Projekti SURE taastava põllumajanduse konverents ja koolitus

10.-12.09.26 toimus Poolas projekti SURE (Sustainable and Resilient Communities) raames taastava põllumajanduse ja jätkusuutlike kogukondade teemaline Biotech konverents ja praktiline töökohtumine-koolitus. Osales ligi 80 inimest rohkem kui 15 Euroopa riigist. 

SURE konverentsi ja koolituse tegevused. Fotod K.Petrutis

Sündmus ühendas ekspertide ettekanded praktiliste näidete ja kohapealse õppega. Osalejad said tutvuda taastava põllumajanduse meetoditega, tervikliku taluplaneerimise ja kestliku toidutootmise lahendustega ning innovaatiliste ökoloogilise elamuehituse ja looduslike ehitusmaterjalide kasutamise viisidega. Viimasel päeval toimus mh ka väga praktilise suunitlusega rohumaakanade kasvatamise ja broileriliha töötlemise teemaline koolitus. 

Biotech konverentsi peasinejateks olid:

• hollandlane Paul Hendriksen, kes tutvustas Hollandis, Aardehuisi ökoküla ja earthship-tüüpi majade ja kogukondliku koosloome kogemusi; 

• poolakas Piotr Ostaszewski, kes rääkis kooperatiivi Ostoja Natury tegevusest ning taastava põllumajanduse praktikatest väiketootmises, kogukondlikust koostööst ja kanepiplokkidest põllumajandushoone ehitamisest;

• ning inglise juurtega Richard Perkins Ridgedale talust Rootsist, kes jagas oma pikaajalisi kogemusi taastava põllumajanduse, maaettevõtte loomise ja arendamise ning rohumaakanade kasvatamise valdkondades;

Kolmepäevane sündmus pakkus suurepärase võimaluse rahvusvaheliseks võrgustumiseks ja erialase silmaringi avardamiseks. Erineva erialase ja geograafilise taustaga osalejad jagasid kogemusi, arutasid väljakutseid ning otsisid praktilisi lahendusi ja õppisid üksteiselt. Jagatud praktikaid on võimalik kohandada maapiirkonna kogukondadele üle Euroopa.

SURE projekt 2026-2028

Biotech konverents toimus SURE projekti raames. SURE on Euroopa koostööprojekt, mis algas aprillis 2026 ning mille eesmärk on tugevdada Euroopa maapiirkonna kogukondade vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust. Projekt ühendab maapiirkonna elanikke, kogukonnaorganisatsioone, kohalikke omavalitsusi ja otsustajaid, et leida praktilisi lahendusi kliima-, energia- ja toiduga seotud väljakutsetele.

Projekti tegevused on jagatud kolme põhiteemasse:

• Jätkusuutlik ja tervislik toit, sh:

  • taastav põllumajandus ja aiandus;

  • kohalike toidutootjate toetamine;

  • bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

  • toidujulgeoleku tugevdamine.

• Jätkusuutlik eluviis, elamumajandus ja ringmajandus, sh:

  • energiatõhusad ja keskkonnasõbralikud hooned;

  • looduslikud ehitusmaterjalid;

  • ringmajanduse põhimõtted;

  • kogukondlikud elamislahendused.

• Taastuvenergia ja energiakogukonnad, sh:

  • kohaliku taastuvenergia tootmine;

  • energiakogukondade loomine;

  • energiasõltumatuse suurendamine;

  • energiapuuduse vähendamine.

Projekt hõlmab kokku 14 rahvusvahelist sündmust, sealhulgas veebiseminare, õpitubasid, konverentse ja kogemuste vahetusi erinevates Euroopa riikides. Osalejad saavad tutvuda praktiliste näidetega, õppida üksteise kogemustest ning anda sel viisil oma panus Euroopa maaelu ja kliimapoliitika kujundamisse.

Aardehuis ökoküla Hollandis, P.Hendriksen

Hollandi ekspert Paul Hendriksen tutvustas „earthship“ tüüpi Aardehuis ökoküla ja kogukonna loomise kogemust. Ökoküla on 23 perekonnast (umbes 70 inimesest) koosnev ökokogukond, kus elatakse ise ehitatud ja isemajandavates maaehitistes, mis põhinevad „earthship“ kontseptsioonil. Kogukond asub u 5500 elanikuga Olsti küla serval. Aardehuis ökoküla on algatanud mitmeid projekte ja tegevusi, mis tugevdavad nende sidemeid kohaliku külaga ning suurendavad kohalike ja piirkondlike kogukondade vastupanuvõimet ja elujõulisust. Eesmärk on ehitada ja elada loodusega kooskõlas ning vähendada seeläbi keskkonnajalajälge.

Hollandi ökoküla. Foto Paul Hendriksen ettekanne 10.09 Poolas 

Küla rajamine võttis umbes 10 aastat ettevalmistust ja 3,5 aastat ehitust (2012-2015). Ehitustööde maht ületas 100 000 töötundi ning selles osales üle 2000 vabatahtliku 30 riigist. Projekti kogumaksumuseks oli umbes 5,5 miljonit eurot. Küla ehitust finantseerimisid suures osas elanikud ise kas omavahenditest või laenude toel.

Earthshipi majad on ehitatud võimalikult looduslähedastest ja eelkõige taaskasutatud materjalidest, nt pinnasega täidetud autokummidest, põhust, puidust, klaaspudelitest ja muudest taaskasutatud materjalidest. Hoonetes on passiivne päikeseküte, päikesepaneelid, vihmavee kogumine, kohapealne reovee puhastamine, suur energiatõhusus ning võimalikult väike sõltuvus välisest infrastruktuurist. 

Paul tõi välja mitu edu võtit/eeldust, et selline kogukondlik õnnestus, nt:

• selge ühine visioon: kõik sai alguse unistusest luua jätkusuutlik kogukond ja ühine eesmärk tõi kokku motiveeritud inimesed.

• Hea koostöö kohaliku omavalitsusega: edu eelduseks on leida selline kohalik omavalitsus, kes on ka valmis tavapärasest teistsugust projekti toetama. Kõnealuse ökoküla rajamisel saavutati partnerlus kohaliku omavalitsusega, kes nägi projektis võimalust oma kestlikkuse eesmärke ellu viia. 

• Põhjalik ettevalmistus, nt Hollandi näite puhul kestis teostatavusuuring ligi aasta, mille käigus hinnati põhjalikult nii tehnilisi küsimusi, õiguslikke aspekte, finantsriske, kommunikatsiooni-strateegiat, aga ka erinevaid keskkonnamõjusid.

• Õppimine tegevuse käigus: täiuslikku plaani ei olnud, sh kujunesid paljud lahendused ehituse käigus ning oma vigadest õppides.

• Avatus ja nähtavus, sh otsiti ja saadi väga palju meediatähelepanu nii lähemal kui rahvusvahelisel tasandil, mis tõi omakorda vabatahtlikke ja toetajaid üle maailma. 

Projekti eesmärk oli kasutada võimalikult kohalikke ja taaskasutatud materjale. Materjalide valikul hinnati nii nende keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul, aga ka kättesaadavust, transpordikaugust, võimalust nendest ise ehitada, kaasnevaid kulusid, erinevaid lubade nõudeid. Näitena kasutati vanu autokumme just seetõttu, et neid on palju ja need olid tasuta saadaval. Lisaks aitavad need hoonetes temperatuuri hoida. Autokummidega kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske hinnati põhjalikult. 

Ehitus ei ole ainult majade rajamine, vaid ka kohaliku kogukonna loomine, mille kaasnevad olulised põhimõtted, sh ühine otsustamine, vabatahtlike kaasamine, elanike aktiivne panustamine ehitamisel, eelkõige kohalike ettevõtete ja spetsialistide kasutamine ning aktiivne koostöö küla ja piirkonna teiste elanikega. 

Earthship eri etapid ja analüüs. Foto Paul Hendriksen 10.09.26 ettekanne

Hiljem loodi ka laiem kogukonnaalgatus „Transition Olst“, mis tegeleb kestlikkuseprojektidega, taastuvenergia arendamisega, kogukonnaürituste korraldamisega ning kohaliku koostöö tugevdamisega. 

Esineja toonitas, et taolist jätkusuutlikku ja isemajandavat kogukonda on võimalik luua ka rangete ehitus- ja õigusnormidega riigis, sh on ülioluline, et on olemas ühine visioon, pühendunud inimesed, hea koostöö kohaliku omavalitsusega, valmisolek õppida ja katsetada ning tugev kogukonnatunne. 

Ostoja Natury kooperatiiv/arukas küla

Konverents praktilised tegevused korraldati koostöös Poola kooperatiiviga Ostoja Natury. Ostoja Natury on määratletud nö näidismajandiks või kooperatiiviks, sh arukaks külakogukonnaks, mille eesmärk on luua tulevikukindel põllumajandusökosüsteem. Kooperatiivis toodetakse mahetoitu, müüakse saaduseid ja tooteid otse tarbijale ning ühendatakse traditsioonilised teadmised uuenduslike ja keskkonnasõbralike lahendustega.

Organisatsiooni tegevus põhineb viiel suunal:

• mahetoidu tootmine,

• innovatsioon põllumajanduses,

• rohelise energia lahendused,

• kultuuri ja kogukonna arendamine,

• tervise edendamine.

Kooperatiiviga liitunud väiketaludes kasutatakse taastava põllumajanduse võtteid, nt on kalakasvatus integreeritud teiste maamajanduse praktikatega, puukool, mesindus ning mahetoorainest valmistatud hoidised. Suurt tähelepanu pööratakse teadmiste jagamisele veebiseminaride, töötubade, loengute ja YouTube'i kanali kaudu.

Konverentsi toimumiskoht ning Ostoja peremees Piotr oma tegevusi tutvustamas. Foto K.Petrutis ja SURE projekt fotokogu

Ostoja Natury üheks peamiseks eesmärgiks on aidata alla 100-hektaristel taludel üle minna tavapõllumajanduselt mahetootmisele ja taastavale põllumajandusele. Selleks on välja töötatud terviklik mudel, mis sisaldab tootmistehnoloogiaid, automatiseerimist, seemnepanka, otsemüüki, teadmusvõrgustikku ning isemajandavat jäätmevaba süsteemi.

Seadmed ja praktikad Ostoja väiketootmises. Foto K.Petrutis

Kokkuvõtteks on Ostoja Natury eesmärgiks luua praktiline mudel, mis ühendab mahe- ja taastava põllumajanduse, innovatsiooni, kogukondliku koostöö ja keskkonnahoiu, et muuta konkreetse piirkonna maaelu kestlikumaks ja majanduslikult elujõulisemaks.

Ostoja Natury arengulugu ja tänapäev 

Ostoja Natury asub umbes 100-hektarilisel maa-alal metsade keskel, kus ümbruskonnas puudub laiaulatuslik ning intensiivne tavapõllumajanduslik tootmine. Kooperatiivi asukoht valiti teadlikult, et vähendada väliste tegurite mõju ning luua tingimused mahepõllumajanduse ja taastava põllumajanduse arendamiseks. Kooperatiiv alustas tegevust 2018. aastal, põllumajandusliku tootmisega aga 2020. aastal. Kogu ettevõtmine on rajatud põhimõttel vältida pangalaene ning kasvada järk-järgult vastavalt võimalustele ja turu nõudlusele. Suureks õppetunniks on olnud mitte võtta korraga ette liiga palju projekte. Tootmist on laiendatud samm-sammult: mõnekümnest broilerkanast on jõutud enam kui 1500 linnuni aastas, sh on koos tootmise kasvuga kasvanud ka klientuur. 

Kasvatatakse kartulit ja muid köögivilju, marju, teravilju, kanamune, broilerikanu ning valmistatakse jahu ja pagaritooteid. Varasemalt müüdi suurem osa saagist vahendajatele, mis osutus aga majanduslikult vähekasumlikuks. Tänaseks keskendutakse rohkem otseturustusele ja klientisuhtlusele - oluline osa strateegiast on toodangu müük võimalikult otse tarbijale, sh taluturud, tellimiskastid, koostöö kohalike restoranide, turismiettevõtete ning väikekauplustega. 

Ostoja Natury aiasaadused. Fotod: K.Petrutis

Peremees Piotr tunnistas, et Ostojat ei saa siiski veel täielikult taastavaks tootmiseks pidada. Alguses kasutati pigem tavapärase mahepõllumajanduse võtteid ning töö oli väga tööjõumahukas. Viimastel aastatel on üha enam üle mindud taastava põllumajanduse praktikatele, mille puhul keskendutakse mulla tervise parandamisele, loomade integreerimisele süsteemi, multšimisele, vahe- ja kattekultuuridele ning mullahäiringute vähendamisele. 

Kaasajal on selliselt majandades köögiviljakasvatuse suurimaks väljakutseks kvaliteetse komposti kättesaadavus Poolas. Aastaid on testitud erinevate kodumaiste kompostide kasutamist, aga selle kvaliteet on olnud madal. Samas on hea kompost kaevamisvaba/taastava süsteemi alus. Halb kompost põhjustab suurt umbrohtumust ning pärsib taimekasvu. Komposti valmistamine on omaette oskus, mis vajab aega ja lisateadmiseid, sh on sageli mõistlikum osta kvaliteetset komposti selle valdkonna ekspertidelt.

Ostoja Natury turuaianduse põllud ja saaduste puhastamise ja pakendamise ala. Fotod: K.Petrutis

SURE konverentsil esinenud Rootsi ekspert Richard Perkins oli Ostoja Natury turuaianduse praktikate osas aus ja siiski üsna kriitiline. Tema hinnangul oli osa peenramaadest liialt umbrohtunud ning süsteem vajaks uuendamist ning ümberkorraldamist. Peamised soovitused olid: peenramaa korralikum ettevalmistus, umbrohtumuse vältimine, katta peenrad ja peenravahed erinevate multšidega (nt vahedesse hakkepuit), vähendada mullahäiringuid, istutada kultuure tihedamalt ning kasutada vajadusel sigu või teisi loomi ja linde ala taastamiseks. Perkins rõhutas, et hästi toimiv kaevamisvaba süsteem peaks meenutama metsa aluspinnast, kus muld on alati kaetud ning umbrohtudel on raske idaneda. 

Ostoja Natury R.Perkins koolitustel osalejad. Foto: SURE projekti avalik fotokogu

Ostoja Natury talukülastuse/ringkäigu läbivaks sõnumiks oli, et põllumajandustootmise keskmes peab eelkõige olema mulla bioloogia, mitte NPK-väetised: toitained peaksid enne taimedeni jõudmist läbima bioloogilised protsessid, mille käigus mikroorganismid seovad lämmastiku ja teised toitained stabiilsemasse vormi, aga ka taimedele omastatavasse vormi. Terve muld vähendab toitainete leostumist ja keskkonnasaastet. Kokkuvõtteks määrab mulla tervis suuresti ka taimede tervise. 

Arutleti ka agrometsanduse praktikate teemadel. Richard Perkins rõhutas, et puude kasv sõltub eelkõige seenekoosluste/niidistiku olemasolust, orgaanilise aine lisamisest, mulla niiskusrežiimist, multšimisest ning konkurentsi vähendamisest rohttaimedega. Puude või puuribade rajamisel tuleks luua neile sobiv „seene-ökosüsteem“, mitte keskenduda ainult väetamisele. Puude istutamisel soovitas ta arengu soodustamiseks kasutada mükoriisaseeni, kivijahu, komposti, melassi ning kohapealsetest materjalidest valmistatud bioloogilisi leotisi ja ekstrakte. 

Korduvalt rõhutati vee tähtsust, sh koguda vihmavett, vähendada multšimisega aurustumist, suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust. Soovitus oli juba algselt kujundada maastik nii, et vesi imbuks mulda seal, kus seda kõige enam vaja on. 

Tutvustati ka Ostoja Natury kasvuhoonesüsteemi. Kasvuhoones kasutatakse maa-aluseid õhukanaleid ning soojusvahetust, et vähendada temperatuurikõikumisi, haiguste levikut ja liigniiskust ning pikendada kasvuperioodi. 

Ostoja Natury maa-alused õhukanalid ja soojusvahetussüsteem. Fotod: K.Petrutis

Ostoja vaarika-kasvuhoones kasutatakse mulla niisutamise stabiliseerimiseks savinõusid, mis võimaldavad kastmisvett taimejuurtele aeglaselt ja täpselt kättesaadavaks teha.

Ostoja Natury kasvuhoone kastmissüsteem ja mitmeaastane vaarikaistandus. Fotod: K.Petrutis

Ostoja kanepibetoonist köögiviljahoidla, P. Ostaszewski

Peremees Piotr tutvustas oma talus kanepibetooni plokkidest köögiviljahoidla ehitust ja toimimist. Kanepist seinaplokkidega ning tugevast raudbetoonist põrandaga hoone võimaldab säilitada köögivilju septembrist kuni maini ilma keeruliste jahutus- ja ventilatsioonisüsteemideta. Hoidlas säilitatakse toodangut alustel, mis võimaldab lihtsat logistikat ja müüki kogu talve jooksul. Hoone võimaldab hoiustada ühtlasel temperatuuril +6–8°C, sh on automaatsed kütteseadmed reguleeritud temperatuurile +4–6°C. Saak säilib selliselt realiseerimiseni või kuni 6 kuud. Hoone kanepiseinad reguleerivad loomulikult niiskust ja õhuvahetust ning need on kaetud lubivärviga. 

