Põllumajandusloomade identifitseerimine tagab loomade jälgitavuse ning võimaldab tõhusat veterinaarjärelevalvet, loomatauditõrjet ja toetuste haldamist. Eestis on põllumajandusloomade märgistamine ja registreerimine loomapidajale seadusest tulenev kohustus.
Loomapidaja kohustused
Loomapidaja on isik, kellele loom kuulub või kes peab looma rendi- või muu õigussuhte alusel. Tema on ka kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse vastavalt Veterinaarseadusele.
Identifitseerimise käigus loom märgistatakse ja registreeritakse põllumajandusloomade registris.
Identifitseerimise kohustus kehtib:
- veistele
- lammastele
- kitsedele
- sigadele
- hobustele
Loe lähemalt PRIA loomade registrist
Loomade registreerimise olulisus
Register on üks osa loomatauditõrjeks rakendatavatest meetmetest ehk loomapidamise jälgitavuse süsteemi tagamisest. Registrisse kantud andmete abil on võimalik teostada veterinaarjärelevalvet ning ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ja kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks tootjatele loomadega seotud toetuste maksmisel.
Tegevuskohtade registreerimine
Lisaks põllumajandusloomadele kantakse registrisse loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad (tegevuskohad/ettevõtted), seal hulgas mesilad. Registrisse kantakse ka andmed tunnustatud tapamajade ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtete kohta.
Loe tegevuskohtade registreerimisest PRIA veebilehelt.
Põllumajandusloomade märgistamisviisid
Loomade identifitseerimiseks kasutatakse sõltuvalt liigist:
- kõrvamärke
- elektroonilist märgistust
- kirjeldamist
-
kuuluvuse määramist (sünniehitis)
Märgistamise erijuhud
Kirjeldamist kasutatakse selliste loomade puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas nähtavalt märgistada (nt hobuslased).
Kuuluvuse määramist kasutatakse juhtudel, kui loomale ei ole võimalik koostada individuaalset kirjeldust (nt sead).
Identifitseerimise kasu loomapidajale
See võimaldab koguda oma loomade kohta tervise- ja poegimisandmeid, neid analüüsida ja langetada selle põhjal parimaid otsuseid karja haldamisel. Elektroonilised märgised suurendavad andmekogumise kiirust ja täpsust veelgi.
- Veiseid, lambaid ja kitsi märgistatakse kahe identse kõrvamärgiga, millel on looma kordumatu identifitseerimisnumber. Veistel on lisaks ka veisepass.
- Sigu märgistatakse tätoveeringu või kõrvamärgiga, millel on kirjas nende sünniehitise kordumatu registreerimise number.
- Hobuslasi märgistatakse kaela piirkonda naha alla süstitava elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip). Lisaks kordumatule transponderikoodile on hobuslastel ka kordumatu unikaalne elunumber (UELN ehk unique equine life number) ning hobuslase pass koos kirjeldusega. Mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Hobuslase passi annab välja aretusorganisatsioon.
Märgistamiseks vajalikud kõrvamärgid, juhendid nende paigaldamiseks ja vajadusel ka sobivad paigaldustangid saab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll AS-is.