Rohusilo tegemise optimaalse aja info 29. mai analüüside alusel. Kõrrelisterohkete taimikute optimaalne niiteaeg käes, kuid rohukasv on olnud tagasihoidlik.
Algas igaaastane heintaimede sileerimise optimaalse aja seire. Maaelu Teadmuskeskus korraldab siloseiret juba alates 2002. aastast.
Heintaimede kasv 21. nädalal on olnud suhteliselt aeglane.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi vahemikku 9–17 kraadi. Öised temperatuurid püsisid jahedad, mitmel pool Eestis mõõdeti öökülma veel 28.05. Üle Eesti on heintaimede kasvu pidurdanud ka kestev põud.
Viimasel nädalal on esinenud sademeid ainult Jõgeval – 18,4 mm ja Tartus – 1,2 mm. Nädalaga kasvas soojussumma 55–71 kraadi võrra. Efektiivsete temperatuuride summa oli 29. maiks Pärnumaal 290, Võrumaal 286, Valga- ja Viljandimaal 275, Tartumaal 273, Kuressaares 244, Jõgeval 224, Kuusikul 214 ja Sakus 201 kraadi.
Liblikõieliste-kõrreliste segude saagi juurdekasv oli nädalaga 0,72–1,6 t/ha, kõrrelistel 0,6–1,79 t/ha. Tänu 22. mail Jõgeval langenud sademetele, toimus taimiku hoogne juurdekasv seal piirkonnas (punase ristiku segukülvis juurdekasv 3,2 ja timutil 1,8 tonni).
Kõrreliste kasvukõrgus suurenes keskmiselt 9–12 cm. Taimede arengufaas (kõrrelistel kõrsumise lõpp-loomise algus, liblikõielised varsumine) on koristuseks optimaalne, aga kestev põud ja öökülmad on pidurdanud saagi juurdekasvu. Ristikutel täheldati põua tõttu närbumist. Sügavajuurelised liigid – lutsernid – on taganud arvestatava saagi.
Analüüsiandmete järgi on rohi endiselt veel suure toiteväärtusega. Kuivaine seeduvus püsib kõrge – üle 67%, kuid nädalas on toimunud mõningane vähenemine ja metaboliseeruva energia sisaldus jääb endiselt heale tasemele – 10,3–11 MJ/kg KA.
Proteiinisisaldus (kõrrelistes 15–19%, segukülvides 14,9–23,5%) ja metaboliseeruv proteiin on rohus säilinud heal tasemel. Kiusisaldus on kiirelt suurenenud (maksimaalselt ADF 1,04% ja NDF 1,74% päevas), kuid jääb praegu veel kvaliteedilt normi piiresse. Vaid 1. kasutusaasta timuti NDF sisaldus läheneb piirväärtuse tasemele (55%).
Kuigi rohukasv on olnud tänavusel kevadel tagasihoidlik, siis hästiväetatud kõrrelisterohked taimikud ja lutserni puhas- ja segukülvid on moodustanud suurema saagi.
Järgmised proovid võetakse 5. juunil.
- Proovid analüüsiti Maaelu teadmuskeskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.
- Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri, Riigi ilmateenistuse ja METK agrometeoroloogide blogi andmeid.
- Artikkel ilmus “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit
