Regionaal- ja Põllumajandusministeriumis valmis äsja infomaterjal: söödaohutuse viis võtit.
Sööt on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata toode, mis on mõeldud loomade söötmiseks ja esineb söödamaterjalina, söödalisandina, segasöödana, erisöödana või ravimsöödana. Sööda ohutusega seostub peamiselt märksõna sööda kvaliteet.
Kvaliteetse ja ohutu sööda söötmine loomale mõjutab positiivselt looma tervist ja heaolu. Suurimad ohud inimese tervisele tekivad läbi loomset päritolu toidu, olles peamiselt seotud loomadele antava sööda ja joogiveega. Sööt võib olla saastunud tootmise, käitlemise, ladustamise, transportimise või kasutamise ajal. Söödas esinevad ohud võivad tuleneda ka inimese juhuslikust või tahtlikust sekkumisest nagu pettus või võltsimine. Lisaks võivad sööda ja sööda koostisosade impordi ja ekspordi laienemine antud riske suurendada.
Söödakontrolli eesmärk on tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. Kontrolli kohaldatakse sööda kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustusetappide, sealhulgas ka sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise, hoiustamise, transpordi, müügi ja tarnimise suhtes.
Vaata lisaks: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel ilmus 2021 aasta lõpul Eesti Maaülikooli teadlaste koostatud hea tava juhend ohutu sööda tootmiseks. Eesti põllumajandustootjad leiavad juhendist vastuseid küsimustele, mis on seotud sööda tootmise ja selle kvaliteedi hindamise ning ohutusega.
Postituse toimetasid Eda Ernes (REM) ja H.Tamsalu (METK)
