Eesti isevarustatuse tase on puuviljanduses murettekitavalt madal, olles statistikaameti andmetele tuginedes 2023-nda aasta seisuga 12 % piirimail. Sööme õunu mis kasvatatud peamiselt Poolas, Hollandis või Itaalias. Avatud piiridega turumajanduslikus ühiskonnas ei oleks see justkui küsimus, kes ja kus on meie söögi kasvatanud. Teadlikule tarbijale on siiski olulised keskkonnahoid, toidu puhtus ja kontrollitud kvaliteet. Samuti Eesti majanduslik käekäik, ehk ettevõtlusest laekuva maksutuluga tagatud avalikud hüved.
Eestis on suuremaid õunakasvatajaid kümmekond. Üks ettevõtja, kes selle eest hea seisab, et omamaine lauaõun ja õunamahl kättesaadavad oleks, on hiidlane Triinu Schneider. Tema käe all kasvab täna 3500 õunapuud. Suures osas on tegemist enam kui 40 aastat tagasi rajatud sohvoosiaegse õunaaiaga.
Õpetaja töölt õunaaednikuks
Triinu töötas koolis õpetajana kuid kümmekond aastat tagasi pani tööpinge ta uusi võimalusi otsima. Vanemad pakkusid talle majandamiseks õunaaeda, millesse loomapidamise kõrvalt ise piisavalt panustada ei jõudnud. Schneider rajas vana aia kõrvale ka uusistanduse 1000 õunapuuga, millest küll tänaseks on tema sõnul korralikult kasvama läinud ehk kolmandik. Mis valesti läks või mis põhjusel puud õiget hoogu sisse pole saanud, on tänaseni teadmata, kuid lootust pole ettevõtja kaotanud.
Investeering, mida nullist alustav puuviljakasvataja tegema peab koosnebki minimaalselt aiaalusest maast, istikutest, niisutussüsteemist ja kaitseaiast.
Sordivalik sõltub sellest, mis eesmärgil kavatsetakse saaki kasutada: lauaõun, mahlaõun, moosiõun, säilitusõun vm. Triinu aias on sirgumas nõukogude aja klassikud. Lisaks Liivi Kuldrenetile näiteks Antoonovka, Meelis, Paide taliõun, Põltsamaa taliõun. Tänapäevastest populaarsetest sortidest toob ettevõtja välja populaarse Krista.
Õunaaia rajamise puhul on tegemist üsna pikaajalise investeeringuga. Selleks, et puult täissaaki saada, läheb omajagu aega, mis täpsemalt sõltub valitud istiku suurusest. Kui on võimekust ja soovi soetada vanemaid, kahemeetriseid puid, võib saada mõned esimesed õunad juba istutusaastal. Nooremate istikute korral tuleb paar suve oodata. Kandmise aega mõjutab ka sort, kuid võib välja tuua, et 4-5 aastat läheb puudelt täissaagi saamiseks.
Head mõtted saavad alati teoks
Schneider kasvatab oma õunu mahedalt ja ilma igasuguste keemiliste tõrjevahenditeta, mis tähendab seda, et ka ubinate haigusrisk on oluliselt suurem kui tavatootmises. See on üks põhjus, miks toodetud õun ei pruugi alati olla kaubandusliku välimusega. Kuigi perekonna hobused panid hea meelega kärntõvest puretud või külmakahjustuse saanud õunad nahka, hakkas ettevõtja nuputama kuidas muidu korralikele kuid müümiseks mitteatraktiivse väljanägemisega õuntele tulutoovamat kasutust leida.
Koos insenerist venna abiga pandi paberile nägemus mobiilsest mahlapressist. Sellisest, mida võib viia ja töösse panna igal pool, kus olemas elektri ja vee ühendamise võimekus.
Joonised saadeti Saksamaale tehasesse ja nende järgi valmiski ekstratellimusena mobiilne mahlapress. Täna on sedasorti agregaate valmislahendusena saadaval mitmeid, kuid sellel hetkel oli see ainulaadne. Uhke riistapuu soetamist rahastati 60 % ulatuses EL-i toetusrahaga ja Triinu võrdleb selle maksumust väiksema elumaja hinnaga.
See tööriist avardas väiketootja võimalusi kõvasti. Lisaks sellele, et mugavalt ja ilma liigse transpordikuluta sai nüüd enda aia saagist, mida lauaõunana müüa ei saanud või jõudnud, hakata valmistama Triinu õunamahla, hakkas perenaine sellega ka teenust pakkuma. Ehk teisisõnu said võimaluse oma õuntest mahla teha kõik soovijad, kes piisava koguse ubinaid kokku said ja nädalavahetuseti tuli Triinu mahlapressiga tellitud kohale ning tegi õuntest mahla. Seda tänulikkust ja rõõmu, mida selline teenus klientidele pakub, nimetab Schneider üheks oluliseks motivaatoriks ja oma ettevõtluse mõtestatuse alustalaks.
Tööpuudust pole karta, aga tulu tuleb siis kui veab
Ajamahukaimaks tööks õunaaias on õunapuude lõikamine, millega alustatakse kohe kui lume paksus vastu kevadet lubab. Lõigatakse nii palju kui jõutakse, mitte kunagi korraga kogu aeda, sest lõigatud puudelt jääb sama aasta saak oluliselt tagasihoidlikumaks. Seejärel on vaja puude aluseid jooksvalt hooldada, et neid umbrohust puhtana hoida ning jälgida kahjurite invasiooni. Väljakutse on siis lubatud ja käepäraste vahenditega nende elu võimalikult ebamugavaks teha.
Riskid on tegevusalal väga kõrged: näiteks õitsemisperioodi öökülm, rahe või õunapuu-õielõikaja võivad põhimõtteliselt kogu saagi hävitada. Kui kahjuritega on võimalik hoolsa seire ja nii looduslike kui ka keemiliste tõrjevahenditega mingilgi moel tegeleda, siis näiteks ilmastikuriske elimineerida on põhimõtteliselt võimatu.
Triinu sõnul ei ole ka keemilised tõrjevahendid ilmtingimata imerohi, sest nende kulu ja maksumus on suured ja tavaõuna müügihind mahedast madalam. Samas ei ole ka mahetootja kulutused ja tegevused riskide maandamisel olematud: näiteks Schneider paigutas õunapuu aeda tänavu sada uut linnupuuri. Poegade toimise ajal teevad linnumammad päevas tuhandeid väljalende ja korjavad ussikesed jm kahjurid kenasti puudelt poegade toitmiseks kokku.
Uued tulijad on teretulnud
Triinu viib oma toodangu suuresti ise söögikohtadesse ja poodidesse kohale. Ta usub, et isikustatus on kõva müügiargument ja võimalus väiketootjal oma puhta kauba eest kõrgemat hinda saada. Kuigi turustuskanalite sisse töötamine on aja- ja töömahukas, siis tänaseks on Triinu toodangul nõudlust rohkem kui ta pakkuda suudab.
Alustajatel soovitab ta enda jaoks läbi kaaluda tegevusala ja töö värskes õhus meeldivuse. Kindlasti pole see mingi stabiilne äri. Ometi on turule kodumaiseid tootjaid väga vaja ja seega tasuks ettevõtluse huvilistel, kellele aiandus vähegi huvi ja rahulolu pakub, seda kindlasti kaaluda.
