EPKK infoleht nr 1/2025 on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostatud ülevaade Euroopa Liidu põllumajanduse ja toidusektori olulisematest arengutest ja eelseisvatest muudatustest. Peamised teemad hõlmavad EL-i järgmise perioodi eelarvet ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) struktuurseid uuendusi, mis liidavad kaks senist sammast üheks, pakkudes samas põllumeestele stabiilseid sissetulekutoetusi ja kriisiohjamise mehhanisme. Lisaks käsitletakse teravilja- ja õlikultuuride saagiprognoose, globaalsete põllumajandusturgude kujunemist vastavalt OECD-FAO prognoosile, loomakasvatuse tuleviku kujundamist uute töögruppide ja õigusaktide ajakohastamise kaudu, samuti uute genoomitehnikate (UGT) heakskiidu takerdumist vaidluste tõttu kestlikkuse kriteeriumide ja märgistamise osas. Samuti antakse ülevaade EL-i mulla-, vee- ja kliimapoliitika arengutest, tutvustatakse looduskrediite kui uut rahastusvõimalust ning analüüsitakse EL-i kaubanduslepingute uuendusi Ukraina, India ja Mercosuri riikidega, rõhutades põllumeeste muresid tundlike sektorite pärast ja vastuseisu põllumajanduse kasutamisele „vahetuskaubana“ läbirääkimistel.
Mullaseire direktiivi kinnitamine on lõpusirgel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkijad jõudsid 10. aprillil 2025 esialgsele poliitilisele kokkuleppele mullaseire direktiivi ettepaneku suhtes. Üldeesmärk on saavutada 2050. aastaks Euroopas terve muld, mis on kooskõlas ELi nullreostuse eesmärgiga, ning sidusam ja ühtlustatum ELi mullaseire raamistik.
Heas seisundis muld on aluseks 95%-le meie toidust, see on koduks üle 25%-le maailma elurikkusest ja see on planeedi suurim maismaa süsiniku talletaja. Muld on siiski piiratud ressurss ja üle 60% ELi muldadest ei ole heas seisundis.
Põllumeeste ja metsahooldajate huvides ei kehtesta direktiiv maaomanikele ega -haldajatele uusi kohustusi. Järgmise sammuna peaks nõukogu selle kokku leppe ametlikult kinnitama ja seejärel parlament teksti täiskogu istungil teisel lugemisel heaks kiitma. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võiks direktiiv tõenäoliselt jõustuda 2025. aasta lõpus või 2026. aasta alguses.
Arutelude käigus leidsid mitme riigi põllumajandusorganisatsioonid, et mullaseire direktiivi ettepanek on vastuolus ELi lihtsustamise ja konkurentsivõime eesmärkidega, tuues kaasa ulatuslikud haldusnõuded, mis põhinevad ebatäpsetel hinnangutel ja sobimatutel näitajatel. Direktiiv sekkub oluliselt põllu- ja metsamajanduspraktikatesse, ohustades heade tavade jätkumist ning tekitades liigset bürokraatiat.
Direktiivi positiivse küljena võib näha ühise EL-i mullateabesüsteemi loomist (nt laiendus olemasolevale LUCAS-andmebaasile), kus põllumajandustootjad, teadlased ja ametiasutused saavad digitaalselt ligipääsu usaldusväärsetele ja ajakohastele andmetele.
Uue Euroopa veekindluse strateegia
4. juunil võttis komisjon vastu Euroopa veekindluse strateegia (EU Water Resilience Strategy), mille eesmärk on taastada ja kaitsta veeringlust, tagada kõigile puhas ja taskukohane vesi ning luua Euroopas jätkusuutlik, vastupidav, nutikas ja konkurentsivõimeline veemajandus.
Vesi on meie eksistentsi võti, kuid tänapäeval ei saa me vett enam enesestmõistetavaks pidada. Euroopat on tabanud äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas katastroofilised üleujutused, pikaajalised põuad ja metsatulekahjud. Viis kümnest peamisest ülemaailmsest riskist ettevõtete jaoks on seotud veega.
Strateegia toetab liikmesriike vee tõhusamal majandamisel nii kehtivate ELi veealaste õigusaktide rakendamise kui ka enam kui 30 meetme kaudu.
Strateegia eesmärkide saavutamiseks pakub komisjon välja juhtmeetmed viies toetavas valdkonnas:
- juhtimine ja rakendamine;
- investeeringud;
- digitaliseerimise ja tehisintellekti kasutuselevõtu kiirendamine;
- teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine;
- turvalisus ja valmisolek.
