Tänavu tähistatakse Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist. Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade aafrika katkust või majandusraskustest tingitud raskused. Seakasvatajad aga ei püsi paigal ja horisondil terendavad muutused.
Ennist mainitud raskused vaevavad seakasvatajaid, kuid need loovad samuti stiimuli uuteks arenguteks. Seetõttu vaevad mitmed Eesti seakasvatajad plaane ühistu(te)sse koondumiseks, misjärel sihitakse selle või nende tunnustamist tootjaorganisatsiooni(de)na. Tunnustamine annab seakasvatajatele juurde läbirääkimisjõudu ja muudab nende tegevuse kestlikumaks, sest tootjad võivad koos sisendeid soetada või toodangut turustada.
Teemat tutvustamaks kutsusime taskuhäälingusse külla ühe Eesti põllumajandussektori tõukejõudu Anu Hellenurme, kes on oma muude ametite hulgas Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige. Ta rõhutas, et kuigi taimetoitlus ja loomsete toiduainete asendamine taimsetega kogub hoogu, on (sea)liha siiski kõrge (toite)väärtusega toiduaine. Kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tarbijatele selgitamiseks on abi kvaliteedikavast.
Siht on jõuda piisavalt kaugele, et kvaliteedikava järgi toodetud sealihatooted saaks märkida Eesti Liha märgiga. Eesti Liha märk annaks tarbijale kindluse, et tema tarbitav sealiha on toodetud Eestis vastutustundlikke ja kestlikke põhimõtteid järgides ning on ühtlasi tervislik. Seejuures käivad tootjaorganisatsioon(id) ja kvaliteedikava käsikäes, kus on oma osa ka Eesti Tõusigade Aretusühistul.
Muidugi kattis vestlus vägagi erinevaid teemasid, mida saab kuulata siinses taskuhäälingus. Samas kordub tees, et koos on lihtsam.
Taskuhääling valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetas Euroopa Liit.
Toimetas: Taavi Kiisk
