Talveks ettevalmistus piima- ja lihaveiste kasvatuses on oluline, et tagada loomade üldine heaolu ning ei tekiks kadusid ka tootmismahtudes. Toormete analüüsid laboris tähendavad kahtlemata täiendavaid väljaminekuid ning lehmade pidev jälgimine ja saadud andmete tõlgitsemine jällegi ajakulu.
Kontrolli varjualused
Esmalt on oluline jälgida, et lauda akendel olevad kardinad töötavad korrektselt ning neis ei oleks auke ning rebendeid. Kui neid siiski esineb tuleks need kindlasti parandada, et vältida sel moel võimalikku tuuletõmmet ning tuiskavat lund. Sama on ka katuse ning ustega. Uksed peavad töötama korralikult ning katusel ei tohi olla lekkeid.
Mõtle asemetele ja jooturitele
Allapanu peab olema piisavalt ja seda eriti lehmadel, mullikatel ning vasikatel et nende asemed oleksid kuivad ning pakuksid piisavalt sooja. Temperatuuri lähenedes null kraadile võib lehmadel esineda külmastressi, mis nagu kuumastresski, mõjutab nende tootlikust.
Et tagada puhkeasemel piisavalt kuivust ning mugavust võib kasu olla lisatoodetest. Näiteks vett imav hügieenipulbertoote abiga saab tõsta loomade vastupanuvõimet ning heaolu. Pulbri kasutusel tuleb silmas pidada, et seda saaks kindlasti asemel kohtadele, kus udar puudutab lamamisaset. Toode on sobilik kasutamaks kõiksugustel puhkeasemetel- lamamismattidel, sügavallapanu sektsioonides ning ka vasikaboksides.
Niiskus on hea alus infektsioonhaiguste tekkeks. Ka infektsioonhaiguste profülaktikaks ning üleüldiseks farmi mikrokliima parandamiseks vahendeid. Need seovad samuti niiskust, vähendavad ammoniaagi ja teiste tervistkahjustavate gaaside sisaldust õhus. Lamamisalal vähendab mastiidi teket, kõrget SRA-d ning punetavate ja lõhenenud nisade esinemist. Vasika sulgudes kasutades vähendab kõhulahtisuse esinemist, liigesehaiguseid, koktsidioosi ning kopsuhaiguste esinemist.
Oluline on kontrollida ka jootmisalasid. Silmas tuleb pidada, et jootmisalal ei oleks lekkeid sest jäätuv vesi tekitab libeduse ohtu nii loomadele kui farmitöölistele. Kui on küttekehaga jooturid siis kontrollida ka nende korrasolekut. Teada on ju tõsiasi, et hea ligipääs värskele veele on hea alus piimatoodangule.
Jaheda ilmaga on vaja lisaenergiat
Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes söötade kulu koresööda sööjatele 150-180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Kuna söötade kulu on suur, siis on äärmiselt oluline nende kontrollimine ja optimaalsel tasemel hoidmine.
Jahedamate ilmade saabudes on hea üle vaadata ka loomade toidulaud. Vältimaks seda, et kehatemperatuuri hoidmiseks ei kasutaks veised oma keharasvade varusid võib neile vajalikku lisaenergiat tagada sööda söödetava koguste suurendamise näol.
Piima saavatele vasikatele võib lisada rohkem piima või piimaasendajat või siis valida kõrgema proteiiniga piimaasendaja, et säilitada päevane keskmine juurdekasv ja termoregulatsioon.
Piimaklaster MTÜ ühe innovatsioonitegevuse eesmärk oli välja töötada söödakulu majandusliku optimeerimise mudel piimatootjatele. Söödakulude optimeerimise mudel aitab koostada piimalehmade söödaratsiooni, mis rahuldab etteantud söötadega ja etteantud tingimusi arvestades piimalehma toitefaktorite vajaduse. Tegemist on lineaarse planeerimise mudeliga, mis on loodud MS Excelis, kasutab Exceli Solverit. Mudeli saate alla laadida siit. Kasutamise õppimiseks on valitud 15 olulisemat juhtumit alates eri toodanguga lehmadele sh. väga kõrge toodanguga loomadele ratsioonidest kuni järgmiseks hooajaks söötade planeerimiseni. Selgitavad videod üheskoos kõigi materjalidega leiate iseõppeks sobivaks seatuna alamlehelt “Söötmiskulutuste optimeerimine. Iseõppepäev“.
Mõtle silo kvaliteedile
Uute söötade energia- ja toitainete sisaldused pole enamasti täpselt sama, mis möödunud toormetel. Tekivad muutused söödalaval ja seda on farmides selgelt märgata – piimatoodang võib tõusta või langeda, rohkem sööta jääb söödalavale alles või halvemal juhul saab see juba kell 4 hommikul otsa. Lehmade söödaratsioonid vajavad tasakaalustamist vastavalt uute toormete energia ja toitainete sisaldusele ning eriti selgelt märkab vajadust info järele millised on toormete tegelikud kvaliteediparameetrid.
