Ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi eesmärgiks on kohalike sidus- ja huvirühmade huvi alusel määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad ja tegevused. Need on aluseks piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga on loonud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi metoodika.
Piirkondliku teekaardi põhijooned
Piirkondlike teekaartide peamised aluspõhimõtted haakuvad ringbiomajanduse üle-Eestilise teekaardi lähtekohtadega.
- Kestlikkus, st tasakaal majanduse, sotsiaalsfääri ja looduse vahel, mis tagab ka tulevaste põlvkondade vajadused;
- Kaskaadkasutus: ressursi kasutamine ja töötlemine kõrgema lisandväärtuse prioriteedi alusel;
- Ringsus: kogu ringlusesse toodud ressursi nutikas, vajaduspõhine ja võimalikult vähene kasutamine võimalikult suure ühiskondliku, sotsiaalse ja majandusliku väärtusega;
- Ressursiturvalisus: toit eelkõige. Toiduga kindlustatus on esmatähtis, ohutu ja tervist toetav toit peab olema kõigile kättesaadav. Isevarustatus ressurssidega ja kohalike ressursside kasutamine on keskne ka energeetikas ja muudes valdkondades.
Kellele?
Metoodikat saavad kasutada erinevad organisatsioonid (nt maakondlikud arenduskeskused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, kogukondlikud initsiatiivid) ringbiomajanduse võimaluste kaardistamiseks, teekaardina fikseerimiseks ja arendamiseks.
Miks?
Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikad eesmärgid nõuavad põhimõttelisi muutusi nii ettevõtluses, elustiilis kui ühiskonnanormides üldiselt. Biomajandus on roheülemineku eeldus ja ühtlasi selle tulemus. Kuna kestlikkuse, majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus interdistsiplinaarne kontseptsioon, mis lähtub ringmajanduse põhimõttest, siis juurutame mõistet ringbiomajandus, markeerimaks nende lähenemiste ühendamise olulisust ning bioressursi võimalusi asendamaks (imporditud) fossiilseid materjale kestlikemate biopõhiste alternatiividega.
Ringmajanduse põhimõtete ja biomajanduse integreerimine ringbiomajanduse mudelisse tähendab tarbimisharjumuste ja väärtusahelate ümbermõtestamist läbi bioressursside jätkusuutliku kasutamise ja jäätmete vähendamise.
Ringbiomajanduse piirkondlikke initsiatiive mõjutavad järgmised megatrendid:
- Kliimamuutus ja rohepoliitikad loovad vajaduse elutegevuse ruuminiheteks;
- Digitaliseerimine ja automatiseerumine toetvad elutegevuse ruumilist polariseerumist, st kontsentratsiooni ja hajumist samaaegselt;
- Geopoliitiline polariseerumine ja Ukrainas toimuva sõja järelmõjud tingivad globaalsete protsesside jätkuva pidurdumise ja väärtusahelate regionaliseerumise;
- Kultuurimuutus suurendab võitlust kvaliteetse ruumi eest ja mitmekesistab ootusi ruumikvaliteedile.
Milliste probleemide lahendamisele teekaart kaasa aitab?
Piirkondliku ja kohaliku tasandi esiletoomine üleriigiliste ja üle-Euroopaliste arengueesmärkide saavutamisel. Eesti riigi tasandil on seatud ambitsioonikad sihid, aga vaja on täpsemalt mõtestada ja kommunikeerida piirkondliku ja kohaliku tasandi rollid riiklike poliitikate elluviimisel. Selleks on loodud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi koostamise metoodiline raamistik 2023.
Teekaart aitab leida viisid, kuidas toetada nii kohalike kui suuremate ettevõtjate motivatsiooni ringbiomajanduse temaatikasse kaasumisel. See tähendab arusaamist, kuidas täpselt ringbiomajandus on neile väärtuslik ja toetab nende ettevõtlust.
Teekaart aitab kohalikul ja piirkondlikul tasandil jätkusuutlikkuse eesmärke kujundada ning samas võimestab kohalikku tasandit (kohalik omavalitsus) võetud kohustuste täitmisel. Siia kuulub ka vajadus saavutada Euroopa Liidu kokkulepetest tulenev kohustus aastaks 2030 suunata ringlusse vähemalt 60% ja 2035. aastaks 65% olmejäätmetest.
Piirkondlik teekaart annab aluse välisinvesteeringute kaasamiseks (nt EASi kaudu), mille abil on võimalik tugevdada biomajandusealast kompetentsi, regionaalset spetsialiseerumist, vähendada turutõrkeid uute toodete ja teenuste loomisel. Oluline on kaardistada taastuvenergia seosed võimalike ringbiomajanduse initsiatiividega.
Probleemiks on, et praegu läheb suur osa biojäätmetest põletamisele, kuna neid ei sorteerita piisavalt ja puudub terviklik avatud juurdepääsuga ülevaade tekkivatest biojäätmetest. Piirkondliku teekaardi koostamist peaks toetama avainfo, mis võimaldaks ettevõtjatel ja erinevatel osapooltel saada ülevaate tekkivatest biojäätmetest ning olemasolevatest ja võimalikest väärtusahelatest.
Loe lähemalt koostatud materjali „Ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi koostamise metoodiline raamistik“, artiklit “Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel“. Vaata Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooli poolt korraldatud veebiseminari ringbiomajanduse teekaardi tutvustamisest ja arutelust.
Allikas: Ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi koostamise metoodiline raamistik 2023. Toimetas: Manuela Kollom, METK
