Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.
Konverentsi „Põllumehe partner muutuvas ajas – PRIA 25+“ paneelarutelul „Trendid ja tehnoloogilised lahendused piimavasika esimestel elukuudel“ osalesid Eesti Maaülikooli kaasprofessor Kerli Mõtus, Tavex PÜ loomakasvatusjuht Aare Külvja ning Järvamaa Rakendusliku Kolledži õpetaja ning loomakasvatuse konsulent Kristjan Reino. Arutelu juhtis Kaja Piirfeldt.
Kriitilised esimesed elutunnid
Vasika elu esimesed tunnid on tervise seisukohalt otsustava tähtsusega. Kuna ükski farm ei ole täielikult haigusvaba, on võidujooksus patogeenidega määravaks passiivne immuunsus, mille vasikas saab ema ternespiimast. Ternespiimas sisalduvad antikehad pakuvad kaitset farmis levivate haiguste vastu ning nende õigeaegne saamine mõjutab looma tervist pikaajaliselt.
Piimavasikate kasvatamise keskne eesmärk on looma tervis ja pikaajaline tootmispotentsiaal. Nagu märkis Kerli Mõtus: „Tänane vasikas on meie homne lehm – see on võti, et ta kasvaks ja oleks võimalikult terve, et ta tuleks meile lüpsma suure potentsiaaliga“. Kristjan Reino lisas, et Eesti kontekstis peaksime üha rohkem rõhku panema ka loomade kestlikkusele ja eluaja toodangule, mis on tootjale pikas perspektiivis kasulikum.
Tehnoloogiline areng ja automatiseerimine
Piimafarmide suurenemine ja krooniline tööjõupuudus on muutnud tehnoloogilised lahendused loomakasvatajatele väga atraktiivseks. Digitaliseerimine ja mehhaniseerimine võimaldavad asendada inimtööjõudu ning muuta protsesse täpsemaks.
- Nutikad söötmissüsteemid. Kasutusel on lahendused, kus robotkäpp liigub üksikbokside vahel ja joodab vasikaid mitu korda päevas.
- Täpsus ja kvaliteet. Erinevalt inimesest tagab masin alati piimajoogi õige temperatuuri ja täpse koostise, mis hoiab ära valest söötmisest tingitud tervisehäired, nagu kõhulahtisus. Automaatne süsteem vähendab piimakoguseid järk-järgult, mis muudab võõrutusperioodi vasikale stressivabaks.
- Automatiseeritud süsteemid võimaldavad vähesemate töötajatega hallata suuremat hulka loomi, vähendades samal ajal vasikate suremust ja haigestumist.
Aare Külvja, kes kasutab farmis CalfRail süsteemi, tõi esile masina eelised inimese ees: „Masin on programmeeritud õieti neid asju tegema. Vasika talitajaid on erinevaid – mõni teeb hingega ja õigesti, aga kuna kohusetundlikke inimesi on raske leida, peame investeerima tehnoloogiasse.“
Vasikate pidamine koos lehmadega
Lisaks täisautomaatsetele süsteemidele levib Euroopas ja ka Eestis üha enam ammlehma- või koospidamissüsteem, kus vasikad jäetakse pärast sündi lehmadega kokku. See meetod toetab looma sotsiaalset heaolu ja liigiomast käitumist.
Kristjan Reino märkis, et kuigi see võib tunduda tagasiminekuna juurte juurde, on see tegelikult nutikas viis ressursi kasutamiseks: „See on väga hea investeering – kui piim läheb meie tulevase lehma sisse, siis see tasub end ära läbi parema juurdekasvu ja looma tervise“. Kerli Mõtus rõhutas, et koospidamine toetab looma liigiomast käitumist ja vähendab stressi, kuid selle rakendamine sõltub farmi bioturvalisuse olukorrast ja ehituslikest võimalustest
Eelis vasikale
- Parem juurdekasv ja füüsiline tervis.
- Vähem stressikäitumist (nt teiste imemine).
- Sotsiaalne kontakt emaga.
Eelis lehmale/tootjale
- Väiksem mastiidirisk sagedase imemise tõttu.
- Kiirem emaka taastumine pärast poegimist.
- Kokkuhoid piimapulbri ja tööjõu arvelt.
Uuringud on näidanud, et kuigi vasikas joob osa müüdavast piimast ära, võib lehma kogu laktatsiooni piimatoodang suureneda. See on tingitud oksütotsiini vabanemisest imemisprotsessis, mis stimuleerib udarakude rohkem piima tootma.
Tulevikusuunad ja ühiskonna ootused
Üha olulisemaks muutub tarbijate surve ja ühiskondlik ootus loomade heaolu osas. Kerli Mõtus tõi välja olulise mõiste: „Inglise keeles on selline hea termin nagu license to produce – see on ühiskonna vaikimisi heakskiit, et me toodame piima viisil, mida nemad on nõus tarbima.“
Tarbijad tunnevad kasvavat huvi toidu päritolu ja loomade pidamistingimuste vastu, eelistades süsteeme, mis vähendavad antibiootikumide kasutamist ja võimaldavad loomadel käituda loomupäraselt.
Kuigi koospidamissüsteemide rakendamine suurfarmides võib olla keeruline olemasoleva ehitusliku planeeringu tõttu, on see suund, millele uute lautade planeerimisel üha rohkem tähelepanu pööratakse.
Igale farmile on sobiv lahendus
Konverentsi arutelu rõhutas, et piimavasikate kasvatamisel ei ole ühte ainuõiget lahendust, vaid edu peitub farmi spetsiifikale vastava kompromissi leidmises digitaalsete ja personaalsete lahenduste vahel. Olgu valikuks täisautomaatsed süsteemid, mis tagavad täpsuse ja leevendavad tööjõupuudust, või looduslähedane koospidamine, on eesmärk alati sama: tänane vasikas on meie homne lehm, kelle tervis ja kasvupotentsiaal on eduka piimatootmise aluseks.
- Nutikad lahendused ei pruugi alati tähendada vaid kallist tehnoloogiat; ka “tagasi juurte juurde” ehk ammlehmasüsteemide rakendamine võib olla väga nutikas ja majanduslikult tasuv viis kohaliku ressursi kasutamiseks.
- Digitaliseerimine aitab välistada inimlikke vigu ja tagada vasikatele stabiilsed elutingimused, kuid ei asenda täielikult inimese tähelepanelikku pilku.
- Tuleviku piimatootmine peab üha enam arvestama tarbijate ootustega, mis tähendab loomade heaolu ja liigiomase käitumise väärtustamist.
Lõpetuseks nentisid panelistid, et kuigi uute süsteemide rakendamine suurfarmides võib olla ehituslikult keeruline, on oluline pidada dialoogi ja õppida headest praktikatest, et tagada sektoris nii loomade heaolu kui ka majanduslik jätkusuutlikkus.
Artikli koostas H.Tamsalu, METK. Vastavust kontrollis K.Reino.
