Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemine, Aiandus
2026
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Aia-, põllu- ja metsasaaduste väiketöötlemine, Aiandus
Projektijuht
Kadri Karp
Kirjeldus
Projekti käigus leiti vastused küsimustele nagu mis sorte Eestis kasvatakse veini tootmise eesmärgil ja mis on nende sortide omadused, mis on peamised probleemid täna Eestis kasvatatud sortidel, mis on peamised marjade omadused Eestis kasvatatud sortidel, missugused sordid sobiksid aluseks Eesti oma veinisordi välja aretamiseks ning mis täiendavaid ressursse on vaja, et Eesti jõuaks esimese oma veiniks mõeldud viinamarjasordini.
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
2025
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
Projektijuht
Mati Koppel
Kirjeldus
See rakendusuuringu aruanne analüüsib bioloogiliste taimekaitsevahendite kättesaadavust ning selle mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja majandusele. Raport selgitab, et kuna keemiliste toimeainete valik Euroopa Liidus väheneb, on vaja leida uusi lahendusi, kuigi bioloogilised vahendid ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad.
Projekti „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ja tekkekogused“ (01.10.2024–10.09.2025) eesmärk on luua metoodika, millega saab tervikpildi Eestis tekkivate bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude (edaspidi saadused) tekkest, ja koguda andmed 2023. aastal tekkinud saaduste tekkekogusest esmatootmises (põllumajandus, kalandus ja metsandus), toidu- ning puidutööstuses.
Eksperthinnangud käsitlevad kahe põlevkivituhal põhineva materjali sobivust lubiväetisena kasutamiseks. Uuringutes hinnati nende mõju mulla happesuse vähendamisele, võimalikku kasu taimedele ja taimekasvatussaadustele, saasteainete sisaldust ning väetisenõuete kehtestamise vajadust.
Põllumajandusettevõtetessüsiniku jalajälje hindamise tööriista ja juhendi koostamine (2023).
Käesolev tööriist on mõeldud esmatootmisega tegelevale põllumajandusettevõttele kasvuhoonegaaside jalajälje ehk kliimamõju ehk süsiniku jalajälje hindamiseks ettevõtte ja/või toote tasandil. Tööriista saavad kasutada kõik taime-, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted. Köögivilja-, marja või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete jalajälge paraku see tööriist hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitmed heitekategooriad on võimalik ka käesoleva tööriistaga katta.
Marju Aamisepp, Eduard Matveev, Kristine Tiirats, Agnes Naarits
Kirjeldus
Analüüsi eesmärk oli ÜPP strateegiakava 2023–2027 sekkumistest toetatavate tegevuste rahastamiskõlblike kulude kohta alusandmete kogumine ja koondamine ning analüüsi tulemusena lihtsustatud kulumeetodite rakendamise metoodika ja ühikuhindade väljatöötamine. Analüüsiti maaparanduslike uuendustööde mahte ja maksumusi eesvoolude (sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude), settebasseinide ja puhastuslodude kohta ning maaparandussüsteemi korrastustööde keskkonnamõjude eelhinnangu ja keskkonnakaitsemeetmete planeerimisel ja elluviimisel vee-elustiku eksperdi kaasamise kulusid.
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata paisude mõju jõgede temperatuurirežiimile ning vohandilise neeruhaiguse levikule ja sümptomitele. Selleks valiti välja 14 lõhilaste elupaigaks olevat jõge, kus oli võimalik seirata eelpool nimetatud näitajaid paisjärvedest vahetult alla- ning ülesvoolu.
Ringbiomajanduse teekaart määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused lühi- (2023‒2027) ja pikas perspektiivis (kuni aastani 2035). See on aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest. Piirkondlikud teekaardid sõnastavad tegevused uudseteks kohalikeks algatusteks ja koostöövormideks, võimendades piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvu ning jätkusuutlikust. Teekaart koostati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel koostöös Kliimaministeeriumi ja teiste ministeeriumite, teadlaste, ettevõtjate ja huvirühmadega ning Eesti Maaülikooli kaasabil.
Uuringu eesmärgiks oli hinnata Kassari lahe tööndusliku kinnitumata punavetikakoosluse hetkeseisu (ruumiline varieeruvus ja bioloogilised ning füüsikalised parameetrid), saada soovitus uuringule järgneva kahe aasta püügimahtude osas ning hinnata kalapüügieeskirja (KPE) § 25 lõike 1 punktis 5 defineeritud lubatud püügialade sobivust püügiks uuringule järgneva kahe aasta jooksul. Samuti arendada videomeetodit Kassari lahe punavetikakoosluse levikumustrite, s.o katvuse määramiseks, et oleks edaspidi võimalik täpsemalt hinnata lahtise punavetikakoosluse levikupiire ja -mustrit (katvust) ning läbi selle anda ka täpsemaid varu hinnanguid.
Jookide väiketöötlemine, Toiduohutus ja tervis, Toidutehnoloogia
2023
Projekti eestvedaja
RAIT Faktum & Ariko OÜ
Valdkonnad
Jookide väiketöötlemine, Toiduohutus ja tervis, Toidutehnoloogia
Projektijuht
Kalev Petti
Kirjeldus
Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kui suurt tähelepanu pööravad tarbijad toidu märgistusele ja toidualasele teabele; kui sageli ja millist infot otsitakse ning kuidas seda mõistetakse; kui täpset teavet soovitakse; kuivõrd usaldatakse ja kasutatakse QR-koodi või teisi elektroonilisi vahendeid toidualase teabe saamiseks; millist toidualast teavet soovitakse saada müügipakendisse pakendamata toidu kohta; samuti tarbijate teadlikkus toiduhügieeni põhimõtetest: ohud toidu käitlemisel koduses majapidamises ning teadlikkus toiduohutuse keemilistest riskidest. Seal kus võimalik võrreldakse tulemusi 2019. ja 2014. aastal läbiviidud analoogsete uuringute tulemustega
Tarmo Pikner, Kai Pata, Lianne Teder, Joonas Plaan, Galina Kapanen, Terje Tuisk, Grete Arro
Kirjeldus
Metoodika on praktiline töövahend piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest ning sõnastavad tegevused uudseteks kohalikeks algatusteks ja koostöövormideks, võimestades piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvu ja jätkusuutlikkust1. Seda metoodikat saavad kasutada erinevad organisatsioonid (nt maakondlikud arenduskeskused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, kogukondlikud initsiatiivid) ringbiomajanduse võimaluste kaardistamiseks, teekaardina fikseerimiseks ja arendamiseks.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
Valdkonnad
Biomajandus, Kalandus, Mahepõllumajandus
Projektijuht
Merle Mägi, Keit Simmulmann, Doris Pavlov
Kirjeldus
Uuring annab ülevaate Eesti vesiviljeluse hetkeolukorrast ning Eesti tingimustest vesiviljelus-, sh mahevesiviljelustootmise võimalikkusest ja selleks sobivatest liikidest. Samuti vaadeldakse lähiriikide kogemusi mahevesiviljeluses ning mahetoodangu turustamisvõimalusi ja mahetootmise nõudeid traditsioonilise kalakasvatamise võrdluses.
