Siloseire annab ülevaate heintaimede kasvust, talvitumisest ja silo tegemiseks sobivast ajast. 2024. aasta kevad näitas, et talvised jääkoorikud mõjutasid taimede talvitumist piirkonniti väga erinevalt, kuid rohu toiteväärtus oli üldiselt kõrge.
Maaelu Teadmuskeskuse 2024 aasta 21. nädala siloseire kohaselt oli heintaimede talvitumine väga varieeruv
2023/24 hooaja talve mahtus nii külmakraade kui ka rohkelt lund. Sel talvel oli taimedele suur oht jääkooriku tõttu. Sulailmad ja vihmasajud sulatasid veebruari lõpuks lumikatte pea kõikjalt Eestist. Muld oli sulailmade saabudes külmunud, tasasematele põldudele tekkis seisev vesi ja jääkoorik. Jõgeval ja Kuusikul said liblikõieliste ja raiheinte katsed tugevasti kahjustada, kuna olid pikemaks ajaks jäänud jääkooriku alla. Samuti said taliviljadest kahjustada talinisu ja eriti talioder. Talitritikale seevastu näitas Jõgeval head talvekindlust ja võiks olla sobiv liik ka silo valmistamiseks.
Aasta alguse talvekuud on olnud normist pigem soojemad, sademeid oli paljude aastate keskmise lähedal. Aprillis tuli rohkelt sademeid (148% pikaajalisest keskmisest), kuid mai oli sademetevaene üle Eesti.
Vegetatsioon algas sel aastal Jõgeval 07. aprillil. Efektiivseid temperatuure kogunes 20. maini: Võrumaale 203, Valgamaale 200, Tartumaale 194, Viljandisse 187, Jõgevale 166, Pärnumaale 164, Kuusikule 161, Kuressaarde 158 ning Sakku 159. Samas oli sademeid kogunenud Sakus 41 mm, Võrumaal, Kuressaares ja Jõgeval 49 mm, Viljandis ja Pärnus 53 mm, Kuusikul 59 mm, Tartumaal 73 mm ja Valgamaal 80 mm.
Algas igaaastane heintaimede sileerimise optimaalse aja seire. Maaelu Teadmuskeskus korraldab siloseiret juba alates 2002. aastast.
Heintaimik sobib tavaliselt silo tegemiseks, kui efektiivsete temperatuuride summa vegetatsiooniperioodi algusest on timutil 190–235 kraadi, harilikul aruheinal 220–240 kraadi ja karjamaa-raiheinal 260–290 kraadi. Liblikõielised vajavad enam soojust.
Esimeste rohuproovide võtmise ajal oli rohu kasvukõrgus kõrrelistel 24–55 cm ja liblikõielistel 14–38 cm. Kõrrelised olid võrsumise ja kõrsumise faasis ning Lõuna-Eestis loomise faasis ja lutsern varsumise faasis. Kuivaine sisaldus oli Põhja-Eestis keskmiselt 18,1% ja Lõuna-Eestis keskmiselt 20%. Rohusaagid Põhja-Eestis jäid tagasihoidlikuks, olles 0,93 kuni 2,30 t/ha. Lõuna-Eesti kõrreliste rikastel ja väetatud segudel oli saak 3,4 kuni 3,8 t/ha ja sobilik silo tegemiseks.
Rohuproovide analüüside järgi oli rohi kõrge toiteväärtusega, kuivaine seeduvus oli kõigis proovides üle 66% ja liblikõieliste-kõrreliste segudes üle 70% (vt analüüsi tabel), metaboliseeruva energiasisaldus keskmiselt oli 11MJ/kg KA.
Proteiinisisaldus noores rohus oli kõrge, olles väetamata rohumaal Saku katsetes 19,9% ja lämmastikväetist saanud alal Saku ja Jõgeva katsete põhjal keskmiselt 27,5% (N80 kg/ha). Elva ja Põlva proovide madalam proteiinisisaldus võrreldes teistega võib olla tingitud vastavast kõrreliste arengu faasist ja kõrreliste suurest osakaalust. Kiusisaldus oli väike, maksimaalselt 49% NDF ja 29% ADF.
Järgmised proovid võetud 27. mail.
Vaata ja loe lisaks:
- Analüüsiandmed (21. nädala seireandmete tabel.pdf | 110.14 KB | pdf; 21. nädala seireandmete tabel.xlsx | 19.41 KB | xlsx)
- www.looduskalender.ee Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti looduskalendri materjale
- www.ilmateenistus.ee Riigi ilmateenistuse andmeid
Autorid: METKi sordiaretuse osakonna heintaimede valdkond: Sirje Tamm, Priit Pechter, Heli Meripõld
