Loomakasvatus mõjutab keskkonda mitmel erineval moel. Osa mõjudest on negatiivsed ning osa mõjudest on positiivsed. Lihaveisekasvatuse keskkonnalane jätkusuutlikus sõltub loomakasvataja teadlikkusest ja otsustest.
Kliimamõju
Negatiivse mõju alla võib liigitada lihaveiste seedesüsteemist erituvat metaani kogust, mis panustab Maa atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusu.
Kui vaadelda veiseliha tootmist kui loomse proteiini tootmist, siis 100 g proteiini tootmise seisukohalt on veiseliha keskkonnasõbralikum, kui näiteks kasvuhoonetomat. Siiski peab nentima, et CO2 saaste seisukohalt on veiseliha üks kõige suurema kliima soojenemise potentsiaaliga liha liik.
Oluline roll keskkonnahoiu seisukohalt on sõnniku korrektsel käitlemisel ja põllumajandusplasti kokku kogumisel.
Karjatamine ja bioloogiline mitmekesisus
Karjatamine ja sööda tootmine püsirohumaadelt aitavad süsinikku mulda siduda, mis on kahtlemata positiivse mõjuga. Rohumaaveise liha tootmise puhul ületab mulda seotava süsiniku kogus tõenäoliselt kasvuhoonegaaside heite koguse kilogrammi toodetud liha kohta.
- Läbimõeldult karjatatavad alad ja söödatootmiseks kasutatavad püsirohumaad on liigirikkamad monokultuursest põllumaast.
- Veiste sõnnik aitab tõsta mulla orgaanilise aine sisaldust ja parandada mulla tervist.
Poollooduslike koosluste säilitamisel ja hooldamisel on veiste karjatamine oluliseks töövõtteks. Probleemiks võib osutuda alade üle karjatamine ja liigne karjatamiskoormus, mis hävitab liigirikkust, koormab keskkonda üleliigsete taimetoitainetega ning tallab mulda liigselt.