Kesk-Euroopas levib kiiresti suu- ja sõrataud – äärmiselt nakkav loomataud, mis võib lühikese ajaga põhjustada ulatuslikke majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi kogu Euroopa loomakasvatussektorile. Suu- ja sõrataud jõudis Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi. Nakatunud farmides on taudi tõttu hukatud või hukatakse umbes 7000 looma. Riigid teevad kõik endast oleneva, et puhangud kontrolli alla saada. Bioturvalisuse nõuetele tuleb loomapidajatel pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on selle eriti ohtliku haiguse järjekordne tuvastamine äärmiselt ebameeldiv uudis. „Kindlasti mõjutab järjekordne taudileid kogu veisekasvatussektorit ja kauplemist.”
Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus
Suu ja sõrataud (ingl foot-and-mouth disease) on eriti ohtlik loomataud, mida peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.
Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Taudi iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, noorloomadel vahel ka raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Haigusele iseloomulikud tunnused:
- palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
- suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
- lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
- villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
- pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid.
Tüsistustena tekivad keele haavandid, põletik haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.
Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele.
Inimesele suu- ja sõrataud ohtu ei kujuta. Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda siit.
Eestil on ametlikult suu- ja sõrataudi vaba staatus. PTA teostab regulaarselt suu- ja sõrataudi seiret. Haiguse tuvastamisel rakendab PTA eriti ohtliku loomataudi tõrje meetmeid. PTA-l on taudiohule reageerimiseks kehtivad üldised tegevusjuhised ja ka vastavate taudide erijuhised (sh suu- ja sõrataudi tõrje juhend) ning töökorraldus koos juhtimisstruktuuriga.
Kuidas taudi vältida
Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.
- korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
- luba loomaveokeid enda ettevõttesse ainult peale pesu ja desinfitseerimist. Loomaveoki juht ei tohi laadimise ajal siseneda loomapidamishoonesse;
- ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;
- ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
- hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
- hoia haige loom eraldi tervetest;
- korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
- korralda näriliste ja putukate tõrjet;
- takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;
- taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad
- loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud.
- loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole.
Loomataudide ennetamise meetmeid võetakse selleks, et hoida haigust eemal loomapopulatsioonidest, karjadest ja loomarühmadest, kus seda veel ei esine, või selleks, et piirata haiguse levikut karja piires. Loomataudi leviku ennetamine tugineb suuresti bioloogilise ohutuse meetmete võtmisele. Bioohutusmeetmed on näiteks põllumajandusettevõttesse toodud uute loomade eraldamine, haigete loomade eraldamine, inimeste liikumise ning loomade ja varustuse veo reguleerimine, loomasööda korrektne kasutamine, rajatiste korrashoid ja desinfitseerimine jne.
20. veebruaril korraldas PTA infopäeva, et anda ülevaade valitsevast olukorrast ja viisidest riskide haldamiseks.
Infopäeva on võimalik järele vaadata ning tutvuda slaididega.
20. märtsil korraldas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu SST temaatilise koolituse. Kuna praegusel hetkel on ülioluline vaadata üle ettevõttes kehtestatud bioohutustingimused ja nende täitmine, siis saab koolituselt häid näpunäiteid ja soovitusi.
Koolitus on nähtav YouTube´i veebilingilt
Loomapidaja on kohustatud bioohutusmeetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks pidevalt võtma. Vajalikke bioohutusmeetmeid võetakse ka selleks, et ennetada haiguste sissetoomist Eestisse.
- Bioohutuse kava koostamise ja rakendamise juhend (piimaveised) – „Piimafarmide bioturvalisus“
- Teabematerjal: Bioohutus loomapidamisettevõttes (piimaveised) – elektrooniline trükis „Veisefarmide bioturvalisuse kava koostamine. Juhendmaterjal.“
- Teabematerjal: Bioohutus linnukasvatusettevõttes, koostaja Tiiu Saar
- Teabematerjal: Bioohutuse kava koostamise ja rakendamise juhend, koostaja Tiiu Saar (põllumajanduslinnud)
Kuidas Eesti farmerid taudi vältimiseks valmis on
Kuula Äripäeva Kasvupinnase saatest, kuidas taudi nakatumise võimalust vähendada ja millised on bioohutuse vajalikud meetmed. Mõtteid jagavad Kaiu LT OÜ juht Johannes Haasma, Soone farmi loomakasvatusspetsialist Elsa Tamm ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko ja loomatervise spetsialist Vallo Seera.
Kaiu LT OÜ juht Johannes Haasma ütles, et nemad võtsid ohutusmeetmed kasutusele juba jaanuaris, kui tuli Saksamaa uudis, mitte ei jäänud ootama, mis järgneb. „Korraldasime kohe ka koosoleku oma loomaarsti ja farmijuhatajaga, et kui taud peaks Eestile lähemale nihkuma, siis milliseid meetmeid me veel saame kasutusele võtta. Põhiteema on meil ikka logistika, kõik autod, mis meile väljaspoolt tulevad, kes veavad sööta, toovad loomi või veavad neid – see koht ongi meile suur probleem,“ tõdes Haasma. „Lisaks kõikvõimalikud hooldemehed, kes käivad meie territooriumil, pärast Saksamaa uudist me rääkisime juba ka DeLavali ja Latteri hooldemeestega. Täna veel võivad nad meie territooriumile sõita, aga nad peavad kasutama kilesusse ja -ülikondasid, kui meie farmis tööd teevad.“
Ranged nõuded bioohutusele. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko on seda meelt, et bioohutusest kinnipidamine on ainuke võimalus vähendada haiguse farmi viimist. Ka tuleks vähemalt selle aasta lõpuni loobuda igasugusest loomade farmi toomisest, kuna riskid on selleks liiga suured.
Artiklit toimetas H.Tamsalu, METK.
Vaata allikaid:
- Suu- ja sõrataud Euroopas
- Haiguse tutvustus LABRISe kodulehel
- Video: Suu- ja sõrataudi infopäev 20.03.2025
- Veiste taudid sunnivad võtma kasutusele karme piiranguid
- Suu- ja sõrataud levib jõudsalt Kesk-Euroopas, loomi hukatakse massiliselt
- Loomade suu- ja sõrataud jõudis Euroopasse
- Ettevaatust! Suu- ja sõrataud on juba Ungaris