Piotr ja kanepiplokid säilitusruumis. Fotod: K.Petrutis

Tootja hindab kanepiplokke kõrgelt, sest:

• ladustatud köögiviljad eraldavad talve jooksul palju niiskust, mida seinad suurepäraselt reguleerivad: niiskub imendub kanepiplokkidesse ning plokid juhivad selle keskkonda tagasi ilma kulukate ja energianõudlike kuivatussüsteemideta; 

• kanepil on looduslikud omadused, mis aitavad vältida hallitust ning pärsivad seente arengut ja köögiviljade riknemist põhjustavaid baktereid. 

Ülaltoodud eelised parandavad nii hoiustatava saagi kvaliteeti kui ka hoones viibivate inimeste heaolu. 

Peremehe sõnul on kanepiplokkidega ehitamist lihtne õppida, plokid on hästi töödeldavad ja kerged, sh ei vaja ehitamine spetsiaalseid tööriistu. Ehitusprotsess on kiire ja energiasäästlik ning materjali saab vajadusel ka kohalikes oludes juurde toota. Toodi näide, kuidas kaks inimest ehitasid umbes 120 m² suuruse hoone seinad kokku kuue tööpäevaga, sh lõigati plokke tavalise käsisaega. 

Kanepiplokkidest köögiviljahoidla Ostoja Natury. Fotod: K.Petrutis

Tehniliselt põhineb hoone konstruktsioon puitkarkassil, mille vahedesse on laotud ülekattega kahekordsed kanepiplokid. Plokid on omavahel seotud lubjamördiga ning viimistletud lubi- või savikrohviga. 

Oluline on, et kanepiplokke ühendaks hingavad materjalid. Materjal peab võimaldama veeauru ja õhu liikumist läbi konstruktsiooni. Plokid olla otseses kontaktis maapinnaga, sest nad imavad niiskust. Nt mittehingava materjali (nt betooni) ja maapinna kokkupuute vältimiseks kasutatakse niiskustõkkeid ja puitkonstruktsioone.  

Kanepiplokkidest hooned on väga hea soojapidavusega, sh 40–45 cm paksune sein võimaldab ehitada peaaegu passiivmaja. Suvel püsib sellisel hoonel sisetemperatuur välistemperatuurist märgatavalt jahedam, talvel on aga küttevajadus väga väike. Kirjeldati olukorda, kus välisõhu temperatuur oli rekordiliselt soojal 2026.aasta suvel umbes +45 °C, kuid hoone sees püsis temperatuur ilma täiendava jahutuseta umbes +22°C.  

Kanepiplokkide eelisteks on ka tulekindlus, pikk eluiga ning tugevnemine aja jooksul. Materjal muutub aastatega tugevamaks tänu lubja karboniseerumisele. Plokkidega on tehtud mitmeid katseid, nt talusid need pikka aega vees seismist, külmumist ja sulamist. Tulekatsetes talub konstruktsioon kõrgeid temperatuure märkimisväärselt kauem kui paljud tavapärased materjalid. 

Kanepil ka oluliselt väiksem keskkonnamõju. Kanepitaime tuntakse kui väga jätkusuutlikku ehitusmaterjali, mis seob süsinikku, parandab oma sügava juurestikuga mullastruktuuri, sobib suurepäraselt külvikorda, annab suure biomassi saagi ning ehitistes kasutades aitab vähendada ehitiste süsinikujalajälge. Kanepiplokkidest hooned on süsinikku siduvad ehk „carbon positive“, sest materjal talletab rohkem süsinikku kui selle tootmisprotsess emiteerib. Oma omaduste poolest sobib kanep eriti hästi ladude, maamajade, passiivmajade ja looduslähedaste hoonete ehitamiseks.

Esineja mainis, et kuigi kanepiploki tehnoloogia on paljulubav, on see Euroopas täna veel nišilahendus. Viimane on tema hinnangul põhjustatud eelkõige vähesest teadlikkusest, arhitektide ja projekteerijate vähestest kogemustest ja sertifitseerimise kõrgest maksumusest. Kindlasti mängib ka rolli, et turul domineerivad eelkõige traditsioonilised ehitusmaterjalid ja turule on alternatiivse tootega keeruline siseneda. 

Siiski on huvi kanepiplokist ehitamise vastu ajas tõusnud ning Poolas tegelevad juba mitmed ettevõtted kohalike kanepiplokkide arendamise ja sertifitseerimisega. Lisaks on suurenenud tootjate huvi kohaliku kanepi kasvatamise vastu. 

Taastav põllumajandus väiketootmises, R. Perkins 

Konverentsi üks peaesinejatest oli Richard Perkins Rootsist. Richard on väga hinnatud taastava põllumajanduse ja väiketootmise ekspert paljudes Euroopa riikides, aga ka kaugemal.

Esineja toonitas, et tänapäevase põllumajanduse suurim probleem on mulla järkjärguline degradeerumine. Tavapõllumajandus kasutab mullast rohkem ressursse, kui sinna tagasi viib, mistõttu väheneb mulla viljakus, mulla veesidumise võime ning ökosüsteemide vastupidavus. Taastav põllumajandus peab mulda parandama, mitte seda kurnama. Tõeliselt taastavaks saab põllumajandust pidada ainult siis, kui see kasvatab huumusekihti ja suurendab mullas süsiniku hulka. Mullas olev süsinik on kogu süsteemi alus, sest see toidab mullaelustikku, parandab mulla struktuuri, suurendab vee sidumisvõimet ning toetab taimede tervist ja saagikust. 

