Eesti põldudel on esimese niite optimaalne faas möödas– soojad ilmad on taimede arengut kiirendanud ning kõrreliste toiteväärtus langeb kiiresti. Maaelu Teadmuskeskuse värske siloseire annab ülevaate, miks on just nüüd viimane aeg koristusega lõpule jõuda ja kuidas liblikõielised aitavad sööda kvaliteeti päästa.
Efektiivsete temperatuuride summa kõikjal Eestis on ületanud nii kõrreliste kui ka liblikõieliste taimede esimese niite optimaalse aja. Kõrreliserohke rohi on loomise lõpu, õitsemise faasis ja toiteväärtus langenud.
Maaelu Teadmuskeskuse siloseire analüüsitulemuste tabelis on uusi andmeid vähe, sest proovide võtmiseks valitud põldudelt on rohi niidetud ja sileeritud. Proovid võeti Saku, Kuusiku ja Jõgeva katsetelt. Ilmastikutingimused olid viimasel nädalal kohati sademete rohked ja silo tegemiseks mitte soodsad.
Kuivaine saake hinnates oli viljakamatel muldadel ja liblikõieliste rohkete segukülvide põldude saak 7,3 t/ha, seevastu nõrgemal väetamis- foonil ja vanematelt rohukamaratelt oli saagi juurdekasv väiksem.
Väetatud segukülvide kuivainesaagi juurdekasv jäi nädalaga vahemiku 0,3-1,1 t/ha, väetamata segukülvidel oli see vastavalt 0,5-1,8 t/ha. Rohuproovides tõusis kuivainesisaldus üle 20%.
Tritikale kuivaine saak oli 10.9 t/ha ja juurdekasv nädalaga 3,6 tonni, kuid toiteväärtuse näitajad on selle nädalaga veelgi langenud ja silo tegemiseks on õige aeg möödas (tritikale – proteiin 10,0%, DDM 60%, NDF 55%, ME 9,2 MJ/kg/KA).
Käesoleval aastal on rohu proteiinisisaldus olnud tavapärasest veidi suurem.
Proteiinisisaldus oli lutserni segukülvides suhteliselt kõrge; Sakus 17,3 ja Jõgeval 19,7%. Kõrrelisterohkete taimikute proteiinisisaldus jäi enamasti alla 15%. Proteiinisisalduse vähenemine toimus eelmisel nädalal 0,01-0,7% võrra päevas.
Liblikõielised on soojanõudlikumad, seetõttu toimus taimede areng jahedal perioodil aeglasemalt ja seetõtu on segukülvides näha liblikõieliste positiivset mõju seeduvuse taseme säilimisele (vt tabel). Segukülvide seeduvuse langus oli enamikel taimikutel 0,01-0.2% päevas ja kõigis rohuproovides oli see langenud alla 65%.
Rohu energeetiline väärtus metaboliseeruva energia sisaldus oli 9,6-10,0 MJ/kg KA. Proteiin on veidi suurenenud liblikõieliste juurdekasvu arvel, ja NDF on ka liblikõieliste puhul veidi väiksem.
Segukülvide optimaalne /esimene/ niiteaeg lõppes juunikuu II dekaadiga, ristikul ja lutsernil jaanipäevaks.
- Hea toiteväärtusega silo sai valmistada lutserni ja punase ristiku ülekaaluga taimikutest.
- Tootjate hinnangul oli heintaimede saak hea ja silo tegemise tingimused rahuldavad.
- Ädalakasv on niidetud põldudel hea ja 5-6 nädala pärast on kasvanud uus sileerimiskõlblik II niide.
Heintaimede I niite toiteväärtuse seire on oma ülesande täitnud ja järgmisel nädalal METKi poolt rohuproove enam ei võeta!
Seireandmed tabelina: 24. nädal 2024 heintaimede analüüsi koondtabel
- Analüüse teostab METKi teravilja ja söötade labor.
- Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti looduskalendri materjale ning riigi ilmateenistuse andmeid.
Autorid: METKi sordiaretuse osakonna heintaimede valdkond: Sirje Tamm, Priit Pechter, Heli Meripõld
Teksti toimetas H.Tamsalu, METK