Hea silo on kahtlemata kõrge piimatoodangu alus mistahes farmis ning aitab ühtlasi kulusid kontrolli all hoida kuna väheneb vajaminevate täiendsöötade kogus. Ent niisama oluline kui silotegemise õige tehnoloogia on ka silode ja muude söödatoormete analüüs ning ratsiooni tasakaalustamine laborist saadud andmete põhjal. Puudused ükskõik millises söödatootmise etapis, olgu selleks kasvõi söödamaterjalidest valesti võetud või säilitatud proovid või siis ebaühtlasel segatud söödamaterjalid, kajastuvad lehmade ratsioonis ja lõpptoodangus.
Mistahes söödamaterjali analüüs algab korrektselt võetud proovist. Oluline on, et võetud proov iseloomustaks võimalikult täpselt kogu partiid. Erinevatest söödamaterjalidest proovide võtmise metoodika ja põhimõtted on hästi välja toodud M. Kassi jt poolt 2021 aastal koostatud „Ohutu sööda tootmise hea tava juhendis“.
Oluline on analüüsida silosid ka sel juhul, kui tegemist on pallisiloga. Siloproov peaks jõudma võimalikult kiiresti laborisse. Kui proovi ei ole võimalik kohe laborisse transportida, siis tuleks seda hoida tihedalt pakituna jahedas (näiteks külmkapis). Lisaks silodele tasuks analüüsida laboris ka kasutatava teravilja ja muude peamiste söödamaterjalide toitainete sisaldusi.
Eestis on avaldatud erinevaid tabeleid, kus on välja toodud söödaks kasutatavate materjalide keskmised toitefaktorite sisaldused. Praktilised kogemused näitavad siiski, et toormete energia ja toitainete sisaldused võivad varieeruda kaunis suurtes piirides ja jääda tabelites toodud keskmistest näitajatest teinekord üsnagi kaugele. Kui ratsiooni koostamisel on kasutatud toormete toitainete sisaldusi, mis ei vasta tegelikkusele, mõjutab see otseselt piimatoodangut ja halvemal juhul ka loomade tervist.
Pärast vastuste kättesaamist laborist tuleks nüüd tulemused üle vaadata ning söödaratsioonid vastavalt nendele andmetele uuesti tasakaalustada. Enda oskustele lisaks saab ratsiooni koostamisel küsida tuge ja nõu erinevatelt allikatelt, olgu selleks siis näiteks konsulendid või erinevates ettevõtetes töötavad nõustajad. Lisaks eelpool nimetatutele saavad ratsioonide koostamisel abistada ka söödatehased. Enamikes söödatehastes on olemas selleks asja tundvad spetsialistid või siis omatakse vastavat teenust osutavaid partnereid. Söödatehastes on kasutusel ka spetsiaalne tarkvara, mis võimaldab kujundada täiendsöötasid vastavalt konkreetse farmi vajadustele. Samuti võimaldavad need programmid kasutatavaid söötasid kerge vaevaga optimeerida ehk siis valida loomade energia ja toitainete vajaduste katmiseks võimalike toormete seast soodsaimad lahendused. See aitab omakorda söödaga seotud kulutusi vähendada.
Söödatehaste igapäevatöö juurde kuulub toodetud sööda või sööda toormete analüüsimine. Tehase oma laborvõimekuse toel saab regulaarselt kontrollida kasutatavaid toormeid ja toodetud sööta. Sel moel omavad tehased pidevat ülevaadet kas retsepti koostamise käigus arvutatud parameetrid vastavad ka tegelikkusele. Eeliseks on analüüsitulemuste saamise kiirus. Ostes sööta söödatehasest tasub kindlasti järele uurida, et mis on need täiendavad teenused, mida üks või teine söödatootja saab pakkuda lisaks sööda või toormete müügile.
Pärast ratsiooni muutmist on äärmiselt oluline jälgida sisseviidud muudatuste mõju farmis. Väga palju infot ratsiooni kohta annavad jõudluskontrolli käigus saadavad piimaproovide vastused ning samuti piimakombinaatidest saadavad analüüsitulemused. Lisaks piimaandmetele on üheks lihtsaks mooduseks vatsaseede olukorra jälgimine väljaheite konsistentsi põhjal. Väljaheite konsistentsi hindamist saab teostada farmis kohapeal kasutades spetsiaalset sõelade süsteemi. Sõelte abil saab esmase ülevaate toitainete omastamisest lehma poolt.
Uutele toormetele ülemineku periood on keeruline aeg farmis. Toormete analüüsid laboris tähendavad kahtlemata täiendavaid väljaminekuid ning lehmade pidev jälgimine ja saadud andmete tõlgitsemine jällegi ajakulu. Ent samas aitavad need kõik ratsioone olulisemalt täpsemaks saada kattes paremini loomade energia ja toitainete vajadusi. See omakorda kajastub kindlasti stabiilsemas lõpptoodangus ja aitab ära hoida mitmeid ebasoovitavaid üllatusi farmis.