Turuaianduse praktikad Poolas. Fotod: K.Petrutis

Mullas olev orgaaniline süsinik toimib veehoidlana ning see aitab toime tulla nii põua kui üleujutustega. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda rohkem vett suudab muld talletada taimede juurestiku piirkonnas. Perkins tõi näite oma Rootsis asuvast talust, kus 2018. aasta erakordse põua ajal säilis tema talus rohukasv samal ajal, kui ümberkaudsed põllud kollakaks kuivasid. Tema hinnangul oli selle põhjuseks aastate jooksul suurenenud mulla süsinikusisaldus, mis võimaldas mullal vett säilitada ka pika põuaperioodi jooksul. 

Looduse jäljendamine on edu võti! Perkinsi sõnul ei peaks põllumajandus võitlema loodusega, vaid õppima looduslikke protsesse jäljendama. Looduslikes ökosüsteemides toimivad kõik elemendid koos ning inimesed peaksid sellest õppima. Looduses toimub pidev areng suurema mitmekesisuse ja keerukuse suunas ning edukad põllumajandussüsteemid peavad samuti looma rohkem elu, mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid. 

R.Perkins ettekanne. Fotod: SURE projekti avalikust fotokogust

Suur osa R.Perkinsi ettekandest keskendus karjatamisele kui ökosüsteemi taastajale. Põllumajandusloomadel on väga suur ja oluline roll! Perkins selgitas, et looduslikel rohumaadel liiguvad loomad suurte karjadena, vältides kiskjaid. Nad söövad taimestikku lühikese aja jooksul, väetavad maad sõnnikuga, trambivad taimemassi mulda ning liiguvad seejärel edasi. Taastava põllumajanduse kontekstis järgitakse kariloomadega sarnast praktikat, aga inimese poolt planeeritult (so rotatsioonkarjatamine). Pärast loomade edasi liikumist saavad rohumaa taimed rahulikult taastuda. Rotatsioonkarjatamise süsteem suurendab mulla süsinikusisaldust, parandab mulla veesidumisvõimet, kasvatab biomassi ning suurendab elurikkust. Ülekarjatamist ei põhjusta sellises süsteemis mitte kõrge loomade arv väiksel maa-alal vaid nende liiga pikk viibimine ühes kohas. 

R. Perkins ettekanne Rootsi Ridgedale talust. Fotod: R.Perkins 11.09 ettekandest ja K.Petrutis

Richard kritiseeris arusaama, et põllumajandus võiks toimida ilma põllumajandusloomadeta. Peaaegu kõik looduslikud ökosüsteemid on ajalooliselt arenenud koos loomadega, sh mängivad nad võtmerolli just toitainete ringluses. Loomad aitavad levitada toitaineid, aktiveerida mullaelustikku, soodustada taimede kasvu ning taastada degradeerunud maastikke. 

Taastava põllumajandusettevõtte arendamisel peetakse oluliseks holistilise (so terviksüsteemist lähtuv) juhtimise põhimõtteid. Enne tegevuste kavandamist tuleks vastata mh ka järgnevatele küsimustele:

• milliseid väärtusi soovitakse ellu viia;

• millist elukvaliteeti tahetakse saavutada;

• kuidas tagada, et tulevased põlvkonnad saaksid samasugustest ressurssidest osa? 

Perkins rõhutas, et edukad talud ei sünni juhuslikult. Kõik oluline tuleb hoolikalt ette planeerida, sh karjatamine, külvikorrad, investeeringud ja rahavood ning kindlasti ka töökorraldus. 

Majanduslikult tasuv väiketalu Ridgedale Rootsis, R.Perkins 

Perkins tutvustas oma Rootsi Ridgedale talu arengulugu. Pere ostis väikese, osaliselt mahajäetud talu ning rajas sinna mitmekesise tootmissüsteemi. Eesmärk oli luua maaettevõtte, mis ei sõltuks toetustest ega kõrgetest laenudes vaid teeniks kiire kasumi ning looks perele hea elukvaliteedi. Iga ettevõtmine või suund käivitati suhteliselt väikese investeeringuga ning muutus kiiresti tulusaks. Tema sõnul peaks põllumajandusettevõte suutma end ära majandada ka ilma toetusteta. 

Väga oluline on kohaliku toidutarne võrgustik. Perkins eelistab müüa toodangut otse klientidele, sh korraldab talus avatud uste päevi. See aga ei tähenda, et talu tegemistega võib võõras tutvuma saabuda aastaringselt ja suvalisel ajal - külastused tuleb eelnevalt kokku leppida. Tema hinnangul sünnib toidujulgeolek siis, kui inimesed tunnevad oma toidutootjat ja teavad, kuidas toit on toodetud. Selliselt ei sertifitseeri talutoodangu kvaliteeti mitte riiklikud organid vaid toidu või teenuse tarbija. Selline tarbija-sertifitseering on jätkusuutlikum ning suurendab ajas nii usaldust kui ka kliendibaasi. 

Kuigi bioloogilisi probleeme ei lahendata tehnoloogiliste lahendustega, hindab Perkins innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitab mõõta ja jälgida looduslikke protsesse. Näiteks kasutab ta droone, fotomeetriat ning mullaseire tööriistu. Samas peab ta väga oluliseks ka visuaalseid hindamismeetodeid karjamaade seisundi ja loomade tervise ning heaolu hindamisel. 

Ridgedale talu praktikad Rootsis. Fotod: R.Perkins ettekandest

Väiketootmise edu algab alati hoolikast planeerimisest, mitte tootmistegevusest endast. Köögiviljade kasvatamine või kanade pidamine ei ole nii keeruline ja sellega saavad paljud hakkama. Kõige raskem on tagada ettevõtte rahavoog, tasuvus ja tõhus töökorraldus. Edu saavutamiseks tuleb teha andmepõhiseid otsuseid ning pidada väga täpseid tootmis- ja kuluarvestusi. Perkins tutvustas oma talus kasutuses olevaid arvestus- ja otsustustabeleid. Näiteks kõik munatootmisega seotud näitajad tuleb igapäevaselt üles märkida: munade arv, kvaliteet, purunenud munad, lindude munemisprotsent, söödakulud jne. Isegi väga väikesed muutused tootmises võivad viidata probleemidele ning varajane märkamine aitab vältida suuremaid kahjusid.

