Põllumajanduslikke teadmisi ja innovatsiooni edendavate ürituste tagasiside on oluline, et tootjad saaksid just neile vajalikke teadmisi neile sobivas vormis ja viisil. Alates 2025. aastast koondab Maaelu Teadmuskeskus põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi AKIS raames toimunud ürituste tagasiside ühtsetel alustel ja süsteemselt.
Selle aasta esimene kvartal oli positiivne
2025. aasta esimesel kvartalil toimus põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) rahastusega kuus esimest üritust loomakasvatuse, maaviljeluse ja toidusektori müügi edendamise valdkondadele, samuti nõustajatele suunatud tegevustes ning innovatsioonipäev.
“2025. aastal on plaanis viia läbi AKIS raames kokku üle 130 koolituse, seminari, infopäeva, konverentsi ja muu ürituse ning selliselt kogutud tagasiside annab järgmise aasta tegevuste planeerimisel väga hea toetuspunkti, mille abil on võimalik tõsta sisuga rahulolu ja kvaliteeti,” sõnas Maaelu Teadmuskeskuse teadmussiirde peaspetsialist Hanna Raidvere-Sepp.
Osalejatelt uuritakse muu hulgas, millistel teemadel nad järgmisi üritusi soovivad- toimunud 6 ürituse tagasisides tehti selliseid ettepanekuid kokku üle 90. Saadud tagasisidest selgus, et vastanutele pakuvad enim huvi sellised teemad nagu tehisaru rakendamine põllumajanduses, keskkond ja taimekasvatus.
Korduvalt toodi ettepanekutes välja ka kliimaseadusega, PRIA teenustega, investeeringutoetustega, seadusandluse nõuete ning lambakasvatusega seotud teemasid.
Läbiviidud üritustest 4 olid infopäevad, 1 koolitus ja 1 konverents. Kolmel juhul toimus üritus kohapeal, kahel juhul veebis ning ühel koolitusel oli võimalik osaleda nii kohapeal kui veebis. Üritustel osales kokku 717 inimest, kellest tagasisidet andis 16%.
Tagasiside üritustele oli hea – üldine rahulolu üritusega oli 4,4 palli 5-st . Samuti hindasid vastajad heaks saadud kasu üritustest- keskmine hinne oli 4,3 palli 5-st. Tagasisidet andnutest pooled osalesid nõustajatele suunatud üritustel, kus küsimustikele vastas 53% osalenutest.
AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation System – põllu- ja maamajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem) tähistab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames võrgustikku, mille kaudu liiguvad teadmised, ideed ja oskused inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel. AKISe üldist tegevuskava viib ellu Maaelu Teadmuskeskus, kaasates nii avaliku kui erasektori partnereid.
Tagasisidet koguti ka varem
Teadmussiirde tegevuste alla kuuluvad valdkonna põllumajandus- ja toidutootjatele vajalikud info- ja õppepäevad, koolitused, õppereisid, konverentsid (nii koha peal kui veebis), teabematerjalid (videod, trükised, taskuhäälingud jms) ja teised üritused, mille kaudu toimub ettevõtjatele vajalike teadmiste ja kogemuste jagamine.
Kõike seda rahastati 2015 kuni 2024. aastani teadmussiirde programmide kaudu. Tagasiside koguti ka tollal, end selle koondamine toimus vastavalt iga tegevuse elluviija enda kogemusele. Paljudel juhtidel tehti seda kirjalike või paberil küsimustega, iga korraldaja enda küsimustike ja süsteemide abil. Kõigi tegevuste kohta ei koostatud tagasiside küsitlusi, mõtteid koguti toimumispäeva jooksul või korraldati tagasiside ring suuliselt päeva lõpus.
Võrreldes senisega on AKIS rahastuse raames korraldatavate tegevuste puhul tagasiside kogutud ühte andmebaasi kokku. See tähendab samas ka kõigile korraldajatele kohustust kasutada samalaadseld küsimusi ning tulemused esitada METKile.
Teadmussiirde programmide tagaisides nimetatud teemade hulk on kirju
2024. aasta kohta koostatud aruannetes Teadmussiirde programmi rakendamise kohta on sõnastatud, et soovitud ja tagasisides nimetatud teemade hulk on kirju ja kõikehõlmav. Korduvad teemad tagavad uute tegutsejate teadmiste pagasi, juba tegutsevad ettevõtted küsivad näiteid maailmast. Üldiselt on näha, et põllumajandustootjad on väga huvitatud uuest teadmisest ja praktilisest kogemusest, mis aitab neil oma ettevõtteid edukalt juhtida ja arendada. Temaatiliselt tuleks käsitleda põhjalikumalt jätkusuutlikkuse ja rohepöördega seotud väljakutseid.
Tulevikuks soovitatakse edendada koostööd teadlaste ja praktikute vahel, et tuua teadustulemused otse tootjate töölauale. Lisaks soovitatakse arendada välja detailsemad ja sihtrühmade vajadustele vastavad koolitusmaterjalid. Eriti teretulnud on edulood, praktilised näpunäited ja õppereisid edukatesse ettevõtetesse. Osalejad on huvitatud nii algajatele kui ka edasijõudnutele suunatud koolitustegevustest.
