Sigala soojustamine

Sigala õhutemperatuur on kõige olulisem mikrokliima näitaja, mis mõjutab sigade jõudlust. Meie kliimavööndis on probleemiks külmad sigalad, vaid suveperioodil esineb aeg-ajalt liiga kuumi päevi.

Optimaalne temperatuur on sigade kasvuperioodil erinev. Kõige kõrgemat temperatuuri vajavad imikpõrsad 30-32 °C, seejärel võõrdepõrsad (25 °C), kesikud (20 °C) ja täiskasvanud sugusead ning nuumikud (15-18 °C).

Õhutemperatuuri määratakse põranda lähedalt sea keha kõrguselt. Täpselt saab seda teha termomeetri või termograafiga. Kogenud seakasvatajad määravad optimaalse temperatuuri sigu jälgides. Kui sead lamavad üksteise kõrval, on temperatuur neile sobiv. Külmas sigalas sead kuhjuvad, püüdes sel viisil üksteist soojendada. Liiga soojas sigalas hoiduvad sead sulus lamades üksteisest eemale või lesivad sõnnikukäigus, et vabaneda üleliigsest soojusest.

Optimaalse temperatuuri tagamiseks tuleb lähtuda põhimõttest, et sigala soojustamine on odavam kui külma sigala kütmine.

Soojakadu on kõige suurem soojustamata lae kaudu. Kõige ökonoomsem on panna laele 30 cm paksune saepurukiht. Et sigala niiske õhk ei imbuks soojuskihti, tuleks laudalagi katta niiskustõkkega, milleks sobib näiteks ruberoid. Turba kasutamine laudalae soojustamiseks ei ole õige, sest see mädandab lage. Betoonlagi peab samuti olema soojustatud.

Sigala seinad tuleb ehitada soojapidavaks. Kui sigala sisesein talvel niiskub, muutub ligaseks ja hallitab, ei pea seinad sooja ning sel puhul tuleb seinad soojustada ja leida selleks kõige odavam ja lihtsalt paigaldatav materjal. Akende soojustamine on tingimata vajalik. Aknalengi ja seinaava peab tihendama, et tuul ei puhuks sigalasse. Ühekordsed aknad sooja ei pea, eriti veel puuliistudega paigaldatud klaaside puhul. Kahekordsed aknad kititud klaasidega, kus kahe akna vahe on umbes 20 cm, on tavaliselt piisava soojapidavusega. Väiksema õhuvahe korral, kus ühele raamile on paigutatud kaks klaasi, saab aknad talvel soojapidavaks muuta ka läbipaistva kile paigaldamisega aknaavale.

Soojuskadu uste kaudu saab vähendada, kui välisuks avaneb eeskotta ja sealt on siseuks sigalasse. Kõik välja avanevad uksed peavad olema kahekordsed, tuuletõkkega, korralikult suletavad ja tihendatud piidavahega.
Betoonpõrandatega sigalates on oluline kasutada allapanu. Et vältida sigade soojuskadusid läbi põranda, tuleks nende lamamiskohale puistata kuiva saepuru, turvast või hekseldatud põhku.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja

Puhastamine

Sigalate puhastamine ja desinfektsioon on vajalikud, et takistada loomade tervise ja jõudluse hiilivat, märkamatut halvenemist. Tuleb läbi viia korraga terves laudas.

Kõik sisse – kõik välja – e. voorude põhimõtete kasutamisel tuleb kõik loomad enne põhjalikku puhastamist ja sellele järgnevat desinfitseerimist lautadest ja laudaosakondadest välja viia. Paljude nuumafarmide madal sigade jõudlus on voorude meetodit kasutades tingitud sellest, et karja jäetakse uute põrsaste paigutamisel veel eelmise vooru loomi või on puhastamine ja desinfitseerimine ebapiisav.

Kõik loomad tuleb kaasata puhastamisse ja desinfitseerimisse. Arengus mahajäänud, kängunud jms. loomad tuleb ettevõttest kõrvaldada.

Probleemsed objektid, nagu näiteks söötmis- ja õhutusseadmed, tuleb tingimata samuti puhastada ja desinfitseerida (näiteks aitab õhutusseadmetest intensiivne tolmu eemaldamine vähendada streptokokkide arvu).

Bakterite põhilised tekkekohad:

• 1 g laudatolmu (0,35-100 mg/m2) – 300 mln. bakterit
• 1 g seljakarvu – 100 mln. bakterit
• 1 g allapanu (saepuru) – 2,0 mln. bakterit
• 1 g segatud jahusööta – 2,0 mln. bakterit
• 1 cm2 põrandapinda – 1,0 mln. bakterit
• 1 l õhku – 1000 bakterit

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja