Täienduskoolitustel osalemine on põllumajandustootjate jaoks kasulik. Kuigi enese koolitamine parandab ettevõtjate konkurentsivõimet, ei ole pahatihti tegu ülemäära sagedase tegevusega. Küll aga pakuvad ühistud siinkohal võimaluse olukorda parandada.
Põllumeeste ühistu KEVILI jaoks on liikmete ja töötajate koolitamine igapäevatöö loomulik osa.
Keskmiselt võtab ühistu korraldatavatest koolitustest osa ligikaudu kaks kolmandikku liikmeskonnast. Eriti suur oli osalenute osakaal mullu, sest koolitustel tutvustati muutuva toetuste süsteemiga seonduvat. Uue toetuste süsteemi paremini tundmine on ainult üks näide sellest, kuidas täienduskoolitused parandavad osalejate konkurentsivõimet.
Siit ilmneb ka hea täienduskoolituse esimene omadus – koolituse teema on aja- ja asjakohane. Põllumajandusühistud on siinkohal erakordselt heal positsioonil, sest nemad on põllumajandustootjatega tihedas kontaktis ja suudavad seega pakkuda nende vajadustele vastavaid täienduskoolitusi.
KEVILI ärijuhi Mart Martise sõnul peab koolituse sisu mõistagi olema kvaliteetne ja koolitaja asjatundlik. Tema sõnul tuntakse põllumajandusvaldkonnas eriti puudust mitmesugusest finantsvaldkonna koolitustest, mis tuli samuti välja eelmisest taskuhäälingust.
Samas on oluline, et põllumajandusühistutele suunatud koolitused arvestaks nonde organisatsiooniliste eripäradega. Seetõttu on tähtis korraldada liikmesuhteid ja kommunikatsiooni puudutavaid koolitusi. Lõpuks peavad nii ühistu liikmed kui ka töötajad teadma, missugused organisatsiooniga on nende ühistu näol tegu. Näiteks Martis ise sai Kreekas toimunud Erasmus+ koolituse käigus hea ülevaate ühistute ajaloost ja erinevate osapoolte õigustest ja kohustustest.
Kõigest eelpool kirjutatust ja paljust muust enama teada saamiseks tuleb kuulata siinset taskuhäälingut.
Taskuhääling valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetas Euroopa Liit.