Aianduse valdkonnas on tugev huvi praktiliste ja uuenduslike teemade vastu, mis aitavad tootjatel tulla toime muutuvate keskkonnatingimuste ja turuvajadustega. Peamised teemad: taimekaitse, sordid ja kasvatustehnoloogiad, mulla seisundi parandamine, Turundusstrateegiad, edulood, pakendid, aiandustoodete väärindamine.
Mahetootmise valdkonnas on fookuses jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, aga ka majanduslik tasuvus. Osalejad on huvitatud nii teoreetilisest kui ka praktilisest teabest ning soovivad näha mahetootmise meetodeid rakendatuna edukates ettevõtetes, sh välismaal. Peamised teemad:
- Erinevad mahetootmise meetodid taime- ja loomakasvatuses, sh väetiste kasutamine, haiguste ja kahjurite tõrje, minimeeritud harimine, sertifitseeritud seemnete kasvatus;
- Maheteraviljakasvatusse ja muudesse mahepõllumajanduslikesse süsteemidesse sobivad sordid.
- Majanduslik tasuvus: Mahetootmise kulud ja tulud, agrotehnilised võtted saagikuse ja kasumlikkuse suurendamiseks.
Loomakasvatuse valdkonna teabevajadus keskendub loomade heaolule, söötmisele, karjatamisele ja tõhusatele tootmismeetoditele. Osalejad on huvitatud nii traditsioonilistest kui ka uuenduslikest loomapidamise meetoditest ning soovivad näha häid praktikaid rakendatuna edukates ettevõtetes. Peamised teemad:
- Loomade heaolu tagamine erinevates pidamistingimustes, sh vabapidamine, haiguste ennetamine ja ravi, esmaabi.
- Kvaliteetse sööda tootmine, sh silo valmistamine, söödaratsioonid erinevatele loomaliikidele ja vanuserühmadele, talvine söötmine.
- Aastaringne karjatamine, sh talvine karjatamine, karjamaade rajamine ja uuendamine, jootmise korraldamine, kiskjaennetuse meetmed.
- Tõhusad tootmismeetodid: Lihalõikus, süsiniku jalajälje vähendamine, uued tehnoloogiad ja digilahendused loomakasvatuses.
Taimekasvatuse valdkonnas on oluline teema saagikuse ja mullaviljakuse suurendamine, samuti kliimamuutustega kohanemine. Osalejad on huvitatud teadusuuringute tulemustest ja nende rakendamisest praktikas. Peamised teemad:
- Sordid ja agrotehnoloogia: Uute sortide tutvustus, sobivate sortide valik erinevatele mullatüüpidele, külvikorrad, väetamine, umbrohutõrje, haiguste ja kahjurite tõrje.
- Mullatervis: Mullaviljakuse parandamine, vahekultuuride kasutamine, mulla mikrobioloogia, mullaanalüüsid.
- Kliimamuutustega kohanemine: Põuakindlad sordid, niisutamine, ilmastikutingimuste mõjude leevendamine.
Toidu ja toiduohutuse valdkonnas on tähelepanu keskpunktis toiduohutuse tagamine tootmisprotsessi kõikides etappides, samuti toidulisandid ja märgistus. Osalejad on huvitatud nii toiduohutuse regulatsioonidest kui ka praktilistest oskustest toidu tootmisel ja käitlemisel. Peamised teemad:
- Toiduohutus ja hügieen: Enesekontrollisüsteemid, proovide võtmine, mikrobioloogia, toidukäitlemine, toiduainete säilitamine, pakendamine ja märgistamine.
- Toidulisandid ja allergeenid: Toidulisandite, suhkruasendajate ja allergeenide kasutamine, märgistusnõuded.
- Toidu tootmine ja väärindamine: Suitsutatud toodete valmistamine, konservide valmistamine, veinitootmine, väiketootmine.
Horisontaalsed teemad – lisaks valdkondlikele teemadele on osalejad avaldanud huvi ka mitmete horisontaalsete teemade vastu, mis on olulised kõikidele põllumajandustootjatele.
- Mainekujundus ja kommunikatsioon: Avalik esinemine, meediasuhtlus, arvamuse kirjalik edastamine.
- Noorte kaasamine: Noorte põllumajandustootjate väljaõpe, motivatsioon, maaelu atraktiivsemaks muutmine.
- Digilahendused: E-PRIA, digitaalsed põlluraamatud, nutikad tehnoloogiad, GPS ja sensorid, andmete analüüs.
- ÜPP ja toetused: Toetuste taotlemine, keskkonnasõbralik majandamine, riskijuhtimine.
Suunised-soovitused tegutsemiseks AKIS raames:
- (1) Edendada koostööd teadlaste ja praktikute vahel, et tuua teadustulemused otse tootjate töölauale.
- (2) Käsitleda põhjalikumalt jätkusuutlikkuse ja rohepöördega seotud väljakutseid.
- (3) Arendada välja detailsemad ja sihtrühmade vajadustele vastavad koolitusmaterjalid.
Allikas: 28.04.2025 Maaelu Teadmuskeskus, Maire Nigul, Karol Sepik
