Kalakasvatusega seotud turismi haru – kalakasvandustes kasvatatud kalade õngitsemine  väikestest tiikidest. Koos püügiga pakutakse  teenindust – püütud kala valmistamist toiduks ja muud toitlustamist k.a. alkoholi müük, ööbimist. Paljudes maades peetakse kalaturismi all silmas vaid kalapüüki looduslikest veekogudest  kogenud juhendaja abil ja renditud paadist ning püügivahenditega.

Järgnevalt käsitleme aga ainult kasvatatud kala püüki tiikidest. Paljudel kalapüügi huvilistel pole aega ega võimalust võtta ette kaugeid, aeganõudvaid sõite looduslikele kalastuskohtadele. Pealegi nõuab kalapüük asjatundlikku püügivahendite kasutamist ja kala kättesaamine pole alati kindel.  Kasvatatud kalaga asustatud tiikidest ja basseinidest suudab aga isegi laps püüda suure kala. Kalaturism on lisatootmisvõimalus maaettevõtetele aga ka sobiv kõrvaltegevus kalakasvandustele. Teda saab arendada kogu Eestis, eriti sobiv on ta aktiivse turismi piirkondades paiknevatele turismitaludele ja majutusettevõtetele.

Kalade õngitsemisega  tiikidest, kuhu on lastud kalakasvandustes toodetud kalad on Eestis tegeletud alates 1990ndatest aastatest, mil Harjumaal loodi Kotka forellimajandi baasil esimene kalapüügikoht. Idee leidis kiiresti järgijaid ning 1998. aastal loodi mittetulundusühing Eesti Kalaturism. Sellel oli oluline osa  kasvatatud kalade õngitsemise teenuse propageerimisel Eestis ning tegevust alustavate õngitsemistiikide varustamisel kasvatatud kalaga. Eestis on umbes 100 suuremat või väiksemat kala tiigist õngitsemise teenust pakkuvat ettevõtet. Osale neist on see põhitegevus, enamusele aga maaturismi või toitlustusteenuse lisategevus. Aastal 2007 ilmnes juba turu küllastuse märke. Näib, et uudsuse komponent tarbija jaoks hakkab kaduma. Samuti on kala hinnad tõusnud küllalt kõrgele. Siiski on Eestis piirkondi, kus seda teenust ei pakuta piisavalt ja kvaliteedi tõstmise ning toodete mitmekesistamise abil saab turgu laiendada.

Iseloomustus

Kalaturism võib olla orienteeritud läbisõitvale, kiiret teenust eeldavale turistile või  ühe piduõhtu korraldavale seltskonnale aga ka pakub võimalust rikastada traditsioonilist maaturismi täiendava sisuka ajaveetmise võimalusega. Külalistele pakutakse võimalus kala püüda tiigist nii, et  saagis võib kindel olla ja püütud  kala  kohapeal ise grillida, suitsutada või küpsetada või lasta see endale serveerida.

Kalaturismiteenuse pakkuja esimeseks edu eelduseks on kalakasvatuseks sobiva veekogu olemasolu. Lisaks on vaja täpseid andmeid vee koguse ja kvaliteedi (läbivoolu olemasolu, vee keemiline koostis) kohta ja oskust neid hinnata. Kasuks tuleb ka esmane väljaõpe kalakasvatuse põhialuste osas. Kui püügiteenusega kaasneb kala käitlemine ja klientide  toitlustamine on vaja järgida neid valdkondi reguleerivaid seadusi ja muretseda vastavad load.

Kalaturismi alustamiseks on kaks võimalust:

• olemasolevate veekogude, eeskätt tegutseva kalakasvanduse forelli- või karpkalatiikide, mida parajasti tootmiseks ei kasutata tarvitusele võtt;
• uute veekogude rajamine sobivasse kohta. Väikese kalaturismitiigi ehitamine on odavam kui tervikliku kutselise kalakasvanduse ehitamine, sest tiigid võivad olla kaevatud pinnasesse, looduslikust materjalist põhja ja nõlvadega, tiigipind on väike, lihtsamad on ka kommunikatsioonid – torustikud ja regulaatorid. Minimaalne kulu 0,5 ha suuruse õngetiigi rajamisel on 6391 eurot.

Lisaks on kalaturismi käivitamiseks vaja järgmisi vahendeid:

• kalapüügiinventar (õnged, paadid, kala hoidmise sumbad);
• kalatöötlemisvahendid (kaal, noad, suitsu- ja grillahi);
• puhkepaigad (katusealused, lõkkeplatsid, kaminaruumid, õdusad isteplatsid, toad);
• kalakasvandusest sisse ostetud kalad;
• kalasööt (kuna ei taotleta kala kiiret juurdekasvu, on söödakulu väike: 1/10 söödanormist ehk 200 kg kuus 1 tonni forelli kohta);
• parkla, viidad, reklaam.