Rohumaa munakanad Ridgedale talus, R. Perkins

Põhjalikumalt käsitletigi rohumaakana kasvatuse temaatikat. Rohumaakanade pidamine ei ole võrreldav tavapärase vabakana pidamisega . Rohumaakanade pidamisel on olulisi eeliseid nii mulla kui lindude heaolu seisukohast. Kanamajade ja karjaaedade regulaarne liigutamine on kulutõhusam, sh parandab mulla seisundit, jaotab toitained ühtlasemalt ning vähendab haiguste ja parasiitide riski.

Oluline on soetada kvaliteetsed elektrikarjused, - aiad, veesüsteemid ja muud töövahendid. Kvaliteetsemad, kuid sageli kallimad töövahendid on pikemas perspektiivis odavamad, kauakestvamad ja nõuavad vähem hooldust. Tootmissüsteemid tuleks rajada kasvuvõimalust silmas pidades. Kanamaja, külmhoone, pakkimisruum või veevõrk võiksid olla projekteeritud tulevasi vajadusi arvestades juba algselt suuremana, sest hilisem ümbertegemine on kulukam. Farmidisain peab põhinema andmetel. Talu ja tegemiste planeerimisel kasutab Perkins topograafilisi kaarte, veeliikumise analüüsi ja matemaatilisi arvutusi. Tema sõnul ei tohiks farmi rajada juhuslike otsuste põhjal vaid kogu süsteem tuleks kavandada pikaajalise tervikuna juba enne investeeringute tegemist. 

Kanade söötmine ja jootmine mõjutab munatoodangut kõige enam. Eriti hübriidmunakanad vajavad täpselt tasakaalustatud sööta, milles on piisavalt valku. Tema hinnangul ei tasu sööda kvaliteedi arvelt kokku hoida - toodangu vähenemisest tekkiv kahju ületab sööda kokkuhoiust saadava kasu. Kõiki söödakoguseid tuleb täpselt kaaluda ning munatoodangut pidevalt jälgida. Eduka farmi juhtimise eelduseks on täpne arvestus! Perkins peab igapäevast statistikat: munade arvu (sh ka katkised, ebakvaliteetsed jne), A-klassi munade osakaalu, söödakulu, lindude suremuse ning tööde ja hoolduse kohta. Oluline on ka töötajaid jälgida, et mõista lisajuhendamise vajadust. Richardi sõnul võimaldab selline andmestik probleemid kiiresti avastada ja lahendada enne, kui need muutuvad kulukaks. 

Oluline osa koolitusest keskendus finantsjuhtimisele. Perkins tutvustas kalkulatsioonimudeleid, mille abil saab hinnata lindude ostukulusid, sööda- ja tööjõukulusid, munamüügi tulusid, investeeringute tasuvust ning rahavoogusid terve aasta lõikes. Tema sõnul peab iga põllumajandusettevõtja enne investeeringu tegemist välja arvutama oma ettevõtte tegeliku majandusliku tasuvuse ja koostama põhjaliku rahavoogude plaani. 

Perkins tõi näiteid sellest, kuidas hästi organiseeritud farmis saab samu töid teha kordades kiiremini ning rõhutas tööprotsesside standardiseerimise, tööriistade korrastamise, töötajate põhjaliku väljaõppe ning selgete süsteemide loomise olulisust. Tema hinnangul sõltub farmi kasumlikkus sageli rohkem töökorraldusest kui tootmistehnoloogiast. 

Suur osa farmijuhi tööst on inimeste juhtimine, mis on suuresti ka edu võti! Oluline on leida usaldusväärsed töötajad, jälgida töö kvaliteeti ning luua süsteemid, mis võimaldavad kiiresti hinnata, kas, kuidas ja kelle poolt on vajalikud tööd tehtud. Kontrollsüsteemid/-punktid tuleb planeerida nutikalt selliselt, et töötajad ei tunneks end ülemäära kontrollitult ja halvasti.

Kokkuvõtlikult ühendab Perkinsi lähenemine taastava põllumajanduse põhimõtted, ettevõtlusloogika ja praktilise farmijuhtimise. Põllumajandust tuleb käsitleda tervikliku süsteemina, kus iga otsus peab olema ühtaegu keskkonda toetav ja majanduslikult põhjendatud. Perkinsi keskne sõnum on, et kestlik ja tulus põllumajandus peab lähtuma eelkõige looduslike ökosüsteemide toimimisest. Mullaviljakuse taastamine, süsiniku sidumine, loomade integreerimine tootmisse, hoolikas planeerimine ning otsene kontakt tarbijatega võimaldavad luua süsteemi, mis on samaaegselt keskkonnasõbralik, vastupidav ja majanduslikult edukas. 

Rohumaakanad ning karjatamissüsteem Ostojas

Sarnaselt paljudele Euroopa rohumaakanapidajatele (sh Eestist), rajas ka Piotr oma rohumaakanade süsteemi Richard Perkinsi praktikaid, nippe ja infomaterjale eeskujuks võttes. 

Peremees Piotr ning Richard Perkins tutvustasid Ostoja süsteemi näitel munakanade pidamissüsteemi, liikuvate kanamajade kasutamist, karjamaade majandamist. Arutleti sellise tootmissüsteemi majandusliku tasuvuse teemadel. 