Komisjon loob kord aastas koguneva ekspertgrupi, mis pakub kaasavat dialoogi ELi sidusrühmadega strateegia rakendamise edendamiseks. 2027. aastal tehakse kokkuvõte rakendamise edusammudest.
Strateegia keskendub ühise tegutsemise kolmele põhieesmärgile:
- Esiteks, taastada ja kaitsta veeringlust allikast merre. Sel eesmärgil on oluline rakendada tõhusalt juba olemasolevat ELi magevee õiguslikku raamistikku, Lisaks tuleb ennetada tõhusalt veereostust ja võidelda joogivees leiduvate saasteainete, sealhulgas perfluoritud alküülühendite (PFAS) probleemiga.
- Teiseks on strateegia eesmärk luua veesäästlik majandus, et suurendada konkurentsivõimet, meelitada ligi investeeringuid ja edendada ELi veemajandust. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline parandada veekasutuse tõhusust ja säästvat veemajandust. Näiteks aruandes Soovitus veetõhususe kohta, nimetatakse veetorude lekete vähendamist ja veetaristu kaasajastamist.
- Kolmandaks aitab strateegia tagada kõigile puhas ja taskukohane vesi ning kanalisatsioon. Selle saavutamiseks rõhutab strateegia tarbijate ja ettevõtete olulist rolli vee säästmisel kodus või tööl, parimate tavade vahetamist, et suurendada avalikkuse ja sektoripõhist teadlikkust.
Põllumajandusorganisatsioonide hinnangul puudub veekindluse strateegias konkreetne tegevuskava, mis tagaks vee kättesaadavuse põllumajandusele (käsitletakse pigem põuda, mitte niisutussüsteeme), samuti ei pööra see piisavalt tähelepanu toidujulgeolekule ega põllumajanduse toetamisele kliimamuutuste tingimustes. Puuduvad sektoripõhised eesmärgid, mis aitaksid tagada vee kasutamise õiglase ja teostatava jaotuse eri valdkondade vahel. Tugevalt rõhutatakse mahepõllumajandust kui vahendit vastupidava veemajanduse saavutamiseks, samas ei käsitleta taimekaitsevahendite reostuse temaatikat. Vajalik on ka investeeriguabi ning õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine. Kokkuvõttes peetakse strateegiat keskkonnakaitseliselt ambitsioonikaks, kuid põllumajanduse seisukohast praktiliselt ebapiisavaks.
Uus siduv EL-i kliimaeesmärk 2040
ELi Kliimameetmete peadirektoraat esitas 2. juulil 2025 ettepaneku muuta ELi kliimamäärust, seades ametlikuks ja õiguslikult siduvaks 2040. aasta kliimaeesmärgiks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 90% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Plaan sisaldab võimalust arvestada alates 2036. aastast kuni kolme protsendipunkti ulatuses kvaliteetseid rahvusvahelisi süsinikukrediite partnerriikidelt, kelle eesmärgid ja kliimameetmed on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. See võimaldaks Euroopa valitsustel maksta EL-ist väljaspool asuvatele madalama sissetulekuga riikidele heitkoguste vähendamise eest, mida seejärel loetaks edusammudeks ELi eesmärgi suunas.
Tekstis ei mainita põllumajandustootmist, ei pakuta välja uusi poliitikameetmeid ega seata uusi sektoripõhiseid eesmärke. 2040. aasta kliimaeesmärk arvestab täielikult praeguse majandusliku, julgeoleku ja geopoliiitilise olukorraga ning annab investoritele ja äridele üleminekuks vajaliku prognoositavuse ja stabiilsuse.
Dokument esitatakse Euroopa Parlamendile ja Nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt Taani eesistumise ajal. EL on surve all, et kinnitada kliimaeesmärk enne ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP30), mis toimub Belémis, Brasiilia Pará osariigi pealinnas 10.-21. novembril 2025. Selle kokkulepitud eesmärgi alusel koostatakse edaspidi ELi kliimapollitika 2030. aasta järgseks ajaks.
Euroopa kliimamäärus jõustus 2021. aasta juulis.
Jõustunud Euroopa kliimamäärusega on sätestatud ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja 2030. aastaks vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kokkulepitud süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on EL alates 2030. aastast vastu võtnud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ ja käimas on selle rakendamine ELi liikmesriikides, mis on oluline 2040. aasta eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni 28. mail esitatud hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele näitas, et EL on ühiselt saavutamas 2030. aasta kliimaeesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra.
Artikkel avaldatud: EPKK infoleht 1/2025 Põllumajanduse ja toidu-uudised Euroopast
