Põhjamaine viinamarjakasvatus on põnev ja populaarne tegevusala. Puuvilja- ja marjaveine valmistatakse Eestis keskajast saadik. Arvestatava suurusega kohalikke viinamarjaistandusi on täna 5-7 ja taim ise sedavõrd populaarne, et raske on leida aia või kasvuhoonega majapidamist kus mõni viinapuu võrsumas pole. Istikuid müüakse nüüdseks põhimõtteliselt kõikjal, isegi Maximasse rosinaid ostma minnes on võimalik endale mööda minnes isiklik viinapuu soetada.
Veinimäe talu peremees Roman Šarin on agronoomi haridusega kontoritöötaja, kelle amet põllumajandussektoris oli algselt pigem teoreetilist laadi. Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppides sattus ta praktika käigus Rõhu katseaeda, kuhu oli rajatud muuhulgas väike viinamarjaistandus. Olles harjunud viinapuud lõunamaa taimeks pidama, oli tudeng esmalt üllatunud ja pisut skeptilinegi. Kuid just sealt sai ta oma esimese pistoksa. 2014-ndal aastal ostis Romani sõber Võrumaale talukoha ja krunt jagati nii, et maja sai sõbrale ja maa jäi tulevasele veinitootjale. Sellest juhuslikust pistoksast ja sama juhuslikult saadud maakohast on tänaseks saanud Baltikumi suurim mahe siidri- ja veinitalu.
Istanduses on 2500 m2 suurune katmikala, taimi kasvatakse ka avamaal. Kokku on täna Romani käe all sirgumas 75 sorti viinamarju. Nendest toodetakse veine, siidreid ja mahlasid, mida turustatakse Veinimäe kaubamärgi all. Igal aastal suurendatakse ja uuendatakse istandust, rajatud on veinivabrik ja pakutakse üha suuremas mahus turismiteenust.
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit.
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt, detsember 2022.