Ostoja Natury rohumaakanad: ettevalmistused vaarikaistanduse rajamiseks. Foto: K.Petrutis

Pinnase liigse tallamise ja üleväetamise vältimiseks liigutatakse kanamajad uuele pinnale iga 3-5 päeva tagant. Selline süsteem aitab parandada mulla seisundit ning jagada kanade mõju maastikul ühtlasemalt. Rõhutati loomade ja lindude olulisust maastiku kujundamisel. Kanade mõju saab suunata piirdeaedade kuju, suuruse ja paigutuse abil täpselt sinna, kus soovitakse suurendada toitainete ringlust või valmistada maad ette järgnevateks tegevusteks. Ostoja külastuse hetkel oli kanaaedik ja -maja liigutatud tühja kasvuhoone ja lähedusse ja alale, sest järgmisel aastal soovib tootja sinna rajada uue vaarikaistanduse.

Ostoja Natury rohumaakanad ja vaarikaistanduse ettevalmistus kanadega. Fotod: K.Petrutis

Arutleti erinevate munakana tõugude ja nende sobivuse teemadel selliseks pidamisviisiks. Praktilistele kogemustele tuginedes nõustusid nii Richard kui Piotr, et pruunid munakanad sobivad karjamaal pidamiseks paremini kui valged hübriidtõud, kuna nad on vastupidavamad ning välitingimustes aktiivsemad toiduotsijad. Perkins informeeris, et kõrge tootlikkusega taludes võib rohumaakana munemisvõime ulatuda 85-95% aasta lõikes. Perkins juhtis tähelepanu, et eri vanuses linde ei tohiks samasse karja lasta, sest see põhjustab stressi, hierarhiakonflikte, nokkimist jt probleeme. Lisaks on majanduslikult mõistlikum kogu kari korraga välja vahetada. Aasta munenud kanu saab edasi müüa väiketalupidajatele, mis on ka väga tavapärane paljudes riikides. 

Perkins rõhutas, et intensiivselt munevad kanad vajavad väga täpselt tasakaalustatud söödaratsiooni. See on oluline nii lindude tervise kui majandusliku tasuvuse seisukohalt. Söödakoguseid kaalutakse ning lindudele antakse tugeva munakoore tagamiseks lisaks ka looduslikke kaltsiumiallikaid (nt purustatud austrikarpe). Söötmise kvaliteet mõjutab otseselt munatoodangut ning isegi lühiajalised puudujäägid kajastuvad mõne päeva pärast tootlikkuse langusena. Odavamad või ise segatud söödasegud ei pruugi olla majanduslikult tasuvad, sest väiksem söödakulu võib kaasa tuua munatoodangu olulise vähenemise. 

Aruteludes pöörati suurt tähelepanu tööaja minimeerimisele. Süsteem peab olema üles ehitatud nii, et igapäevased tegevused oleksid lihtsad, korduvad ja tõhusad. Sama oluline kui tehnoloogia, on töötajate põhjalik koolitamine ning õigete töövõtete kasutamine. Perkins tõi esile nt elektrikarjuse kiire paigaldamise ja ümbertõstmise võtted, mis võivad palju aega kokku hoida. Lisaks kasutatakse Ridgedale talus Rootsis kanamajades automaatseid, päikesepaneelide abil avanevaid ukseavamise süsteeme ning automaatset joogivee varustust. Kõik see aitab väärtuslikku tööaega kokku hoida. 

Munade kogumisel pööratakse suurt tähelepanu hügieenile ja kvaliteedile. Ridgedale talus sorditakse munad juba kanamajas ning munapakenduskeskusesse viiakse ainult puhtad munad. See vähendab töömahtu hilisemas etapis ning võimaldab täita toiduohutuse nõudeid. Munasid pesta ei tohi, sh eemaldatakse liigne mustus ettevaatlikult väga peene liivapaberiga. Arutati ka munade säilitamise võimaluste üle (nt oma tarbeks munade pikaajaline säilitamine sügavkülmikus jne). Toonitati kohalike turgude, otsemüügi, sh nn REKO-ringide olulisust väiketalude majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel. 

Arutleti ka regulatsioonide ja nendega seonduvate nõuete teemadel. Poola võimaldab väiketalunikel tegutseda lihtsustatud nõuete alusel (sh nii munakanad kui broilerid) kuni kindla arvu lindudeni. See aitab väikestel tootjatel vältida suurtele tööstuslikele farmidele mõeldud keerulisi regulatsioone, bürokraatiat ja investeeringuid. Ühistulise tegevuse kaudu saab igati seaduslikult hajutada tootmist mitme ühistu liikme (so mitme talupidamise) vahel, säilitades samal ajal väiketootja staatuse.

Üldmuljena oli tegemist väga praktilise õppekäiguga, kus osalejatele näidati, kuidas taastava põllumajanduse põhimõtteid saab rakendada munakanade pidamises nii, et süsteem oleks üheaegselt loomade heaolu arvestav, keskkonnasõbralik ja majanduslikult toimiv. 

Rohumaabroilerite kasvatus, R. Perkins

2-päevase konverentsi järgselt viis Richard Perkins Ostoja Natury’s läbi teoreetilis-praktilise koolituse, mis keskendus lihakanade (broilerite) kasvatamisele taastava põllumajanduse süsteemis. Koolitus hõlmas kogu rohumaabroileri kasvatustsüklit, alates broileritibude saabumisest farmi kuni nende rohumaale viimise, söötmise, tervise ja tapatoimingute ning liha säilitamiseni.

Tutvumine rohumaabroileri elutsükliga. Fotod: K.Petrutis

Perkins rõhutas, et kõige olulisem periood broileri elus on esimesed nädalad pärast koorumist. Sel ajal mõjutavad temperatuur, ventilatsioon, joogivee kvaliteet, söötmine ja hügieen otseselt lindude tervist, kasvu ja ellujäämust. Tema sõnul algavad lindude varases arengufaasis enamik terviseprobleeme just valedest juhtimisotsustest, mitte niivõrd linnu geneetikast. Perkins hindab täpset söötmisplaani. Esimestel päevadel saavad tibud sööta piiramatult, hiljem minnakse üle täpsetele päevanormidele. Söödakogused määratakse lindude vanuse ja arvu järgi ning kõik andmed dokumenteeritakse.

