Inimene õpib kogu elu, kusjuures põllumajandusettevõtjadki pole erand. Täiskasvanuna on täiendusõpe elukestva õppe loomulik osa. Pahatihti kipub enese koolitamine aga tagaplaanile jääma. Miks ja mida teha?
Põllumajandusettevõtjate koolitusvajadus on kompleksne küsimus. Tihedalt haridusvaldkonnaga seotud taskuhäälingu külaline piimakarjakasvataja Kaja Piirfeldt tõdeb sama. Ettevõtjaid takistavad koolituses osalemast sobiva fookusega koolituste puudus, ajapuudus ja enese täiendusõppevajaduse hindamise raskus. Samas saab siin nii mõndagi ise ära teha – näiteks saatekülaline koostas endale koolitusplaani, kus on kirjas kindlatele valdkondadele pühendatud läbitavate koolituste maht.
Täiendusõpe on ühistutes veelgi tähtsam.
Näiteks SCE E-Piim korraldab liikmetele rohkelt piimatootmise, loomatervise ja jätkusuutlikkusega seotud koolitusi. Samas jääb puudu ühistute toimist tutvustavatest täienduskoolitustest, mistap ei küsi ühistu ja tolle nõukogu liikmed alati vajalikke küsimusi. Kuna SCE E-Piim on piiriülene ühistu, on vägagi vaja nii liikmeid kui ka töötajaid (suur)organisatsioonide ja ühistute tööpõhimõtete valdkondades koolitada.
Riigipoolse toega tuleb silmas pidada, et initsiatiiv tuleks põllumeeste poolt. Vastasel juhul ei saagi loota nende osavõttu, sest ainult põllumehed oskavad öelda, mis valdkondades nad täiendusõpet vajavad. Mõistagi peab koolituse sisu olema kvaliteetne ja koolitaja oma tööd tundma. Siinkohal tuleb appi Eesti Maaülikool, mis aitab välja selgitada sihtgrupi vajadused ja pakub nendega arvestavaid täienduskoolitusi.
Eelpool mainitu ja palju muu kohta rohkema teada saamiseks tuleb kuulata siinset taskuhäälingut.
Taskuhääling valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetas Euroopa Liit.
