Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonnas koostatakse ja avaldatakse igal aastal kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuse kohta. Uued tabelid hõlmavad marjakasvatust (must sõstar ja vaarikas) ning söödakultuuride tootmiskulude arvestust (teramais). Loomakasvatuses on uuendatud kattetulu arvestus ühe põhikarja looma kohta.
2024. aasta arvutusnäited erinevate kultuuride ja loomaliikide kohta on nüüd saadaval METKi kodulehel.
Kattetulu metoodika võimaldab lihtsal viisil hinnata erinevate põllu- ja aianduskultuuride ning piima- ja lihatootmise tulukust. See abimaterjal on eelkõige mõeldud põllumajandustootjatele ja konsulentidele. Kattetulu metoodika tundmine aitab planeerida sissetulekuid ning meelde tuletada, milliste kuludega tuleb arvestada konkreetse taimekasvatuskultuuri viljelemisel või loomaliigi kasvatamisel. Kattetulu arvestuste koostamisse on kaasatud oma ala eksperdid.
Mis on 2024. aasta näidisarvestustes uut?
Näidisarvestused sisaldavad juba tuttavaid tabeleid taime- ja loomakasvatuse kohta, kus on 2024. aasta keskmiste hindade ja ekspertide jagatud teabe põhjal ajakohastatud kogutoodangu väärtus ning muutuvkulud.
Taimekasvatuses on seni sisaldunud söödakultuuride arvestustes ka maisisilo tootmine. 2024. aastal on lisatud võrdlus kahte erinevat harimisviisi kasutades: tavapärane künnipõhine harimine ning ribasharimine.
Teramais
Lisaks on 2024. aasta näidisarvestus esmakordselt koostatud teramaisi tootmiskulude kohta. Ekspert Margus Lepa hinnangul olid 2024. aasta tingimused maisi kasvatamiseks soodsad. Ilmastikutingimused ning varajaste maisisortide kasutuselevõtt võimaldasid algselt siloks planeeritud maisi koristada hoopis teraks.
- Teramaisi kattetuluarvestus põhineb tootmiskuludel ning arvutused on tehtud ühe hektari kohta varajase sordi FAO150 põhjal (soojusühik päevades, mis näitab efektiivsete temperatuuride vajadust maisitera küpsuse saavutamiseks).
- Teramaisi puhul tuleb arvestada sellega, et kõige suurem kulu on kuivatuskulu. 40% niiskusega tera kuivatamine 13%-ni on ajamahukas protsess, mis nõuab vilja kahte kuivatamist. Ühe tonni kuivatamiskulu on ligikaudu 80 eurot.
- Kui ribasharimisega kasvatatud teramaisi tootmiskulu kuivatatud vilja tonni kohta on 169 eurot ja künnipõhise harimisega 178 eurot, siis 2024. aasta farmidesse sisseostetava teramaisi keskmine hind oli 250–300 eurot tonni kohta, mis tähendab, et hektaritasuvus on väga hea. Teramaisi kasvatamine on karjakasvatajatele riskivabam, kuna varajaste öökülmade saabudes on alati võimalik see siloks koristada.
Must sõstar ja vaarikas
Aianduses on 2024. aastal lisatud uued arvutusnäited musta sõstra ja vaarika kohta, tuginedes aiandusele spetsialiseerunud tootjate keskmistele näitajatele.
- Marjakultuuride istandike rajamisel ja saagikoristusel tuleb arvestada suurema käsitsitöö vajadusega. Ekspertide Liina Aruse ja Kristine Tiiratsi hinnangul on vaarikakasvatuse suurim kulu saagikoristus, mis moodustab suvise vaarika puhul 55% ja taasviljuva vaarika puhul 79% kogu masina- ja käsitsitöö kuludest.
- Samuti on oluline kuluartikkel istandike hoolduslõikus, mis tehakse samuti käsitsi.
- 2024. aastal olid marjakultuuride saagikused varieeruvad – musta sõstra saagikus jäi öökülmade tõttu tagasihoidlikuks, kuid vaarikasaak oli keskmine või hea.
Lambakasvatus
Loomakasvatuses on pärast mitmeaastast pausi uuendatud kattetulu lambakasvatuse kohta. Näidisarvestuses on võetud aluseks ristanditest põhikari, mille juurde on arvestatud 1,47 noorlooma. Ekspertidega koostöös on eelduseks valitud lambaliha tootmine.
Piimatootmine
Piimatootmise kattetulu arvestustes on tehtud täiendusi. Piimakarjakasvatuses on analüüsitud eesti holsteini tõugu piimakarja (piimatoodang 11 000 kg aastas lehma kohta) taastootmisskeemide mõju ühe piimalehma kogutoodangu väärtusele, olenevalt sellest, millist spermat on tootmises kasutatud. Sellest tulenevalt on võimalik võrrelda eesti holsteini tõugu piimakarja juurest kasvatatud nuumpullide kattetulu arvestusi võõrutatud vasikast kuni tapaküpse loomani.
- Ekspert Maarja Paomehe soovitusel on arvestused tehtud eesti holsteini tõugu pulli ja belgia sinise tõugu pulli sperma kasutamisel eesti holsteini piimalehmale. Belgia sinine liharistand kasvab kiiremini ja tapasaagis on 55% elusmassist. Võrdluseks Eesti holsteini pulli kasvatamisel lihaks on tapasaagis 45%.
- Eesti holsteini tõugu piimakarja söötmisel on arvestatud lisaks energiale ka toorproteiini sisaldust. Näidisarvestused on rohu- ja maisisilol põhineval söödaratsioonil, kus loomade karjatamist ei ole.