Kulud

Kalaturismiettevõtte loomisel tuleb arvestada kulusid tiikide ehitamisele või kohandamisele, olme- ja puhkeruumide sisustamisele, tervisekaitse nõuetele vastavate kalatöötlemis-võimaluste loomisele, asustusmaterjali ostmisele, reklaamile. Väiksema tiigi majandamise ja kalapüügihuviliste teenindamisega tuleb keskmine pereettevõte toime ilma väljastpoolt tööjõudu palkamata.

Kulud sõltuvad kalaliigist, näiteks forelli ja karpkala pidamise kulud on erinevad Kalaliigi valik sõltub keskkonnatingimustest ja vee kvaliteedist (temperatuur, hapnikusisaldus, vee “õitsemine”). Asustusmaterjali hind oleneb kalaliigist. Harilikult pakutakse Eestis 1-3 kg kaaluva vikerforelli õngitsemist.

Järgnevalt esitatakse näitlik kalaturismi kulude-tulude skemaatiline struktuur. Arvutused on näitlikud, äriplaan tuleb ettevõtjal koostada konkreetsetest hindadest lähtudes (Hinnad aastast 2014).

• Asustuskala: 1 tonn  suurt, 2 kg  kaaluvat vikerforelli,  hind 5,4 €/kg, kokku 5400 eurot
• Sööt: 200 kg 1 tonni forelli pidamise jaoks püügiperioodil, sööda hind 1,3 €/kg, kokku 260 eurot
• Teenuse osutamisega seotud kulud: 1 tonni forelli kohta 0,6 €/kg   kokku 600 eurot
• Kulud kokku:  6260 eurot
• Tulud: 1 t forelli väljamüügi hind 11,8 €/kg  11800 eurot

Tegevusvõimalused

Algne huvi selle kalapüügivõimaluse vastu  oli väga suur ja teenust pakkuvate ettevõtete arv on kiiresti kasvanud lähenedes 2007 100le. Teenuse kvaliteedi tõstmise ja tutvustamise osas on aga veel palju ära teha. Turustamisvõimalused arenevad sõltuvad muude turismiteenuste pakkumise  ja turistide arvu muutumisest Eestis. Vajalik on teenuse aktiivsem pakkumine, üheks võimaluseks on näiteks kalaturismi lülitamine turismifirmade puhkusepakettide koosseisu.

Kokkuvõtlikult

• Tegevuse tüüp: traditsioonilise kalapüügi korraldatud vorm, seega uue ja vana kombinatsioon. Lisatootmisvõimalus väiketaludele ja ettevõtetele maapiirkondades. Sobib kõrvaltegevuseks forellimajanditele.
• Maht: sobib arendamiseks kogu Eestis, eriti sobiv kõrvaltegevusena (vaba aja sisustamine) turismitaludele ja majutusettevõtetele.
• Turg: turul küllalt uus tegevusala, kuid siiski kiiresti populaarsust kogunud. Võttes arvesse asjaolu, et suurem osa turiste soovib veeta oma aega kvaliteetselt, s.t. sisustatult, võib turuprognoose lugeda küllalt heaks.Konkurentsi välismaalt pole karta, kuna eluskala Eestisse sisse vedada ei saa.
• Vajalikud baasoskused: teadmised kalakasvatuse põhialustest ja oskus neid rakendada.
• Tootmiskulud: Sobiva veekogu olemasolul ja õigete kalaliikide valikul küllalt väikesed: kulud piirduvad püügimaterjali sisseostu ja transportimisega.
• Kasum: orienteeruv puhaskasum sõltub valitud kalaliigist; jääb vahemikku 25-80%.
• Riskid: turismi vähenemine ja ostujõu langus; ebaõnnestumised kalaveol; kalahaigused; veekeskkonna vähene tundmine ja arvestamine.
• Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega: maaturism; forelli- ja karpkalakasvatus.
• Soovitused: kulutuste minimeerimiseks ja vigade vältimiseks tuleks enne kalaturismi kasuks (olgu siis põhi- või kõrvaltegevusena) otsustamist pöörduda asjatundjate poole, kes oskavad lähtuvalt olemasolevatest (või loodavatest) ressurssidest välja pakkuda sobivad kalaliigid. Algaja võiks alustada minimaalsete vahenditega (0,5 ha suurune õngetiik) ning oskuste arenedes ja sobivuses veendumisel tegevust laiendada. Eestis ühendab kalaturismiga tegelejaid ning varustab ühtlasi vajaliku oskusteabega MTÜ Eesti Kalaturism.

Vaata veel: Kalaturism Eestis. Tähti Tobreluts, magistritöö 2016