Suurt tähelepanu tuleb pöörata bioohutusele. Tibude kasvatamise ruumid puhastatakse ja desinfitseeritakse iga partii järel, kasutatakse puhast allapanu, piiratakse kiskjate ligipääsu. Ruumidesse sisenemisel järgitakse rangeid hügieeninõudeid, sh vahetatakse ruumi sisenemisel jalatsid. Puhtus ja süsteemsus vähendavad haigusriske ning aitavad hoida suremust madalal tasemel. Umbes 21 päeva vanuselt viiakse broilerid karjamaale mobiilsetesse "kanatraktoritesse". Selle eesmärk on võimaldada lindudel rohkem liikuda ning otsida ise osa toidust. Perkinsi kogemus näitab, et õigesti juhitud süsteemis on isegi kiiresti kasvavad broileritõud aktiivsed ja hea tervisega. Tema hinnangul tulenevad paljud tööstusliku linnukasvatuse probleemid pigem kehvast pidamiskorraldusest kui linnu geneetikast. 

Ostoja talu näitel arutleti erinevate mobiilsete „kanatraktorite“, ehitusmaterjalide, lindude heaolu, tööprotsesside korraldamise ning tootmise majandusliku tasuvuse teemadel. Perkins rõhutas, et broilerite kasvatamisel on oluline ehitada kergeid ja võimalikult lihtsalt liigutatavaid mobiilseid „traktoreid“. Neid tuleb regulaarselt edasi liigutada, et linnud saaksid pidevalt värskele rohumaale ning et vältida väljaheidete liigset kogunemist ühte kohta. Liiga rasked konstruktsioonid muudavad igapäevase töö keeruliseks ja vähendavad süsteemi efektiivsust. Karjatuskoormuse juhtimine on ülioluline. Kui lindude tihedus muutub liiga suureks või „traktoreid“ liigutatakse liiga harva, hakkab kannatama nii rohumaa taimkate kui ka lindude tervis. „Traktoreid“ tuleb liigutada vastavalt pinnase seisundile ja ilmastikutingimustele.

Rõhutati lindude jälgimise ja loendamise ning tootmisandmete kogumise tähtsust. Iga üksuse/“kanatraktori“ lindude arv peab olema täpselt teada, sest isegi väikesed erinevused mõjutavad söötmisnorme, kasvukiirust ja tootmisnäitajaid (mis omakorda kulmineerub aasta finantsnäitajates). Regulaarne arvestus aitab probleemid kiiresti avastada ning vältida vigu juhtimisotsustes.

Perkins selgitas, et broilereid tuleb käsitleda ettevaatusega ning rahulikult. „Kanatraktori“ liigutamisel ja lindude püüdmisel tuleb vältida vigastusi ja stressi. Lindude tervisliku seisundi jälgimine on ülioluline ja terviseprobleemide ning liikumishäiretega linnud tuleks teistest esimesel võimalusel eraldada. Lindudele tuleb tagada pidev ligipääs puhtale veele ning regulaarselt kvaliteetsele söödale. Automatiseeritud joogisüsteemid aitavad vähendada töökoormust ning eksimusi. Kiskjate (rebaste, kasside, kullide jne) eest kaitsmiseks on mitmeid võimalusi, nt erinevad elektrikarjused, elektriaiad, võrgud jne. Eriti haavatavad on noored linnud pärast rohumaale viimist. 

Arutleti ka  sellise pidamismeetodi majandusliku tasuvuse teemadel. Perkins tõi näiteid, kuidas suhteliselt väikese investeeringuga mobiilne broilerisüsteem võib teenida väiketootjale märkimisväärset tulu juba esimesel aastal. Samas rõhutas ta, et kasumlikkus sõltub igapäevasest korrektsest juhtimisest. Väikesed vead nagu lindude hukkumine ja selle ignoreerimine, vale söötmine või vee puudumine jt eksimused võivad kiiresti muutuda märkimisväärseks rahaliseks kahjuks.

Praktiline õpe Ostoja Natury hoovil. Fotod: K.Petrutis

Koolituse käigus räägiti ja näidati praktiliselt ka broilerite tapatoiminguid, tutvustati kasutavaid seadmeid ning ka lihakeha esmast töötlemist. Koolitaja selgitas, et liha kvaliteet sõltub otseselt sellest, kui professionaalselt kogu protsess läbi viiakse. Perkinsi sõnul võimaldab väikesemahuline kvaliteetne töötlemine saavutada parema tulemuse kui pea täielikult automatiseeritud tööstuslik. 

Lõpetuseks toonitas Perkins veelkord, kui oluline on erinevaid protsesse mõõta, lugeda ja planeerida: linde tuleb loendada igas kasvuetapis, sööda- ja tootmisandmed kirja panna, vajalik inventar õigeaegselt ette planeerida jne. Otsused peavad põhinema andmetel, mitte oletustel. Tema hinnangul on edukas farm eelkõige hästi juhitud ettevõte, kus iga protsess on läbimõeldud ja standardiseeritud. 

Lõpetuseks rõhutas Richard Perkins, et taastav ja kasumlik linnukasvatus põhineb loomade heaolul, täpsel juhtimisel, kvaliteetsel söötmisel ning hoolikalt läbimõeldud tööprotsessidel. Väikesed detailid igapäevases juhtimises määravad lõpuks kogu ettevõtmise edu. Hästi korraldatud süsteemis on võimalik toota kvaliteetset liha, parandada mulla seisundit ning säilitada samal ajal ka ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus. 

Kirjutise autor ja Poola SURE konverentsil osaleja: Karme Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus