Lihaveisekasvatus tegeleb veiste kasvatamisega peamiselt liha saamiseks. Lihaveise tõud on piimaveise tõugudest lihakamad, neil on suurem rümbasaagis, pehme liha osakaal on suurem. Lihaveiseliha peetakse toiduvalmistamise kohalt maitsvamaks ja mahlakamaks. Lihatöötleja seisukohalt on lihaveise rümp väärtuslikum ja nii makstakse lihaveiste ja lihaveise ristandite eest kokkuostus paremat hinda, kui piimaveiste eest.
Lihaveiseid võib pidada ka maastiku hooldamiseks või lihtsalt lemmikloomadena. Millist tõugu lihaveiseid kasvatada, sõltub tootmise eesmärgist ja olemasolevatest vahenditest.
Eestis on lihaveisekasvatus teiste loomakasvatusharudega võrreldes küllaltki noor. Esimesed herefordi tõugu veised toodi meile 1978 aastal. Hoolimata sellest on Eestis täna juba väga suurte kogemustega lihaveisekasvatajaid ja tõuaretajaid, kelle tööd hinnatakse kõrgelt. Lihaveisekasvatajaid ühendav erialaorganisatsioon on Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.
Lihaveiseid oli Eestis 2021 aastal kokku 154 948 looma (allikas: PRIA veiste statistika).