab selgemalt määratleda teenuse mahtu, hinda ja turundamist.
- Kliendikeskne nõustamine: Keskendutakse usalduslike suhete loomisele ja hoidmisele, et klient võtaks nõuandeid vastu ja rakendaks neid. Kirjeldatakse nõustamisvestluse ülesehitust ja kliendi vajaduste kaardistamise tehnikaid.
- Konsulendi efektiivsus ja eneseanalüüs: Käsiraamat pakub vahendeid isikliku efektiivsuse suurendamiseks, käsitledes väärtusi, rolle, motivatsiooni, eesmärke, prioriteete, planeerimist ja tegutsemist. Samuti pööratakse tähelepanu stressijuhtimisele, läbipõlemise vältimisele ja enese heas töövormis hoidmisele.
Individuaalse kliendiga töötamine keskendub eelkõige kliendi arenguprotsessi toetamisele. See hõlmab erinevaid meetodeid, mille eesmärk on aidata kliendil lahendada probleeme, arendada oskusi või mõista paremini iseennast ja oma olukorda. Gruppidega töötamine erineb individuaalsest nõustamisest selle poolest, et keskendutakse mitme inimese dünaamikale ja nende ühisele eesmärgile. Konsulent peab arvestama grupis toimuvate protsessidega ja oskama neid juhtida, nii ettekannet tehes kui õpiringi juhendades.
Mõlema nõustamisviisi puhul on suhtlemisoskused ja -tehnikad kriitilise tähtsusega. Nii individuaalses kui ka grupinõustamises on olulised aktiivne kuulamine, selge eneseväljendus, kontaktioskused ning oskus toime tulla vastupanuga ja juhtida emotsioone.
Raamat on välja antud ka trükisena. Selle jaotamist huvilistele korraldab Maaelu Teadmuskeskus.
Küsi: Eve Külmallik (eve.kylmallik@metk.agri.ee) või Hanna Tamsalu (hanna.tamsalu@metk.agri.ee).
Nõustajate järelkasvuprogrammi rahastati Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames, kaasrahastaja Euroopa Liit.
Nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi üldeesmärk oli tagada nõustajate koguarvu suurenemine, teenuse jätkusuutlikkuseks vajalik vanuseline sulandumine ja seeläbi nõuandeteenuste parem kättesaadavus põllumajanduse-, toidu- ja maamajanduse valdkondades.
Allikas: käsiraamat “Nõu andjast nõustajaks”. Artikli koondas H.Tamsalu
