Toidu lisaainetena kasutatavate nitritite (E 249-250) kvantitatiivne riskihinnang

Projekti eesmärk oli anda hinnang, kas nitritite tarbimine Eesti laste (vanusegruppides 12-35 kuud ning 36 kuud – 10 aastat) poolt ületab kehtestatud ADI piirväärtust.
Nitriteid kasutatakse lihatoodete säilivusaja pikendamiseks, et hoida ära nt Clostridium botulinumi riski ning säilitada lihatoodetele iseloomulikku värvust ja maitset. Uuringus esitatud analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et lihatoodetesse lisada lubatud nitritite piirmäärade ületamisi Eesti lihatoodetes suure tõenäosusega ei esinenud, sest vastasel juhul oleks lõpptoodete nitritite sisaldused märkimisväärselt kõrgemad.
Tarbides nitrititega töödeldud lihatooteid on oluline, et neid ei tarbitaks igapäevaselt, seega on väga oluline hoida nitriti sisaldusega lihatoodete tarbimise sagedus ning -kogus kontrolli all. Nitrititega töödeldud lihatoodete, eriti viinerite ja keeduvorstide, tarbimisel on nitritite ohutuid päevaseid koguseid (ADI väärtusi) laste puhul kerge ületada, sest neil on väiksem kehakaal. Lisaks lihatoodetest saadavatele nitritite kogustele saadakse nitraate veest ja köögiviljadest, milles leiduvad nitraadid võivad omakorda endogeenselt muunduda nitritiks.
Analüüsides lihatoodetest saadavat nitritite kogust aastate kaupa ilmnes, et nii poiste kui ka tüdrukute puhul on nitritite saadavus kõrgem 4. ja 5. aasta vanustel ja seejärel 10. aasta vanustel. Eeldades, et toitumisuuringu valim on esinduslik, võime väita, et kogu elanikkonna vastav vanusegrupp (12 kuud kuni 10 aastat) ületab nitritite ADI väärtust 3,13% ulatuses (95% CI; 2,18 – 4,34). Sajast lapsest saab lihatoodete tarbimisest ADI arvust suurema koguse nitriteid kolm last.
Nitritite tarbimisnäitajad (saadavus) on aastate lõikes langenud. Ühe võimaliku põhjusena näeme tarbijate teadlikkuse tõusu ning tervislike toitumisviiside suuremat rakendamist.