Rando Värnik, Mait Kriipsalu, Allan Kaasik, Kaja Orupõld, Henn Raave, Kersti Aro
Kirjeldus
Uuring annab ülevaate Eestis tekkiva kääritusjäägi kogusest, selle kasutusest ja potentsiaalist mineraalväetiste asendajana. Aruanne hindab digestaadi ohutust, omadusi ja sobivust väetise või mullaparandajana, käsitleb tootestamise võimalusi ning pakub soovitusi riiklikeks suunisteks ja sekkumiseks.
Käesolevas töös uuriti erinevate valgupulbrite funktsionaalseid ja sensoorseid omadusi. Kasutati ensümaatilist töötlust ning fermenteeriti valmistatud segusid erinevate juuretisekultuuridega, mille tulemusel parandati mudeltoodete tekstuuri, maitset ja aroomi. Uurimistöö käigus arendati mudelretseptuurid nii taimsele jogurti- ja juustuanaloogile kui ka pudingule. Rakendati erinevaid tehnoloogilisi võtteid (homogeniseerimine, segamine, kuumutamine), et toodete kvaliteeti veelgi parendada. Töö tulemusena saadi kõrgendatud valgu- ja kiudainesisaldusega taimsete piimaanaloogtoodete retseptuurid ja valmistamise tehnoloogiad. Läbi viidud uurimis- ja arendustöö on oluliseks sammuks edasistes tootearenduse protsessides, et tarbijateni jõuaksid veelgi maitsvamad, väheste lisakomponentidega ning kõrge toiteväärtusega tooted.
Projektis analüüsiti fungitsiidiresistentsuse levikut kahe fütopatogeense seene, Ramularia collo-cygni (Rcc) ja Zymoseptoria tritici (Zt) populatsioonides kolmeaastase perioodi vältel, 2020–2022 a.
Uuringu eesmärk oli analüüsida kuivendatud põllumajandusmaal hajukoormuse tekkimise asjaolusid, selle levikut pinnavee ja maaparandussüsteemi rajatiste kaudu ning anda soovitused hajukoormuse levikut ohjavate olemasolevate maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste toimimise tõhustamiseks ja vajadusel uued rajatiste ja maaparanduslike või maaharimisvõtete väljatöötamiseks.
"Uuringpõllukultuuride sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise ning sordilise mitmekesisuse kohta ja puuvilja- ja marjakultuuride paljundus- ning istutusmaterjali kasutamise sordilise mitmekesisuse kohta“ (2021–2022) projektgrupi koosseis: Katrin Nittim, Marje Josing, Kelly Tänav, Albert Hansa, Mati Reiman, Bruno Pulver, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Eva Priedenthal, Eesti Konjunktuuriinstituut.
Ülemaailmselt rõhutatakse vajadust soolatatarbimise kontrollimiseks ja vähendamiseks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt tuleks soola tarbimist järk-järgult vähendada <5 grammini päevas, 10% vähendamisega aastas. Soola tarbimine erineb piirkonniti ja eri riigid on tulnud välja omapoolsete algatustega. Eestis soolatarbimist rahvastikupõhiselt uuritud ei ole, kuid soovituslikult ei tohiks soolatarbimine naistel ületada 5 grammi ja meestel 6 grammi päevas.
Uuringu eesmärk oli kaardistada üle Eesti toidu tarneahela osas ettevõtted ning ettevõtete ühendused, mis iseseisvalt või omavahelises koostöös on võimelised kriisiolukorras ja piirkondliku isolatsiooni tingimustes tagama elanikkonna toiduga varustamise.
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toiduohutus ja tervis
2022
Projekti eestvedaja
Eesti Konjuktuuriinstituut
Valdkonnad
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toiduohutus ja tervis
Projektijuht
Albert Hansa
Kirjeldus
Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. 2022. aastal läbi viidud uuringus „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ (uuring sai valmis 2022. aasta detsembris) märkis kodumaise toidu eelistust 61% tarbijatest. Samas kodumaise toidukauba eelistamine langes võrreldes 2020. aastaga 13 protsendipunkti. Tarbija eelistusi korrigeerib alati tugevalt tegelikult pakutav sortiment ja hind ning konkreetne ostuotsus sünnib sageli alles kaupluses.
Eesmärk oli saada eksperthinnang olukorrale, kus kogu Euroopas on suund põllumaa vähenemisele, aga Eestis on sel sajandil põllumaa osatähtsus pidevalt kasvanud. Põllumaa muutuse trendid mõjutavad ka kasutatavate taimekaitsevahendite koguseid. Lisandunud põllumaal kasutatavad taimekaitsevahendid on suurendanud Eestis nende kasutamise üldkogust. Tingimustes, kus põllumaa osatähtsuse EL-s keskmisena on vähenenud, Eestis aga suurenenud, seab ühesugune taimekaitsevahendite üldkoguste vähendamise nõue Eesti teiste liikmesriikidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Projektitulemuste lühikokkuvõte: Uurimistöö tulemusena selgus, et ka kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel võib sihtkohta jõuda vähem kui pool pritsimisvedelikust. Pritsimiskadusid mõjutavatest teguritest on olulisemad piiskade suurus, tuule kiirus ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus. Pritsimiskadude vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi – nende kasutamine vajab häid teadmisi. Keskkonna saastumise ja kadude vähendamine pritsimisel sõltub oluliselt inimfaktorist: oskuslik ja vastutustundlik töömees suudab saada ka kehvema masinaga hea tulemuse ja vastupidi.
Projekti eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.
Projekti eesmärk oli hinnata toidukadude ja raiskamise põhjuseid ning ulatust põllumajanduses ja kalanduses esmatootmise tasandil Eestis, võttes fookusse toidukadude võimalikud tekkekohad saagikoristuse, esmase säilitamise ja ladustamise, transpordi ja esmase töötlemise etapis.
Albert Hansa, Kelly Tänav, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Mati Reiman, Marje Josing
Kirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendis kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja import-kaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2020. ja 2019. aasta uuringute tulemustega, mis võimaldab hinnata Eestis toodetu konkurentsipositsiooni muutumist
Uuringu eesmärk oli analüüsida erinevaid viise, kuidas viljapuu-bakterpõletiku sissetoomine ja levik riigis võib toimuda ning millised meetmed on selle bakterhaiguse kohastumise takistamiseks kõige tõhusamad. Analüüsi tulemuste põhjal on võimalik valmistada ette suunised viljapuubakterpõletiku peremeestaimede tootjatele ja maaletoojatele eesmärgiga toetada kaitstava piirkonna staatuse säilimist ning hinnata kehtivate tõrjeabinõude ajakohastamise vajadust.
