Villa tootmine on Euroopas pika traditsiooniga valdkond, kuid selle roll põllumajanduses on muutunud. Paljudes riikides jääb suur osa villast kasutamata, samal ajal kui nõudlus kohaliku ja kestlikult toodetud materjali järele kasvab. Soome näide näitab, et sellises olukorras ei pruugi lahendus peituda ainult turus, vaid kogu väärtusahela ümbermõtestamises.
Lääne-Soomes tegutsev Isokumpu mahetalu on kujundanud villatootmise mudeli, kus kogu protsess – alates loomakasvatusest kuni lõpptooteni – toimub ühe ettevõtte sees. Tegemist on lähenemisega, mis aitab hoida lisandväärtuse tootja käes ning vähendada raiskamist.
Kogu tootmine toimub ühes kohas
„Alates lammaste kasvatamisest ja pügamisest kuni sorteerimise, pesemise, värvimise, kuivatamise, ketramise ja lõpptoodangu müügini teeme kõik ise,“ kirjeldab talu omanik Satu Kumpulainen.
Selline lähenemine tähendab, et tootmine ei ole jagatud erinevate osapoolte vahel, vaid toimub tervikuna farmi tasandil. Villa väärtusahel ei katke pärast tooraine tootmist, vaid jätkub kuni lõpliku tooteni – lõngani, mida müüakse nii kohapeal kui ka interneti kaudu.
Satu Kumpulainen alustas oma villatootmisega 2018. aastal, nähes turul selget puudujääki. Kuigi Soome lõng on tuntud kvaliteedi poolest, oli tema sõnul keeruline leida toodangut, mis oleks nii kohalikult toodetud kui ka kohapeal töödeldud. „Olen kirglik kudumise suhtes ja kuigi Soome lõng on tuntud oma pehmuse, soojuse ja kvaliteedi poolest, oli mul raske leida sellist, mis oleks nii toodetud kui ka töödeldud kohapeal.“
Kohalikud tõud ja kohalik tooraine
Talu majandab ligikaudu 30 hektari suurust maa-ala ning peab umbes 400 lammast, peamiselt Finnsheepi ja Kainuu halli tõugu. Mõlemad on Soome kohalikud tõud, millel on oma roll piirkondlikus pärandis.
Tootmine algab lammaste pügamisest, mille järel liigub vill farmi enda ketramisvabrikusse. Seal toimub kogu edasine töötlemine. Vill sorteeritakse, pestakse ja kuivatatakse, seejärel kammitakse ja kedratakse lõngaks. Vajadusel värvitakse ning lõpuks keritakse lõng tokki. Valmis toodangut müüakse nii farmipoes, valitud kohalikes müügikohtades kui ka veebis. Kuigi müük on eelkõige kohalik, moodustab ligikaudu viiendik toodangust ekspordi.
Ringmajandus on tootmismudeli osa
Isokumpu talu eristub eelkõige sellega, et kogu tootmine on kavandatud võimalikult vähese jäätmetekke põhimõttel. Eesmärk ei ole üksnes villast lõnga tootmine, vaid kogu materjali maksimaalne kasutamine.
Näiteks kasutatakse kvaliteetne vill lõnga tootmiseks, madalama kvaliteediga vill viltimiseks või multšiks (näiteks talu enda maasika- ja mustsõstrapõldudel) ning kõrvalmaterjalid teistes tootmisvaldkondades. Lisaks toetatakse keskkonnasäästlikkust energiatootmise ja vee kasutuse kaudu. Talu kasutab ketramisel päikeseenergiat ning villapesu käigus tekkiv vesi suunatakse põldude niisutamiseks ja väetamiseks.
Vill kui alakasutatud ressurss
Soome näide toob esile laiemat probleemi kogu Euroopas. Kuigi Euroopa Liidus on üle 600 kohaliku lambatõu, ei leia suur osa villast kasutust. Satu Kumpulainen toob välja, et Soomes läheb suur osa villast raisku, kuigi samal ajal on kohaliku villa vastu tegelikult kasvav huvi.
See viitab väärtusahela katkemisele – villa toodetakse, kuid selle töötlemine ja turustamine ei toimi piisavalt tõhusalt. Isokumpu talu mudel näitab, et üks võimalik lahendus on väärtusahela lühendamine ja tootmise koondamine.
Kohalike tõugude säilitamine ja teadmiste hoidmine
Tootmise kõrval on talul ka teine oluline eesmärk – kohalike tõugude ja oskuste säilitamine. Kainuu halli lambaid on Soomes alles vaid umbes tuhat, millest sajad asuvad just sellel farmil.
Selline lähenemine tähendab, et villatootmine ei ole ainult majandustegevus, vaid ka:
- põllumajandusliku mitmekesisuse säilitamine,
- oskuste ja töövõtete hoidmine,
- kohaliku väärtusahela arendamine.
Talu tegutseb aktiivselt laiemas võrgustikus, panustades Euroopa ja Soome tasandi koostöösse, et arendada villasektorit ning jagada teadmisi teiste tootjatega.
Õppetunnid väärtusahela arendamiseks
- Soome näide esitleb, et lisandväärtus tekib seal, kus tooraine muudetakse tooteks. Kui tootmine piirdub ainult toorainega, jääb suur osa väärtusest kasutamata.
- Teiseks on oluline tootmisprotsesside sidumine. Kui tootmise erinevad etapid toimuvad ühes süsteemis, on võimalik paremini kontrollida kvaliteeti, vähendada kulusid ja optimeerida ressursikasutust.
- Kolmandaks näitab see ringmajanduse praktilist rakendamist. Jäätmeid ei käsitleta probleemina, vaid ressursina, mida saab kasutada uute lahenduste loomiseks.
Isokumpu talu kogemus näitab, et ka traditsioonilises sektoris on võimalik luua innovaatilisi lahendusi. Võti ei peitu üksikutes tehnoloogiates, vaid terviklikus lähenemises, kus tootmine, töötlemine ja turustamine moodustavad toimiva süsteemi.
Allikas: Euroopa ÜPP võrgustiku pressiartikkel 14.04.2026
PIKK.ee jaoks toimetas H.Tamsalu, METK
