Kliimamuutused ja karmistuvad Euroopa Liidu regulatsioonid seavad põllumajandussektori ette uued ootused, kus jätkusuutlikkuse hindamine ja andmete kogumine muutuvad ettevõtete igapäeva osaks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel Sustinere OÜ poolt välja töötatud süsiniku jalajälje hindamise tööriist on esimene omataoline põllumajanduse spetsiifiline lahendus Eestis. Tööriist võimaldab nii suurtel kui ka väikestel taime- ja loomakasvatajatel hinnata oma kasvuhoonegaaside heidet nii ettevõtte kui ka toote tasandil, pakkudes tuge rohepöörde esimeste sammude astumisel.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile
Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted oma süsiniku jalajälje hindamiseks nii ettevõtte kui ka toote tasandil. Tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele: seda saavad kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.
„Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu ̶ mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaaside heide ja saada ühtlasi aimu, kuidas ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamine üldse käib. Sealt edasi on võimalik juba planeerida edasisi tegevusi heite vähendamiseks ning leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Loomakasvatuses võimaldab tööriist hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite ja munakanade, partide ja kalkunite kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heidet. Taimekasvatuses saab hinnata tali- ja suvinisu, kaera, tali- ja suviodra, tritikale ja rukki kasvatamisega seotud süsiniku jalajälge. Veel on võimalik uurida tali- ja suvirapsi, talirüpsi ning oa ja herne kasvatamisega seotud süsiniku heidet. Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsiniku jalajälge see tööriist paraku hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitu heitekategooriat on ka neil võimalik tööriistaga katta.
„Ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamiseks on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enimkasutatud metoodika organisatsiooni süsiniku jalajälje hindamiseks. Toote jalajälje hindamisel on lähtutud ISO standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses alates toormaterjalide hankimisest, nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni,“ rääkis projekti eestvedaja Sandra Salom.
Süsiniku jalajälje hindamise tööriista lõi Sustinere OÜ. Süsiniku jalajälje hindamise tööriista ning juhendi leiab lingilt Süsinikujalajälje hindamise tööriist | AKIS maainfo
Kliimamuutus on selgelt üks kõige olulisemaid globaalseid keskkonnariske, mille mõju on juba praegu tuntav nii Euroopas kui terves maailmas.
Maailma keskmine temperatuur, mis on viimasel kümnendil olnud ligikaudu 1 °C tööstuseelsest perioodist kõrgem, jätkab kasvamist. Maailma teadlased on peaaegu üksmeelel, et praegu toimuv kliimamuutus on inimtekkeline. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutus toob kaasa paljude looduslikke protsesside muutumise. Nagu merevee tõus, liustike sulamine, põuad ja ekstreemsed tormid, liikide väljasuremine ning palju muud. Kõik see mõjutab põllumajandust ja toidutootmist, omades negatiivseid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.
Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide oli 1990. aastal 2,62 miljonit ning 2021. aastal veidi üle 1,5 miljoni tonni CO2 ekvivalendi. Kuigi KHG heide on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, on alates 2005. aastast heide põllumajanduses hakanud suurenema.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2022/2464 kohaselt tuleb suurettevõtetel alates 2025. aastast koostada ja esitada kestlikkuse aruandeid. Ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetel (v.a mikroettevõtted), samuti väikestel ja mittekeerukatel krediidiasutustel ning kaptiivkindlustusandjatel on kohustus alates 2027. aastast. See eeldab suure hulga andmete olemasolu (sh nende suurettevõtete tarneahelates asuvatest ettevõtetest) ning strateegiates seatud eesmärkidesse panustamise arvestamist.
Kuigi Eesti põllumajandustootjad ise on pigem väikese või keskmise suurusega, on meie toiduainetetööstuses ja jaekaubanduses ka suurettevõtteid. Selleks, et toidutööstuse ja jaekaubanduse ettevõtted saaksid oma kestlikkuse aruandlust koostada ja ka partneritele seda infot anda, vajavad nad infot oma tarnijate, st põllumajandustootjate kestlikkuse kohta.
Andmeid tuleb koguda nii ettevõtte kui riigi tasandil
Kõik need kokkulepped ja strateegiad kehtestavad nõudeid ja tegevusi, mida järgides saab vähendada oma tegevuse kliimamõjusid ja suurendada enda ettevõtte kliimakindlust. Põllumajandustootmise jätkusuutlikkust iseloomustavaid andmeid on vaja hakata koguma nii ettevõtte, sektori kui ka riigi tasandil.
Kuna temaatika on enamike ettevõtjate jaoks uus, siis võib eeldada, et esialgu valitseb sektoris segadus ja vastumeelsus kestlikkusteemadega tegelemiseks.
2026. aastast muutub põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) põllumajandusliku jätkusuutlikkuse andmebaasiks (FSDN ehk Farm Sustainability Data Network). FSDN hakkab endas koondama andmeid paljude jätkusuutlikkuse keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide kohta. Samuti on EL-s ettevalmistamisel Mullaseire direktiiv, mille raames tekib kohustus hinnata kõikide põllumajanduslikus kasutuses olevate maade mullatervise seisundit, mis loob aluse muldade jätkusuutlikuks kasutamiseks.
Erinevaid algatusi on Eestis kestlikkuse hindamise jaoks ka tehtud. Nii on Kliimaministeeriumi tellimusel koostatud suunised ja arvutusmudel Eesti ettevõtete ja organisatsioonide KHG jalajälje arvutuste ühtsetele alustele viimiseks. Kestlikkuse hindamise metoodikat ja digitaalset tööriista SusTool on välja töötamas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium IT sektori jaoks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on välja töötatud süsiniku jalajälje hindamise metoodika ja Exceli-põhine tööriist, mis on Eestis esimene põllumajandussektori spetsiifilise ja ühtlustatud metoodika kasutamine süsiniku jalajälje hindamisel.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis on arendamisel e-põlluraamat ja põllumajandusloomade registri andmevahetusliides loomapidajate poolt kasutatavate farmitarkvaradega. See liides loob eelduse jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete (nt väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomade andmed) olemasoluks ja automatiseeritult kasutamiseks, võimalikult väikse halduskoormusega andmete esitajale.
2023. aastal võeti kasutusele erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute register, mis kajastab põllumajandusettevõtja poolt tarbitud erimärgistatud diislikütust. 2023. aastal käivitus antimikroobsete ainete kasutamise riiklik register. Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaagentuuri eestvedamisel on algatatud teadus-arendusprojekt maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomiseks. Juhtimissüsteemi üheks osaks saab muuhulgas konsolideeritud digitaalne ruumiandmestik ja uuendatud mullastikukaart.