Pestitsiitide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring pakub välja võimaliku metoodika Eesti pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu läbiviimiseks. Uuringu käigus pakuti välja uuritavad pestitsiidide jäägid võttes arvesse nii pestitsiidide kasutamist põllumajanduses kui ka esinevaid jääke toidus ja eestlaste toitumist.
Uuringu põhieesmärkideks oli välja selgitada erinevate põllutööde ja kiskluse mõju pesade hukkumisele viljapõldudel ja rohumaadel, võrrelda lindude sigimisedukust mahe-, loodussõbraliku ja intensiivse põllumajandusega maastikes (viljapõllud, rohumaad) ning hinnata erinevate maastikuelementide mõju lindude sigimisele.
Aastatel 2017–2021 analüüsiti kaks korda aastas piimatoodete (joogipiim, juust, või, kodujuust), lihatoodete (hakkliha), teraviljatoodete (nisujahu), munade ja köögivilja (kartul, porgand) jaehinna jagunemist tarneahela erinevate osapoolte vahel. EKI jätkas metoodika edasiarendust ning lisas võrdlusse ka mahetooted. See võimaldas hinnata mahekaupade hinnastamist ja nende konkurentsipositsiooni võrreldes tavakaupadega. Kaardistati Eesti toidusektori tarneahela kaubanduses formeeruvad (jaehinnad) tulude jaotus ja trendid selles jaotuses tarneahela osapoolte vahel läbi erinevate konjunktuuritsüklite.
Põllumajanduse prognoosimudeli eesmärk on luua süsteem, mis koondaks otsustusprotsessiks vajalikud empiirilised andmed, et võimaldada prognoosida põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist arvestades põllumajandus- ja kliimapoliitikat kümneaastases perspektiivis. Projekti tulemusena loodud mudel võtab arvesse Eesti eripära ja annab võimaluse analüüsida erinevaid poliitikastsenaariumeid, süsteem keskendub avatud põllumajandusturule ega hõlma muutuste mõju teistele majandussektoritele. Mudeli tulemit saab kasutada sisendina põllumajandustootjate sissetulekute prognoosimisel vastavalt muutuvatele turu- ja makromajanduslikele tingimustele.
Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja mahepõllumajandusloomade (piimalehmade, lihaveiste, kitsede ja lammaste) proteiini- ja energiavajaduse puudujäägid põhisöötadega söötmisel; koostada söödaratsioonid piimalehmadele ja lammastele ning lihaveistele ja kitsedele; katsetada energia- ja proteiinirikaste söödakultuuride kasvatusvõimalusi; töötada välja söödabaasi toiteväärtuse suurendamise abinõud.
Sordivõrdluskatsete tulemusena selgitati välja rida maheviljelusse sobivaid teraviljade, põldherne, põldoa, talirüpsi, kartuli ja köögiviljade sorte, mille kasvatamine võimaldab tõsta mahetootmise saagikust ja parandada kvaliteeti. Agrotehniliste uuringute tulemusena pakuti tootjatele mitmeid lahendusi, mis aitavad suurendada põllukultuuride tootlikkust ja parandada toodangu kvaliteeti ning mullaviljakust: selgitati välja mitmed maheviljelusse sobivamad vahekultuurid; anti soovitusi biopreparaatide kasutamiseks; näidati vedelsõnniku potentsiaali ja äestamise positiivset mõju maheteravilja kasvatamisel; hinnati miniharimise ja otsekülvi kasutamise võimalusi jms.
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus
2020
Projekti eestvedaja
Eesti Konjuktuuriinstituut
Valdkonnad
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus
Projektijuht
Piret Hein
Kirjeldus
Uuring annab ülevaate Eesti mahetoodangu turustamisest Euroopa Liidu riikidesse ja ekspordist väljapoole Euroopa Liitu 2019. aastal. Uuring võrdleb saadud tulemusi ka 2017. aasta tulemustega. Analüüsis on välja toodud andmed loomsete toodete (sh elusloomad, liha, liha- ja piimatooted, mesi) ja taimsete toodete (sh tera- ja kaunvili, marjad, puuviljad, köögiviljad ja nendest valmistatud tooted, joogid) kohta, vaadeldud on vastavate käivete ja piirkondade osakaalude muutumisi.
Põllumajanduspoliitika osakonna hinnang: Uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uurimistöö tulemusi kasutatakse nii ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikameetmete kujundamiseks kui ka ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi edendamiseks.
Projekti käigus koostati ülevaade põllumajandusmaastike elurikkust säilitavatest tegevustest, mis koondatakse ka portaali www.heapõld.ee. Anti ülevaade elurikkust soosivast niitmise tingimustest erinevatel rohumaatüüpidel ning analüüsiti erinevate majandamis- ja hooldusrežiimide mõju (hekseldamine, tavapärane niitmine, lühiajalise rohumaa majandamine, rohumaa hülgamine) rohumaade elustikule. Analüüsiti võimalusi tulemuspõhiste toetusskeemide rakendamisel ning viidi läbi küsitlus põllumajandustootjate seas saamaks ülevaadet nende ootustest tulemuspõhiste toetuste osas.
Albert Hansa, Kelly Tänav, Ingrid Niklus, Mati Reiman, Marje Josing
Kirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendis kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2019. ja 2018. aasta uuringute tulemustega, mis võimaldab hinnata Eestis toodetu konkurentsipositsiooni muutumist.
Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Eesti tarbijate tava- ja mahetoidukaupade ostueelistused, -harjumused ja -hoiakud, import- ja kodumaiste toidukaupade eelistused, eelistuste põhjused ning analüüsida trende harjumuste muutustes, tooterühmade tarbimises ja eelistustes. Lisaks uuriti tarbijate teadlikkust toidukauba pakenditel oleva toidualase teabe ja märgistuste kohta ning Covid-19 leviku mõju elanike ostu- ja tarbimiskäitumisele.
Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 2017–2019.
Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate muldade C varu huumushorisondis on viimase 26–35 aasta jooksul suurenenud, keskmiselt 0,22 t ha-1 aastas, kuid C varu suurenemine on seotud peamiselt huumushorisondi tüsenemisega, sest mulla Corg sisaldus ei ole suurenenud, millest tulenevalt ei ole muutunud ka 0-20 cm kihi C varu. Kõige tundlikumad on olnud gleimullad, kus on mulla Corg sisaldus ja C varu on vähenenud ka 0-20 cm kihis. Proovivõtmise metodoloogia ja erinevad arvutuskäigud C varu arvutamisel avaldasid C varu väärtustele vähe mõju, kuid arvestama peab, et mõned mullaomadused (muldade niiskusrežiim, lõimis) võivad teatud tingimustel mõju avaldada. Uuritud omadustest kõige suuremaks mõjutajaks oli mulla niiskusrežiim, mida tuleks alati tulevikus arvestada tehes lõplike järeldusi C varu dünaamika kohta.
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toetuste taotlemine
2019
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Toetuste taotlemine
Projektijuht
Jüri Lillemets, Ants-Hannes Viira
Kirjeldus
Projekti eesmärk oli analüüsida Eesti riigi eelarvest rahastatava meetme „Turuarendustoetus“ abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtetele. Turuarendustoetuse tegevuste eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõimet. Turuarendustoetuse kasutamise ning selle abil ellu viidud tegevuste mõju analüüs on vajalik, kuna järjest enam on vaja leida Eesti põllumajandustoodetele ja nendest töödeldud toodetele uusi turge, kuhu eksportida ning turuarendustoetus on üks riigi poolt pakutavatest meetmetest, mille abil uutele turgudele siseneda.
Vilja Vähi, Kelly Tänav, Albert Hansa, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Mati Reiman, Marje Josing
Kirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendis kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2018 ja 2017. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.
Koostati kultuurtaimede metsikute sugulasliikide koondnimekiri 144 liigiga. Määratletud kriteeriumite alusel valiti koondnimekirjast välja liigid, millest koostati kultuurtaimede metsikute sugulasliikide Eesti prioriseeritud nimekiri 88 liigiga.
Põllumajandusministri 29. aprilli 2005. a määruse nr 51 „Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli kord“ lisa 1 „Taimekaitseseadme nõuetekohasuse hindamise tabel“ koostati lähtuvalt standardist „EVS-EN 13790-1:2005. Põllumajandusmasinad. Taimekaitsepritsid, mis muutus 02.04.2015. a kehtetuks ning asendus samast kuupäevast kehtima hakanud uute EVS-EN ISO 16122 seeria standarditega. Seetõttu tuli tehnilisel kontrollil esitatavad nõuded ja kontrollimise protseduur viia vastavusse kehtivate standarditega. Projekti tulemusena koostati uute põllu-, puude ja põõsaste ning katmikalapritside nõuetekohasuse hindamise tabelid ja tehnilise kontrolli protokollide vormide kavandid.
Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid. Selgitati välja poollooduslike rohumaade (loopealne karjamaa, puiskarjamaa, suprasaliinse ja saliinse vööndi rannakarjamaa) karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis (sh mineraalne) ja toiteväärtus aastatel 2017–2019.
Uuringu eesmärk oli välja tuua Eestis kasutatavatest aiakultuuridest puuvilja- ja marjakultuuride liikide sertifitseerimise süsteemi vajalikkus Eestis ning sertifitseeritud paljundus- või istutusmaterjali tootmise majanduslik otstarbekus.
Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööt, selgitamaks selle mõju vasikate jõudlusele ja tervisele. Startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma ja et see oleks majanduslikult ökonoomne. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks töötati välja kuus erinevat startersööda retsepti, selgitati pilootkatsega kuue erineva startersööda maitsvust ja söömust, korraldati vasikatega kahe eelnevalt parimaks tunnistatud startersöödaga jõudluskatse ning viidi läbi majanduslik analüüs. Jõudluskatses leidsime, et vasikad sõid isukamalt startersööta K-5, võrreldes startersöödaga K-4, ja saavutasid teiseks elukuuks oluliselt suurema kehamassi. Katsegruppide vaheline startersööda söömuse erinevus ilmnes varem, 34ndaks elupäevaks, kehamassi erinevus muutus oluliseks aga seitsme päeva võrra hiljem, 50ndaks elupäevaks. Arvutuslikult jõudis startersööda K-5 söömus 1,5 kg-ni 11 päeva varem kui startersööda K-4 söömus. Majanduslik analüüs näitas, et K-4 katsegrupi söödakulu 90nda elupäevani oli 2,6% suurem kui K-5 katsegrupi söödakulu. Leidsime, et startersööda söömus on vasikate kasvu ja arengu seisukohalt väga oluline. Kuivõrd aga startersööda söömust mõjutavaid tegureid on väga palju, siis tuleb vähemalt farmi söötmis- ja pidamiskorraldusest tulenevad kõikvõimalikud muutused vasikate üleskasvatamise skeemis viia miinimumini, tagamaks ühtlane rutiin ja stabiilsus.
Uuringu eesmärk oli koguda usaldusväärseid ja esinduslikke andmeid inimese tervist ohustada võivate ergotalkaloidide sisaldustest Eestis tarbitavates teraviljatoodetes ning koostada nende põhjal saadavushinnang.
Vilja Vähi, Kelly Tänav, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Mati Reiman, Marje Josing
Kirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2017 ja 2016. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.
Uuringu eesmärk oli uurida ebaausate kauplemistavade esinemist ja mõju Eesti toiduainete tarneahelale ning Eesti toiduainete sektorile laiemalt. Töö annab ülevaate ja kaardistab ebaausate kauplemistavade kasutamise Eesti toidukaupade tarneahelas tööstuse ning kaubanduse lülides ja võrdleb muutusi Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta uuringuga. Ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlused puudutasid ennekõike toiduainetööstuste ja jaekettide vahelisi lepingulisi suhteid ning probleeme. Töös on laiemalt vaadeldud, mida on valdkonna kaardistamiseks tehtud Euroopa Liidus ning kuhu Euroopa Liit selle protsessiga on jõudnud. Kuivõrd Euroopa Komisjon on tulnud ebaausate kauplemistavade vastu võitlemiseks välja vastavasisulise direktiivi ettepanekuga, on sellel otsustav tähendus ka Eesti jaoks.
Uuringu põhieesmärk oli kahe suurt majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustava kahjustaja – aasia siku (Anoplophora glabripennis) ja männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) näitel hinnata, invasiivsete taimekahjustajate võimalikku tekitatavat majanduslikku kahju nii riigile, eraettevõtlusele kui ka keskkonnale. Samuti koostati uuringu käigus metoodika näidiskahjustajate potentsiaalse majandusliku kahju suuruse rahalise väärtuse hindamiseks, võttes aluseks kahjustajate peremeestaimede (leht- ja okaspuude) rahalise väärtuse.
Monitooringu programmi eesmärgiks oli analüüsida asooli- ja strobiluriinirühma fungitsiidide suhtes resistentsust põhjustavate mutatsioonide olemasolu teravilju kahjustavate fütopatogeenide Septoria tritici, Blumeria graminis, Pyrenophora teres ja Ramularia collo-cygni genoomides ning naeri-hiilamardika resistentsuse monitooring.
Uuringu eesmärgid olid selgitada viiruse püsivust keskkonnas põhja parasvöötme tingimistes peatähelepanuga hukkunud metssigade korjustest tekkiva saaste küsimuste selgitamisele; selgitada SAK viiruse püsivust keskkonnas erinevatel aastaaegadel ning võimalikke keskkonnategureid, mille vahendusel nakkus võib levida metssigadelt kodusigadele, sh metsseakorjuste looduses püsivust, viiruse püsivust teraviljas; selgitada projekti käigus tuvastatud viirustüvede fülogeneetilist sugulust varem isoleeritud tüvedega.
Projekti eesmärk oli määratleda keskkonnale ja inimtervisele ohutud raskmetallide piirkontsentratsioonid Eestis turustatavates väetistes liikide kaupa.
Vilja Vähi, Kelly Tänav, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Mati Reiman, Marje Josing
Kirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi nimetuste osas kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2016 ja 2010. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.
Eesti Maaülikool, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet
Valdkonnad
Toiduohutus ja tervis
Projektijuht
dots Terje Elias
Kirjeldus
Projekti eesmärk oli anda hinnang, kas nitritite tarbimine Eesti laste (vanusegruppides 12-35 kuud ning 36 kuud – 10 aastat) poolt ületab kehtestatud ADI piirväärtust. Nitriteid kasutatakse lihatoodete säilivusaja pikendamiseks, et hoida ära nt Clostridium botulinumi riski ning säilitada lihatoodetele iseloomulikku värvust ja maitset. Uuringus esitatud analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et lihatoodetesse lisada lubatud nitritite piirmäärade ületamisi Eesti lihatoodetes suure tõenäosusega ei esinenud, sest vastasel juhul oleks lõpptoodete nitritite sisaldused märkimisväärselt kõrgemad. Tarbides nitrititega töödeldud lihatooteid on oluline, et neid ei tarbitaks igapäevaselt, seega on väga oluline hoida nitriti sisaldusega lihatoodete tarbimise sagedus ning -kogus kontrolli all. Nitrititega töödeldud lihatoodete, eriti viinerite ja keeduvorstide, tarbimisel on nitritite ohutuid päevaseid koguseid (ADI väärtusi) laste puhul kerge ületada, sest neil on väiksem kehakaal. Lisaks lihatoodetest saadavatele nitritite kogustele saadakse nitraate veest ja köögiviljadest, milles leiduvad nitraadid võivad omakorda endogeenselt muunduda nitritiks. Analüüsides lihatoodetest saadavat nitritite kogust aastate kaupa ilmnes, et nii poiste kui ka tüdrukute puhul on nitritite saadavus kõrgem 4. ja 5. aasta vanustel ja seejärel 10. aasta vanustel. Eeldades, et toitumisuuringu valim on esinduslik, võime väita, et kogu elanikkonna vastav vanusegrupp (12 kuud kuni 10 aastat) ületab nitritite ADI väärtust 3,13% ulatuses (95% CI; 2,18 – 4,34). Sajast lapsest saab lihatoodete tarbimisest ADI arvust suurema koguse nitriteid kolm last. Nitritite tarbimisnäitajad (saadavus) on aastate lõikes langenud. Ühe võimaliku põhjusena näeme tarbijate teadlikkuse tõusu ning tervislike toitumisviiside suuremat rakendamist.
Toetusskeemidel on olnud põllumajandussektori arengule oluline mõju läbi tootjate majandusliku toimetuleku parandamise. Ainult kogutoodangu toel (s.t tootmisest tulenevad tulud) jõudsid perioodil 2010-2014 kasumiläveni vaid köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatajad. Teiste tootmistüüpide ettevõtteid aitasid kasumiläveni ÜPP I samba toetused, nendeta poleks tagatud majanduslik jätkusuutlikkus. Suurimates raskustes oli lihaveisekasvatus, kus kasumiläve saavutamiseks otsetoetustest ei piisanud. Struktuurimuutused on aset leidnud kõigi tootmistüüpide lõikes: väiketootmine kahaneb ja suurtootmine laieneb. Turukorraldusmeetmeid kasutati vähe.
Eesti põllumajandustootjad on saanud perioodil 2010‐2015 erinevaid ÜPP toetusi (nii I sambast kui II sambast), lisaks ka investeeringutoetusi. Uuringust järeldub, et toetusskeemidel on olnud põllumajandussektori arengule oluline mõju läbi tootjate toimetuleku parandamise, toetused tagavad põllumajandussektori majandusliku jätkusuutlikkuse. Kokkuvõtvalt saab öelda, et põllumajandustootjatele suunatud toetuste süsteem on keeruline ja killustatud ning vajab seetõttu suuremat läbipaistvust ja korrastatust.
Tootjate küsitlusest selgus, et 2015. aastal kasvatati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 151 sorti teravilja ja 36 sorti kartulit (2014.a vastavalt 140 ja 36). Külvatud teraviljasortidest oli 2015. aastal 42% pärit Eesti sordilehest (2014. a 41%), ülejäänust valdav osa oli ELi sordilehest, üksikuid sorte polnud kirjas kumbaski sordilehes. Kartulisortidest oli mõlemal vaatlusalusel aastal 17% pärit Eesti sortilehest, 80% ELi sordilehest ja 3% polnud kumbaski sordilehes. 2014. aastal oli kasutatud teraviljaseemnest 27% sertifitseeritud, millest 78% oli Eesti päritolu seeme (2015.a 81%). Kartulikasvatajad kasutasid 2015. aastal 20-30%-l kartuli kasvupinnast sertifitseeritud seemnekartulit, millest 80% oli Eesti päritolu (2014.a vastavalt 20-30% ja 52%).
Uurimistöö käigus koguti kliiniliselt tervetelt veistelt 325 roojaproovi 65st farmist. Laiendatud spektriga beetalaktamaase (ESBL/ AmpC) tootvate Escherichia (E.) coli esinemus oli 9,5% (n= 31) ning ESBL tootvaid tüved pärinesid 16 st farmist. Kliiniliselt tervetelt vasikatelt isoleeritud E. coli tüved (n=45) oli uuritud antibiootikumide suhtes oluliselt tundlikumad võrreldes kõhulahtisusega vasikatelt pärinevate E. coli tüvedega (n=191). Kliinilisest materjalist pärinevad E. coli tüvedest olid 29,3% (n=63) fluorokinoloonide suhtes resistentsed ning ESBL tootvaid mikroobitüvesid tuvastati 3,6% juhtudest.
Eesti toidusektori tarneahela toimimist on viimastel aastatel raskendanud madalad tooraine maailmaturuhinnad ning sellele on kaasa aidanud 2014. aasta augustis Venemaa poolt EList pärit põllumajandussaadustele ja nendest valmistatud toodetele kehtestatud impordikeeld. Seakasvatajate olukorda raskendas veelgi 2015. aasta augustis Eesti seafarmides avastatud sigade Aafrika katk. Keerulises olukorras sealiha‐ ja piimatootjad on oma toodangu mingigi müügi tagamiseks pidanud leppima nende jaoks kehvemate lepingutingimustega. Nii sealiha‐ kui ka piimatootjad leiavad, et hind, mida nad oma toodangu eest saavad, ei ole jätkusuutlik, kuna jääb alla toodangu omahinna.
Arvutati välja 2015. aastal Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse turustatud ja kolmandatesse riikidesse eksporditud mahepõllumajandussaaduste, -toidukaupade ja -jookide ekspordikäive.
Projekti eesmärk oli anda ülevaade Eesti hobumajanduse hetkeolukorrast. Projekti tulemusena loodi ülevaade hobumajandust iseloomustavatest statistilistest näitajatest: hobuste arv, hobuste hinnanguline paiknemine, hobumajanduse erinevad valdkonnad. Lähemalt uuriti ratsasporti ja hobuste aretust ning kasvatust; teisi hobumajanduse valdkondi vaadeldi ülevaatlikumalt. Uuringus hinnati hobumajanduse valdkondade majanduslikku sisendit läbi kulumeetodi. Seeläbi kirjeldati hobumajanduse olukord ning anti soovitused hobumajanduse olukorra edasiseks monitoorimiseks. Toodi välja võimalikud indikaatorid, kuidas edaspidi hobumajanduse mahtu mõõta. Samuti anti projekti tulemuste põhjal soovitusi hobumajanduse edasiseks arendamiseks.
Projekti raames koostati uuringud Integreeritud taimekaitse rakendamine põllumajandustootjate seas ning Eestis registreeritud taimekaitsevahendite riskid mittesihtorganismidele sh. mesilastele. Nendest esimeses uuringus analüüsiti põllumajandustootjate teadlikkust integreeritud taimekaitse võtetest ning nende rakendamist tootmispraktikas. Teise uuringu tulemusena koostati ülevaatetabelid Eestis registreeritud herbitsiidide, fungitsiidide ja insektitsiidide toksilisusest ja riskiväärtutsest veekeskkonna organismidele ja mesilastele ning tolmeldavatele putukatele
Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu (2016. aastal kaks kolmandiku tarbijatest) kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti toidukaupade positsioon siseturul, nii kauplustes pakutavate toodete sortimendi nimetuste osas kui ka osakaaluna kaupluste käibes. Uuriti ka kodumaiste ja importkaupade hinnatasemete erinevust. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. aastaga, mis võimaldab hinnata Eesti toodangu konkurentsipositsiooni muutumist.
Elanikud ostavad toidukaupu vähemalt kaks korda nädalas või sagedamini. Igapäevased toidukaubaostud tehakse peamiselt suurtest toidukauplustest ja väärtustatakse kodumaist toitu. Kodumaist toidukaupa eelistab osta 74% elanikest, mis on sama tase kui kümme aastat tagasi. Kodumaine toidukaup on elanike hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Soovikohast toidukaupa ostetakse pere rahalisi võimalusi arvestades piirangutega. Kui soovikohast toidukaupa pole müügil, siis elanikud ei tea võimalusest oma soovide kohta tootjatele või kauplustele märku anda. Eesti elanike toidulaual on sagedamini leib, köögiviljad, puuviljad, marjad, munad, juust, kartul, hapukoor, toiduõli, kohupiim, kodujuust, joogipiim ja või. Toidu äraviskamist esineb kolmes peres neljast, tüüpiliselt visatakse toitu ära harva ja peamiselt hallituse, riknemise või säilivusaja ületamise tõttu. Mahetoit tähendab elanikele eelkõige ise kasvatatud puhast toitu ja alles seejärel tunnustatud mahetootjate toodetud toitu. Kuigi mahetoitu peetakse kalliks, on ta tervislik ja ostmise sagedus on suurenenud. Mahetoidu ostmist mõjutavad enim inimeste rahalised võimalused.
Eestis oli 2013-2016. aastail 19 seemnetootjat, kes tootsid põllukultuuride, söödakultuuride ja köögiviljade maheseemet. 2015 aastal kattis maheseemne kogus sõltuvalt kultuurist 1,5-26% maheteraviljatootjate seemnevajadusest. Suurim seemnevajadus oli teraviljadest kaeral (2181 t) ja väikseim speltanisul (163 t). 2016. aastal oli vajadus oluliselt suurem, vastavalt 3062 ja 254 t. Kartuli maheseemne tootmine on keerukas. Eestis on mõned tootjad üritanud tegeleda sellega, kuid turustamisega on olnud tõsiseid probleeme. Ka teistel maheseemne tootjatel on probleemiks, et puudub kindlus, kas seemet õnnestub müüa. Samuti seemnekäitlemise seadmete ebapiisavus. Mahetootjad on skeptilised maheseemne kasutamise osas: kas sellisel viisil toodetud seeme on piisavalt terve ja elujõuline, et tagada konkurentsivõimeline saak. Samas märgiti ka, et sertifitseeritud maheseemne kogus turul on kasin. Ilmes ka, et mõned mahetootjad ei olnud teadlikud 20% suuremast toetusmäärast kui külvatakse sertifitseeritud maheseemet. Lähtuvalt tulemustest koostati soovitused maheseemne kasutamise osakaalu parandamiseks Eestis.
Projekti eesmärgid: 1) Anda ülevaade 15 aasta jooksul (2000–2015) Eesti sordilehte võetud ja standardsortidena püsinud suvinisu-, rukki-, kaera- ja kartulisortidest. 2) Võrrelda nende kultuuride saagipotentsiaali ja kvaliteeti, näitamaks sordivaliku olulisust toodangu saagikuse suurendamisel ja kvaliteedi parandamisel. Analüüsida ja anda hinnang omaduste muutuste suundumuste kohta 15 aasta jooksul. 3) Suvinisu saagikuse analüüsimisel näidata fungitsiidide kasutamise mõju 10 aasta jooksul (2004–2014).
Võrreldes eelmise uuringuga on koolide ja õpilaste maksimaalne kaasatus tõusnud ~20%. Nii koolides kui ka kodudes on suurenenud viljade tarbimine. Üle 50% õpilastele pakuti koolis vähemalt 3-4 korral nädalas värsket puuvilja ning pea pooltele õpilastele vähemalt 1-2 korral nädalas värsket köögivilja. Marjade pakkumine on jätkuvalt väike, kuid siiski sagenenud. Kavasse võiksid olla kaasatud ka välismaised viljad, arvestades samuti nende hooajalisust. Suuremat rõhku tuleks pöörata õpilaste harimisele puu- ja köögiviljade söömise kasulikkusest ning kava võiks laieneda vähemalt põhikooli lõpuni.
Projekti eesmärk oli selgitada välja, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti 27. mail 2015 avaldatud riskihinnangus „Scientific Opinion on the safety of caffeine“ (EFSA 2015a) esitatud ohutuid koguseid. Hinnang annab lühiülevaate kofeiini omadustest ja mõjust tervisele ning sisaldab vastava vanusegrupi toitumisandmete põhjal teostatud saadavuse hinnangut koos riskikirjeldusega. Saadavuse hinnang põhineb Tervise Arengu Instituudi läbiviidud Rahvastiku toitumise uuringu andmetel.
