Loomataud on bioloogilise haigustekitaja poolt põhjustatud looma haigus.

Sõltuvalt loomataudi ohtlikkusest ja leviku eripäradest jaotatakse haigused 3 põhigruppi. 

Esimesse ehk A-nimekirja kuuluvad haigused, mis võivad levida väga kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki, ning tekitavad puhkemisel ulatuslikku majanduslikku kahju, kuna tõrjega kaasnevad loomade hukkamine ning kaubanduspiirangud. Selliste haiguste levikul kehtestatakse taudi leviku piirkonnas karantiin ehk loomade, loomsete saaduste, sööda, seadmete ja inventari piirkonnast väljaviimise keeld ning inimeste liikumise piiramine. Kitsendused loomade ja loomsete saadutega kauplemisel kestavad veel pikka aega peale taudikolde likvideerimist. Eesti õigusruumis nimetatakse selliseid loomataude eriti ohtlikeks loomataudideks.

Eriti ohtlikuks loetakse haigust, mis võib:

• levida kiiresti loomapopulatsioonis
• põhjustada ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust
• põhjustada suurt majanduslikku kahju
• ohustada tõsiselt inimese elu ja tervist

Loomataudi kahtlusel ja puhkemisel juhindutakse tõrje eeskirjadest, mille kohaselt toimub loomataudi leviku tõkestamine ja taudipunkti likvideerimine. Loomatauditõrje eeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, veterinaararstidele ja teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele ning veterinaarlaboratooriumitele.

Eestis on diagnoositud näiteks:

• suu- ja sõrataud (1982. a)

• sigade klassikaline katk (1994. a)

• Newcastle’i haigus (2007. a)

• viiruslik hemorraagiline septitseemia kasvanduse kaladel (2011. a)

• sigade Aafrika katk metssigadel (alates 2014. aastast) ja kodusigadel (2015-2017 ning 2021. a)

• kõrge patogeensusega lindude grippi nii kodu- kui metslindudel (alates 2021. a).

   

Loomapidaja peamised tegevused riski vähendamiseks

• hoidke ise ja nõudke teistelt oma farmi territooriumil puhtust ja korda
• farmi territooriumile olgu ainult üks sissepääs, mida hoidke lukus
• lubage farmi territooriumile nii vähe inimesi ja veovahendeid, kui vähegi võimalik
• ärge luba oma farmi inimesi, kes naasid välismaalt vähem kui 48 tundi tagasi
• pidage ranget arvestust kõikide oma loomade ja nende liikumiste üle ühest karjast teise või tapamajja
• kui Teil on mitu farmi, siis käsitlege neid kui täiesti eraldi olevaid karju ja vältige otsekontakte nende vahel
• hoidke koerte, kasside ja lindude pääs farmi kontrolli all
• ärge laske farmis närilistel peremehetseda 

Lisaks sellele võiks desinfitseerida farmi territooriumile sõitvate ja sealt lahkuvate veovahendite rattad ning inimeste jalanõud. Desinfitseeriv aine tuleks hoida puhtana ja uuendada seda iga päev. Kuna mustus võib desinfektsiooni kasutuks muuta, siis on otstarbekas kõik desinfitseeritavad materjalid enne puhastada ja pesta. Ka tuleks loomaomanikul jälgida, et ei tema ise ega tema töötajad ei puutuks kokku teistesse karjadesse kuuluvate loomadega.

Loomataudide ennetamine

Loomataudide ennetamise meetmeid võetakse selleks, et hoida haigust eemal loomapopulatsioonidest, karjadest ja loomarühmadest, kus seda veel ei esine, või selleks, et piirata haiguse levikut karja piires. Loomataudi leviku ennetamine tugineb suuresti bioloogilise ohutuse meetmete võtmisele. 

Bioohutusmeetmed on näiteks põllumajandusettevõttesse toodud uute loomade eraldamine, haigete loomade eraldamine, inimeste liikumise ning loomade ja varustuse veo reguleerimine, loomasööda korrektne kasutamine, rajatiste korrashoid ja desinfitseerimine jne.

Loomapidaja on kohustatud bioohutusmeetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks pidevalt võtma. Vajalikke bioohutusmeetmeid võetakse ka selleks, et ennetada haiguste sissetoomist Eestisse.

Tõrjeprogrammid

Tauditõrjeprogrammid võivad olla riiklikud või ettevõtja poolt vabatahtlikuna läbiviidavad. Tänu riiklikult korraldatud tauditõrjeprogrammide raames tehtud efektiivsele tõrjetööle varasematel aastatel on Eesti vaba nii veiste brutselloosist, veiste tuberkuloosist kui veiste enzootilisest leukoosist. Viimast esineb küll veel üksikjuhtudena, kuid riigi üldist haigusevaba staatust see ei ohusta. Ametlikult vaba staatuse saamiseks nende taudide osas esitab Põllumandus- ja Toiduamet (PTA) taotluse Euroopa Komisjonile koheselt, kui on täidetud vaba staatuse saamiseks vajalike uurimiste maht.

Maaeluministeerium koostöös PTA-ga jätkab programmi marutaudi Eestist välja tõrjumiseks, rakendades metsloomade suukaudset vaktsineerimist. Tänu programmile on marutaudi esinemine metsloomade seas langenud drastiliselt.