Mahetootmine 2024: aasta kujunes Eesti mahetootjatele taaskord keeruliseks,vähesel määral kahanesid nii tootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala. Aasta lõpuks tegutses Eestis 1885 maheettevõtet, neist 1016 pidas maheloomi. Kuigi mahetootmisega alustas 91 uut tegijat, jäi lõpparv ikkagi miinuspoolele: võrreldes eelmise aastaga oli mahetootjaid 83 võrra vähem.
Mahemaa pind oli 224 133 hektarit, 1,6% vähem kui aasta varem (joonis 1). Sellegi poolest moodustas mahemaa endiselt 22% kogu Eesti põllumajandusmaast – näitaja, mis paigutab Eesti Euroopas esirinda. Üle 1000 hektari suuruse mahepinnaga ettevõtteid oli 15 ning keskmine mahefarm jäi 119 hektari juurde, mis ületab tavatootmise keskmise selgelt.
Maakondadest püsis mahemaa kogupinna poolest esikohal Pärnumaa, maheosakaalu poolest on jätkuvalt liider Hiiumaa, kus ligi 80% põllumaast on mahe (joonis 2).
Kontrollitud looduslike korjealade pind (85 734 ha) ja korjajate arv (43) olid peaaegu samad kui eelneval aastal.
Mahetaimekasvatus
Kogu mahemaast moodustas põllumajanduslik maa 221 802 hektarit, millest 9% oli mahetootmisele üleminekujärgus. Teravilja kasvatati 47 114 hektaril, võrreldes eelneva aastaga vähenes teravilja kasvupind 9%, peegeldades ebasoodsat turusituatsiooni.
Jätkuvalt kasvatati kõige suuremal pinnal kaera: seda oli 23 565 ha ehk pool kogu maheteravilja pinnast. Kaer oli ka üks kolmest suurima maheosakaaluga põllukultuurist – kogu Eesti kaera kasvupinnast oli mahe 49%. Kaerale järgnesid juba märksa väiksemate kasvupindadega nisu (10 479 ha) ja rukis (6276 ha). Kõige suurema maheosakaaluga põllukultuur oli tatar, mille kasvupinnast moodustas mahetootmine 81% ehk 5345 ha.
Sarnaselt 2023. aastaga moodustas maheteravili 13% Eesti kogu teraviljapinnast. Kaunviljadest kasvatati peamiselt põldhernest (6332 ha). Kui veel mõni aasta tagasi kasvatati ka põlduba, siis nüüdseks on tootjad peaaegu loobunud. Tehnilistest kultuuridest olid suurima kasvupinnaga kanep (3141 ha) ja rüps (2581 ha), kuid mõlema kasvupind võrreldes eelneva aastaga vähenes. Kanepi puhul on märkimisväärne, et 77% kogu Eesti kanepikasvatusest toimus maheviljeluses.
Puuvilju ja marju (sh maasikat) kasvatati 2126 hektaril, millest 42% moodustas astelpaju. Viljapuu- ja marjaaedade pind vähenes võrreldes aasta varasemaga peamiselt astelpaju pinna järsu kahanemise arvelt. Marjadest olid levinumad veel must sõstar (321 ha), mustikas (136 ha), aroonia (88 ha) ja maasikas (33 ha). Kasvatati ka punast ja valget sõstart, jõhvikat, viinamarju, ebaküdooniat jm. Viljapuuaedades kasvasid peamiselt õunapuud (444 ha), väiksemal määral kasvatati ploome, pirne ja kirsse.
Kartulit kasvatati 85 hektaril, selle pind vähenes aastaga pea kolmandiku võrra. Köögivilju kasvatati väikestel pindadel.
Maheloomakasvatus
Mahetootmises peetakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Samas jätkus neis valdkondades mitmendat aastat langustrend, mis pole aga otseselt mahetootmisega seotud, vaid peegeldab nende tootmisvaldkondade üldist olukorda.
- Maheveiseid oli kontrollipäeva seisuga 41 437 ning mahelambaid 27 925. 2024. a lõpu seisuga peeti ligi 60% Eesti lihaveiseid ja 50% lambaid mahedana.
- Lüpsilehmi peeti kokku 2016 – küll tagasihoidlik näitaja, ent suundumus oli kerges kasvus.
- Mahelinnukasvatuses loendati 20 826 munakana ja 3477 broilerit. Suuremaid mahemunatootjaid oli vähe – üle 1000 munakana oli vaid kolmel ettevõttel.
- Nii kitse-, sea- kui ka küülikukasvatus on mahesektoris esindatud kõigest mõnesaja loomaga.
- Mesinduses vähenes nii mesilasperede kui ka mesinike arv, kokku peeti 2479 peret.
Kogu mahepõllumajandussektori 2024. a ülevaate leiab väljaandest „Mahepõllumajandus Eestis 2024“