Projekti tulemus: Maastikuelementidest oli arvuliselt ja pindalaliselt kõige rohkem kraave (68,4% kogupindalast) ja põllusaari (28,5%). Maastikuelementide osakaal põllumassiividest on suurim Pärnumaal ja Tartumaal ning madalaim Ida-Virumaal. Maastikurajoonidest oli madalaim maastikuelementide osakaal Kagu-Eesti kõrgustikel ja Pandivere kõrgustikul. Viimasel võiks maastikuelementide arvu suurendada. Potentsiaalsetest maastikuelementidest esineb ETAKis kõige enam hekke (79,2%). Analüüside määramatuse vähendamiseks tuleks korrastada maastikuelementide kaardistamise reaalsusmudel ja andmemudel.
Marge Starast, Kadri Karp, Ulvi Moor, Marika Mänd, Angela Ploomi, Priit Põldma, Kati Keert, Lagle Heinmaa
Kirjeldus
Eestis vähelevinud kultuuridele taimekahjustajate tõrjeks registreeritud TKV valiku kaardistamine ja analüüs näitas, et praegusel hetkel puudub võimalus keemiliselt tõrjuda mitmeid olulisi taimekahjustajaid, sest Eestis pole lubatud ühtki sobilikku preparaati või on preparaatide arv alla kolme. Selline olukord seab tõsiseid takistusi mitmete vähelevinud kultuuride viljelemisele. Väga vähe on registris bioloogilisi ja muid looduslikke preparaate, mida saaks kasutada sünteetiliste kemikaalide alternatiivina integreeritud taimekaitses (ITK) ja mis sobiksid kasutada ka maheviljeluses.
Projekti eesmärgiks oli kohtvisiitide kaudu hinnata veiste vabapidamisega külmlautades esinevaid heaolualaseid riske. Heaolu hindamine viidi läbi kümnes farmis neljal aastaajal, mille tulemusel täheldati viit olulisemat heaoluga seotud riski vabapidamise veiselautades: toitumus (liialt palju kõhnu lehmi), nahaprobleemide esinemine, lonkamine, ebapiisav jootmisseadmete arv ning asemete ebamugavus (liialt pikk lamama heitmise aeg. Heaoluga seotud riskid ei erinenud suurfarmide ja väiksemate farmide vahel, va loomahoiu aspekt. Üldine hinnang külastatud farmide heaolule oli rahuldav. Soovitav on olemasolevat seadusandlust mõnedes aspektides täiendada või täpsustada.
Uurimistöö tulemusena koostati ülevaade 2001-2015. a teostatud 3183 tehnilisest kontrollist, nende teostajatest ja avastatud puudustest. Korras oli 88,3% pritsidest. Põllumeeste ja taimekaitseinspektorite küsitlustest selgus, et kontrolli kvaliteediga ollakse rahul. Anti hinnang kontrolli metoodika vastavusele direktiivi 2009/128/EÜ ning vastava standardi nõuetele, leiti, et arvestades Eesti olusid ja võimalusi on vastavus olemas. Toodi välja uue standardi EVS-EN ISO 16122 nõuete erinevused eelmise standardi nõuetest. Koostati ettepanekud kontrolli süsteemi ja metoodika täiustamiseks.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas aastatel 2015 ja 2016 otsetoetuste raames rakendatud minimaalsete hooldustööde nõuete täitmine mõjutas, nii keskkondlikke kui ka struktuurilisi aspekte arvesse võttes, erinevate tootmistüüpide ja suurusklassidega põllumajanduslikke majapidamisi. Uuring tugines kahele peamisele andmeallikale: 1) PRIA registrid ja andmebaasid; 2) toetuse taotlejate seas läbi viidud ankeetküsitlusega kogutud andmed.
Projekt analüüsis Eestis välja kujunenud kalaressursi kasutust kahe peamise grupi lõikes: kutselised kalurid ja harrastajad. Leiti, et harrastajate osakaal on olnud pidevas kasvutrendis, olles kõrgeim väikejärvedel ja jõgedel. Eesti kõige produktiivsemates piirkondades nagu Pärnu laht ja Peipsi-Pihkva järv domineerivad endiselt tugevalt kutselised kalurid. Toimuvat muutust ei ole vaja seadusandlikult takistada, pigem tuleks leida võimalused kuidas riik muutusest maksimaalset tulu saaks (selle tagab näiteks harrastusliku võrgupüügi kõrge hind); samas tuleks kasutada olemasolevaid vahendeid (näiteks EMKF) kalurite kõrvaltegevuste soodustamiseks.
Projekti eesmärgiks oli võimaliku GMO (geneetiliselt muundatud organism) saaste detekteerimine Eestis müüdavates maisi-, rapsi- ja sojaoa seemnetes. Müüjate ja sordiesindajate valikul lähtuti põhimõttest, et oleks võimalikult hästi kaetud erinevad sordid ja nende edasimüüjad. Kogutud seemneproovides analüüsiti erinevate transgeenide võimalikku esinemist. Eurofins GeneScan GmbH laboris (Freiburg, Saksamaa) analüüsiti rapsi- ja sojaoa proove. Tehtud analüüsid näitasid, et ükski kahekümnest rapsi ja ühest sojaoa proovist ei sisaldanud transgeene. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Tartu, Eesti) analüüsiti kümme maisiproovi, millest üheski ei leitud transgeene. Mõlemad eespool nimetatud laboratooriumid on sertifitseeritud vastavate analüüside teostamiseks.
Eesti tootjatel on EL-i kvaliteedimärkide taotlemise huvi ning ka valmisolek võtta antud protsessist osa. Samas on oma eripäraste toodetega eksporditurgudele minemise idee uudne ja vajab tugevat riigipoolset nõustamist ja tuge, kuna taotlemise võimalusest teatakse vähe ning ekspordisuutlikkus on madal. Tugev tootjate ning neid koondavate aktiivsete erialaliitude toetus on Eesti meel (kaitsmaks kvaliteedimärgiga tootjate huve ja tõstmaks ekspordipotentsiaali). Lisaks saab nimetada Eesti kalatooteid (eelkõige pikaaegse ekspordiajalooga vürtsikilust tooteid), mille positsiooni ja konkurentsivõimet välisturgudel saaks kvaliteedimärgi kandmine parandada.
