Veiste lihajõudlusnäitajad (nuuma-, tapa- ja lihaomadused) sõltuvad paljudest teguritest. Nendeks on looduslikud tegurid (tõug, tõulisus, sugu, vanus ning toitumusaste), loomakasvatusvõtete rakendamisest (aretus, söötmine ja pidamine), lihakombinaadis toimuvast (tapaeelsed ja -järgsed menetlused) ning mõju lihas endas toimuvatest biokeemilistest protsessidest tulenev (autolüüs, valmimine, riknemine). Transpordistress ja ebasoovitavate tehnoloogiliste võtete rakendamine lihakombinaadis (loomade halb kohtlemine eelbaasis, vead uimastamisel, veretustamisel ja lahkamisel ning eksimused rümpade jahutamisel) halvendavad rümba ja liha kvaliteeti.

Lihatõugu noorveiste kasvukiirus on palju suurem kui piimatõugude puhul, kuna vasikas imeb ise oma emalt piima millal tahab ja kuipalju tahab. Kui ammlehma toodang on 3000 kg ja rohkem, saab ta päevas ligi 20 kg piima. Nii on 200 päeva vanuste noorpullide kehamass juba paljudel juhtudel 300 kg ja enamgi ning aastavanuste oma 600 kg ja üle selle.

Ka lihaveiste kehaehitus on teistsugune kui piimaveistel. Kui viimased salvestavad rasva põhiliselt kõhuõõnde ja naha alla, siis lihaveistel on soodumus salvestada seda lihaste ja lihaskiudude vahele ja ümber, mis annab nende lihale marmorsuse (mahlakuse ja õrnuse).

Veiste lihajõudluse tähtsaks näitajaks on rümbasaagis, s.o. rümba massi suhe looma tapaeelsesse elusmassi protsentides. Kui piimatõugu pooleteiseaastastel noorpullidel on see keskmiselt 50…50%, puhtatõulistel lihaveistel aga 60…70%. Piimaveiste rümbast saadakse 66…72% lihaskudet ja 18..22% luukudet. Lihatõugu veiste rümbas on lihaskudet 76…80% ja luukudet 14…18%. Juba poolvereste lihaveiste rümbas on kuni 76% lihaskudet.

Rümba väärtuslikumat osa, sisefileed, on piimatõugu noorpullide rümbas umbes 3 kg, lihaveistel aga poole rohkem. Samuti on lihaveiste liha maitseomadused (lõhn, maitse, õrnus, mahlakus) paremad.