- Eesti maatõugu piimakarja (piimatoodang 4500 kg aastas lehma kohta) söötmisel on arvestatud ka karjatamist.
- Nuumpulli (belgia sinise ristand) kattetulu arvestus
- Nuumpulli kattetulu arvestus
Mida näitavad kattetulu näidisarvestused?
Kattetuluarvestuste metoodika põhineb muutuvkuludel (kattetulu 1). Taimekasvatuses on osaliselt arvesse võetud ka püsikulusid (kattetulu 2), eriti seoses masinatöödega. Aianduskultuuride ja kartuli puhul lisanduvad ka saagikoristuse järgsete tööde kulud (kattetulu 3), mis võivad olla isegi kõrgemad kui kasvatamiseks tehtud kulutused.
Kattetulu arvestustes on saagikoristusjärgsed kulud seotud kaubandusliku toodangu osaga. Samas on põllumajandusettevõttes lisaks veel palju muid kulutusi, mis majandusaasta lõpuks avaldavad mõju tootmistulemustele, kuid ei ole otseselt ja lihtsalt seostatavad kasvatatava looma liigi või taime kultuuriga.
Masinatööde kulu
Põllukultuuride kasvatamisel moodustavad ligi 60% kõikidest kuludest masinatööd, mille arvutamisel on METKi vanemteadur Raivo Vettik kasutanud masinakulude algoritme.
- Kütuse ja energia hinnad on pärast 2022. aastat langenud. 2023. aastaga võrreldes on kütuse hind 11% madalam ja elektrienergia 3% madalam, tööjõukulud (masina-, kombaini- ja abitööd) on ligi 8% suurenenud. Masinatööde juures tuleb arvesse võtta ka seda, et investeeringud uutesse masinatesse ja seadmetesse on 2023. aastaga võrreldes kallinenud.
- Masinatööde maksumust mõjutab ka töökäikude arv. Ilmastikuoludest tingituna on mõnede kultuuride puhul arvestatud taimekaitse töökäikude vajaduse suurenemist.
- Kokkuvõttes on masinatööde maksumus 2024. aastal ühe hektari kohta sõltuvalt põllukultuurist samal tasemel või isegi suurenenud.
- Kattetuluarvestustes on mineraalväetiste hinnad 2024. aastal langenud, mistõttu on muutuvkulud võrreldes 2023. aastaga ühe hektari kohta väiksemad, kuid teraviljade kokkuostu keskmiste hindade ligi 15% langus ja masinatööde kulude suurenemine toob esile madalama saagikuse juures kokkuostuhinnast kõrgemad tootmiskulud.
- 2024. aastat mõjutas mõnes piirkonnas ebasoodne ilmastik taliviljade talvitumist. Kevadised öökülmad mõjutasid taimede kasvu ja arengut sedavõrd, et tekkis vajadus taliviljade ümberkülviks. Kattetulu metoodikas seda kulu arvesse võetud ei ole.
Söödakultuurtuuride tootmiskulu
Võrreldes 2023. aastaga oli söödakultuuride kasvatamine 2024. aastal pinnaühiku kohta soodsam. Saagikused olid kõrgemad, mineraalväetiste hinnad madalamad ja muude sisendite (kile, võrk, konservant jne) maksumus ei tõusnud.
- Joonisel 2 on võrreldud heina, karjamaarohu ning rohu- ja maisisilo tootmiskulusid (eurot tonni kohta). Võrdluseks on toodud teisel skaalal söödaodra keskmine kokkuostuhind (eurot tonni kohta) kolmel viimasel aastal.
- Rohusilo tootmiskulud on viimastel aastatel kõikunud, põhjuseks 2022. aastal sisendite (mineraalväetis, energia) hinnatõus või 2023. aasta ebasoodsad ilmastikuolud sööda tootmiseks (põua tõttu madal saagikus ja sellest tulenev rohusööda puudus).
- 2024. aastal olid söödakultuuride tootmiskulud sõltuvalt söödaliigist ligi kolmandiku võrra madalamad. See kajastub erinevate loomaliikide kattetulu arvutustes, kus on oluline seos sööda hindade ja loomakasvatuse kasumlikkuse vahel.
Loomakasvatuses on muutuvkuludest kõige suurem osatähtsus söödakulul. Piimakarjakasvatajad on asendanud söödaratsioonides osaliselt (50%) rohusilo maisisiloga, mis on söödakulu veelgi vähendanud.
Loomakasvatuses tuleb arvestada, et sõltuvalt tootmissuunast on püsikulude osakaal väga erinev. Kattetulu 1 kogu ettevõttes peaks katma ka püsikulude osa, näiteks kulutused põhivarale, tööjõule jne. Neid püsikulusid ei ole loomakasvatuses arvesse võetud.
Piimalehma (eesti holstein, 11 000 kg toodang aastas) kolme viimase aasta kattetulu arvestused näitavad ilmekalt, kui oluline on arvestada kogutoodangu väärtust ja muutuvkulusid koos (joonis 3). 2022. aastal oli toorpiima keskmine kokkuostuhind 464 eurot tonni kohta. Kogutoodangu väärtus ühe lehma kohta saadi arvestuslikult aasta keskmiselt 5547 eurot.
2024. aastal alanes piima kokkuostuhind 432 euroni tonni kohta ja kogutoodangu väärtus ühe lehma kohta oli 5092 eurot. Samal ajal on muutuvkulud aga enam vähenenud ning kattetulu oluliselt paranenud.