Eestis oli 2013-2016. aastail 19 seemnetootjat, kes tootsid põllukultuuride, söödakultuuride ja köögiviljade maheseemet. 2015 aastal kattis maheseemne kogus sõltuvalt kultuurist 1,5-26% maheteraviljatootjate seemnevajadusest. Suurim seemnevajadus oli teraviljadest kaeral (2181 t) ja väikseim speltanisul (163 t). 2016. aastal oli vajadus oluliselt suurem, vastavalt 3062 ja 254 t. Kartuli maheseemne tootmine on keerukas. Eestis on mõned tootjad üritanud tegeleda sellega, kuid turustamisega on olnud tõsiseid probleeme. Ka teistel maheseemne tootjatel on probleemiks, et puudub kindlus, kas seemet õnnestub müüa. Samuti seemnekäitlemise seadmete ebapiisavus. Mahetootjad on skeptilised maheseemne kasutamise osas: kas sellisel viisil toodetud seeme on piisavalt terve ja elujõuline, et tagada konkurentsivõimeline saak. Samas märgiti ka, et sertifitseeritud maheseemne kogus turul on kasin. Ilmes ka, et mõned mahetootjad ei olnud teadlikud 20% suuremast toetusmäärast kui külvatakse sertifitseeritud maheseemet. Lähtuvalt tulemustest koostati soovitused maheseemne kasutamise osakaalu parandamiseks Eestis.
OECD taustaraport „Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteem“ hindab põllumajandussektori tootlikkust ja jätkusuutlikkust, rõhutades vajadust tihedama koostöö järele teadusasutuste ja ettevõtete vahel. Raport toob esile vajaduse stabiilsema teadusrahastuse ja ettevõtete suurema panuse järele innovatsiooni, et tõsta sektori lisandväärtust.
Tõdeda võib maaparandushoiutööde nõrka taset – settega ummistunud kaevud ja dreenisuudmed, puuduvad kaevukaaned, koprapaisud, kõrge veetase kraavides regulaatorite ja truupide hooldamatusest. Seireandmetest ilmneb uuendustööde ja rekonstrueerimise vajadus: uuendamist vajab 54% truupidest, 11% drenaaži kaevudest ning 66% kollektorite suudmetest.
Lõppjäreldus: Agrotehnoloogiliste meetmete (viljavaheldus, mullaharimine, keemiline tõrje, väljakitkumine jm) kompleksne rakendamine on võimaldanud tuulekaera kontrolli alla saada, kuid ei ole taganud sellest vabanemist.
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus
2015
Projekti eestvedaja
Eesti Konjuktuuriinstituut
Valdkonnad
Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Maheloomakasvatus, Mahetaimekasvatus
Projektijuht
Piret Hein, Pille Vahtramäe, Lia Lepane, Mati Reiman, Viivika Savina, Ingrid Niklus
Kirjeldus
Projekti raames selgitati välja millise osa Eestis mahedana kasvatatud põllumajandussaadustest kasutati mahedana ning milline osa müüdud mahetoodangust müüdi mahedana. Arvutati välja potentsiaalne mahepõllumajandustoodangu müügikäive ning hinnati tegelikku mahedale viidatud toodangu müügikäivet. Viidi läbi kodumaiste mahetoidukaupade ja –jookide sortimendi- ja jaehinnavaatlus. Võrreldi muutusi ajas.
Projektitulemus: Toiteelementide ja huumuse/süsiniku voogude ning bilansside arvestamine on üha olulisem nii rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel kui ka põllumajandustootmise kestlikkuse tagamisel ja konkurentsivõime suurendamisel. Nende arvutuste teostamiseks on vajadus on kohalikesse tingimustesse kohandatud abivahendite järele.
Projekti käigus analüüsiti seitset mereadru ja kolme järvemuda proovi. Lubatust kõrgem raskmetallide sisaldus leiti neljas mereadru ja ühes järvemuda proovis. Taimekaitsevahendite jääke tuvastati kolmes mereadru proovis.
1965-2013 on nii üldine kui aktiivne taimekasvuperiood Eestis pikenenud keskmiselt 3 nädalat. Sajandi keskpaigaks võib kasvuperiood pikeneda 17-37 päeva, sajandi lõpuks 33-86 päeva. Aktiivsete temperatuuride summad kasvavad keskmiselt 300-450º ja 550-1100º, efektiivsete üle 5 ºC temperatuuride summad 250-400º ja 500-1000º, efektiivsete üle 10 ºC temperatuuride summad 150-250º ja 300-700º.
Eesti mesindussektori uuring annab ülevaate mesilasperede arvust, meetoodangust, turustuskanalitest ja mesinike peamistest probleemidest. Aruanne käsitleb ka kutseliste mesinike osakaalu, mee hinnataset ning vajadust riikliku toe järele mesilaste haiguste, tõuaretuse ja pestitsiididest tingitud suremuse vähendamisel.
Projekti tulemused näitasid, et veise vedelsõnniku ja veise vedelsõnnikul baseeruva kääritusjäägi mõju mulla agrokeemilistele näitajatele, ensüümide aktiivsusele ning punase ristiku ja kõrreliste rohumaa saagile on sarnane.
2015. aasta vegetatsiooniperioodil viidi Rannu ja Kambja testaladel Sentinel-1 aegridadega läbi välitöödega toetatud eksperiment. Leiti kolm Sentinel-1 põhist parameetrit, millel on arvestatav potentsiaal niitmise tuvastamise algoritmis rakendamiseks.
Koostati metoodikad teravilja seemnete põldude tunnustamise, seemnepartiidest proovivõtu ja seemne tootmise kulude ning seemnete sertifitseerimis- ja majanduskatsete kulude arvutamiseks.
Peep Piirsalu, Mati Mõtte, David Arney, Irje Nutt, Liia Taaler
Kirjeldus
Uuringuga selgitatakse välja karusloomakasvatuse sektori majanduslik olukord aastatel 2000–2014. Kui palju on Eestis karusloomakasvatusega seotud ettevõtteid, milline on ettevõtete struktuur? Milliseid karusloomi peetakse (rebased, mingid jne)? Milline on töötajate arv ja vanuseline struktuur? Karusloomakasvatusettevõtete investeeringud ja maakasutus aastatel 2000–2014. Karusloomakasvatusettevõtete kasumlikkus (sh mida ja kui palju turustatakse ja millisele turule). Karusloomakasvatuse osatähtsus riigi SKP-s ja ekspordis.
Keskkond, Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Metsandus, Ühistegevus
2015
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Keskkond, Maaettevõtlus ja finantsmajandus, Metsandus, Ühistegevus
Projektijuht
Toomas Tamm
Kirjeldus
Projektitulemuste lühikokkuvõte:Maaparanduseesvoolu täiendava vee juhtimisel peab kooskõlastaja kontrollima olemasoleva sängi ristlõike ja sellel olevate rajatiste (truubis sillad jm) läbilaskevõime piisavust. See eeldab võrreldavaid andmeid lisavee koguste kohta.
Projektitulemuste Lühikokkuvõte Eestis on 20 toimivat mikroobikollektsiooni, mis sisaldavad 58633 säilitusühikut, neist 46 059 bakteritüve, 9694 pärmitüve, 1880 filamentsete seente tüve ja 1000 segakultuuri. Teadaolevalt arhesid Eestis ei säilitata.
