Seekordse saate külaliseks on Piimaklaster MTÜ juhatuse liige Hardi Tamm. Ta on viimased kümme aastat pühendunud innovatsioonikoostöö edendamisele põllumajanduses ning otsib pidevalt võimalusi, kuidas siduda uuenduslikud lahendused ettevõtete igapäevase arenguga.
Piimaklaster rõhub praktilisele digitaliseerimisele
Piimaklastri eesmärk ongi koostöö ja innovatsiooni kaudu leida uusi viise piimatootmise ja -töötlemise väärtuse tõstmiseks, ettevõtete majandustulemuste parandamiseks ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks. Saates arutame, kuidas loomade heaolu, digitaalne jälgitavus ja targad andmed võivad luua Eesti toidutootjale täiesti uue väärtuse.
- Millega tegeleb Piimaklaster? Kuidas mõista innovatsioonikoostööd igapäevatöös?
- Millist reaalset kasu on Karjatervise auditiprogramm andnud farmidele – näiteks loomade tervise, piima kvaliteedi või kulude vähendamise mõttes?
- Milliseid andmeid juba kogutakse, kuid ei kasutata piisavalt – ja kuidas võiks need ettevõtjale kasu tuua? Millised uuenduslikud projektid on Piimaklastri kaudu praktikas käivitatud?
- Kui kõik süsteemid toimiksid, kas Eesti toidutootjal oleks võimalik küsida kõrgemat hinda? Mis selleks veel puudu on?
- Milline võiks Eesti loomakasvatus välja näha 10 aasta pärast – ja mis on soovitused tänasele ettevõtjale?
Hardi jagab saates ka ainulaadset kogemust, kuidas ettevõtjate ettepanek karjatervise paremaks juhtimiseks kehtestada farmis kõrgemad nõuded sai ministeeriumis heakskiidu ning sellest loodi eraldi meede. “Looma kõrgema heaolu meede rahastab nüüd loomakasvatuse ettevõtjatel täiendavate metoodiliste muutuste juurutamist. Neid muutusi ei saa plõksti ellu viia – viie aastase programmi käigus võtab ettevõtja kohustuse igakuiselt loomade terviseandmeid edastada.”
Digitaliseerimise pilootprojektis otsiti lahendusi, kuidas panna tööle otseteed andmekeskkondade vahel. PRIAs hallatakse põllumajandusloomade registrit ja EPJ-s piimalehmade jõudlusandmeid. Loomade praakimisel tuli siiani esitada tellimus, saatelehed erinevatesse kohtadesse, lisaks veel helistada jne. Piimaklastri eestvedamisel jõuti 6. novembrist 2024 digitaliseeritud loomade utiliseerimisahela teenus käivitamiseni. Esmakordselt saab loomakasvatuse andmeid taaskasutada, ilma et neid oleks vaja uuesti sisse tippida. Seda tehakse turvalise, mitmesuunalise ja mitme osapoole vahelise andmevahetuse abil. Loomapidajatel ei ole enam pärast PRIAle andmete esitamist vaja Vireenilt eraldi tellida loomakorjuste utiliseerimise transporti ega täita saatelehti. Paberivabas lahenduses piisab ühest kinnitavast klõpsust e-PRIAs.
Karjaterviseprogrammi andmete tõhusamaks kasutamiseks loodi EPJ Vissukese jaoks alternatiivkuluarvutuste mudelid. Peaaegu igal tegevusel on ka rahaline tähendus. Kui loomakasvataja saaks vaadata mida see talle rahaliselt tähendab kui olulise sammu teeb või ei tee , oleks pikaajaline eesmärk lihtsamini juhitav.
Sarnaselt teiste digitaliseerimise õppetundidega on suur tähtsus sellel, et ettevalmistuse käigus leida piisav aeg protsesside hoolikaks lahtimõtestamiseks. . Alahinnata ei tasu aega, mis kulub osapoolte veenmisele ja tehniliste üksikasjade kontrollimisele. Mitme organisatsiooni vahelise andmevahetuse arendamine on tunduvalt keerulisem kui ühe ettevõtte sisene, kuid hea koostöö korral on kõik saavutatav.
METK maaeluvõrgustiku teenistuse taskuhäälingu sarja “Maaelu jutud” eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid. Kanali kaudu saab maaelu erinevaid valdkondi tutvustades avardada kuulajate maailmapilti, propageerida maaelu ja pakkuda positiivset emotsiooni.
Taskuhäälingu “Maaelu jutud” valmimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Allikas: Maaeluvõrgustik (METK)
